Täiesti ootamatult sadas mu kabinetti sisse ja hakkas süüdistama, et üks asi pole nii tehtud, nagu vaja. Kusjuures tegu oli tema enda puuduliku tööga, mida mina kõlbulikuks pidin tegema. Minule ta võimalust vastata ei andnud ning süüdistused mulle näkku karjununa, hakkas mu kabinetist lahkuma. Jõudsin talt veel küsida, kas ma saan ka oma lause lõpetada, lõikas ta vastu, et ei saa, ja läks.
Ausalt öeldes lausa füüsiliselt vastik hakkas. Oleme vanad kolleegid, üle 10a. koos töötanud ning varem pole temaga konflikte olnud, kuna meie tööd pole ristunud. Viimastel kuudel on aga meie töö hakanud üksteisest sõltuma, ses suhtes et mina pean enne edasi saatmist tema töö üle vaatama ja ausalt öeldes on see s***t töö, mida ta teeb. Mul jäi ausalt öeldes isegi karp lahti, nähes kui kehva tööd ta mulle esitab. Kusjuures ta on ülemuste silmis VÄGA hinnatud millegi pärast, daam on suurim pugeja, keda mu silmad on näinud.
Kolleegidega on sellest ka juttu olnud, et ta tõesti teeb kehva tööd ja jutud räägivad, et tema eelmine ülevaataja lahkus (loe=oli sunnitud lahkuma) konfliktide tõttu temaga just selle kehva töö esitamise pärast. Et siis sisuliselt esitab ülevaatajale kehva töö, see üritab s***st saia teha, saadab selle talle tagasi ning see siis hüppab turja, et miks nii kehv töö. Kusjuures alusmaterjal (tema töö) on kehv. Ülemused on aga töö lõppproduktiga rahul. Tekibki küsimus, milles ta probleem on?
Kas üritada sellise inimesega rääkida üldse, kes isegi su lauset ei luba lõpetada? Olen viimase paar päeva teda lihtsalt eiranud, tere/nägemist tasemel vaid suhelnud, kuid teades seda inimest, võib ilmselt ka edaspidi kõrri kargamisi oodata, kuna mu eelkäijaga käitus ta ju samamoodi. Õudne energiaröövel on selline olukord. Mida teeksite?