Mul oli raske stressisituatsioon, peale mida tuli ärevushäire. Psühhiaater ütles, et kui meeletust emotsionaalsest stressist tuleb ärevus ja sellest kujuneb ärevushäire, mis ei taandu ala kuu jooksul või varem, siis see paraku ise enam üle ei lähe. Tee mis tahad. “Kurikuulus” ajukeemia pidi siis juba sassis olema. Mul oli siis juba lainetanud 5 kuud, ühtegi täielikult ärevusevaba päeva sellel ajal ei olnud, millele selleks ajaks lisandus juba depressioon ja meeletu meeleheide.
Selleks ajaks olin juba nutmisest nii väsinud, et olin ka nõus AD kuuri läbi tegema.
Küsimus, kellel ei ole lihtsalt liigne ärevus, vaid olnud ka konkreetne igapäevane häire ja kes ka abi saanud. Kui suur tõenaosus on, et see kunagi veel tagasi tuleb sellisel kujul. Kas nüüd kui korra nüüd on olnud ja sisse jääb hirm, et äkki tuleb jälle, mul see tõenäosus nüüd ka suurem on? Ärevust ju tuntud küll ja küll ja stressi ka elus jagunud, aga selliseks põrguks ma valmis ei olnud.
Psühhiaater ütles küll, et ala kahe kuu pärast on unustatud, aga no seda ma kahjuks nüüd küll ei usu – või tõesti elu läheb pärast edasi ja võibki jääda minevikku?
Ma ikka üritan ise peas mõelda, et häire ju lambist ei tule ja ega igapäev pole ka ju selliseid sündmusi mis närvikava proovile panevad, aga just jääb hirm, et tulevikus tuleb see tagasi juba kergemini, sest kui tekib tavaline ärevus, siis äkki alateadvuses hakkabki kohe hirm, et äkki nüüd kõik jälle algab?
