Esileht Väikelaps Kui sageli suhtlete oma laste (lasteaia)õpetajatega? (ajaviiteteema)

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 31 )

Teema: Kui sageli suhtlete oma laste (lasteaia)õpetajatega? (ajaviiteteema)

Postitas:

Teemades, kus õpetajad kurdavad, kui raske elu neil on (praegugi on üks selline teema siin), mainitakse alati ära see, et lapsevanemad muudkui helistavad, kirjutavad, tahavad kokku saada.
Ma ei ole oma lapse lasteaiaõpetajaga 4 aasta jooksul rääkinud rohkem, kui arenguvestlustel. Igapäevaselt vahetame tavapäraseid viisakusi. Ka ei tea ma, et keegi teistest vanematest pidevalt õpetajaid tüütaks.
Kui sageli räägite teie oma laste õpetajatega?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu laps on veel väike ja ta ise oma päevast väga adekvaatselt rääkida ei oska. Hommikul vestleme minimaalaselt, sest kui pikalt latrama jään, siis laps hakkab streikima ja tahab minu juurde tagasi. Õhtuti selline igapäevane vestlus – kas sõi, kuidas tuju, uni, mida tegid jne. Kui on midagi erilist juhtunud, siis õpetaja räägib sellest ise. Nii et üldjuhul mingit pikka juttu pole… Aga kuuldavasti on ka teistsuguseid emasid, st. kanaemasid, kas lapse igast liigutusest kuulda tahavad, torisevad pisiasjade üle.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sama siin. Ainult arenguvestlustel räägime ja siis ka mina ei oska suurt midagi rääkida. Lapsed pole mingid priimused. Tüdruk on selline veidi asjalikum ja ega tema kodus suurt õppima ei pea. Käib teises klassis. Poiss on vanem ja vajab rohkem abistamist ning õpetamist, tagant utsitamist, et ei unustaks halvasti läinud töö jaoks õppida ja järele teha. Aga muidu mina ei sekku õpetajate töösse. Mina ei tea õpetamisest midagi ja las profid tegelevad asjaga.
Kui lapsed veel lasteaias käisid, siis samuti mina ei kuulunud nende lapsevanemate hulka, kes iga õhtu küsisid, kuidas lapsel läks lasteaias. Ma vist jätsin suhteliselt hoolimatu mulje. Aga ma pole ka eriline suhtleja. Ma hoian igasugusest suhtlusest väga eemale ja räägin asjast siis, kui on tõsisem probleem.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.04 15:26; 27.04 13:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu laps läks eelmisel aastal esimesse klassi ja kui lasteaias ma niiväga ei huvitunud ja õpetajatega ei suhelnud, siis nüüd koolis käies küll. Ja ütlen ausalt, et kui ma kirjutan õpetajale nt kell 15-16 kirja, siis ma olen häiritud, kui ta sama päevl ei vasta. Kuidas ta ei leia seda 5 minutit, et mulle vastata. Vahel käin ka lapsel koolis järel ja siis ma tahan, et õpetaja leiaks selle 10 minutit vahetunnist, et minuga mu lapsest rääkida, kuigi tihti tõttab ta alla garderoobi hoopis teisi ära saatma või on mõni vanem minust ette jõudnud. Mul ei ole oma lapse õpetaja vastu midagi, aga ma eelan ja tahan, et ta oleks olemas, kui tahan vestelda.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.04 15:29; 26.04 17:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kirjutan õpetajale (lapsed koolis juba), kui on mingi küsimus või väiksem probleem või kui õpetaja on midagi küsinud. Õpetaja on arenguvestlusel mulle rääkinud, et olen klassis üks väheseid lapsevanemaid, kes üldse natukenegi suhtleb. Kui oleks tõsisem probleem, siis läheks kooli kohale küll, kuid pole vajadust olnud.
Eks see sõltub ikka õpetaja oskusest lapsevanemaga suhelda ka. Minul on mõlema lapse õpetajatega küll vedanud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mida vähem, seda parem 🙂
Igapäevaselt suhtlen ainult selle lapse õpetajaga, kes on erivajadusega – tema puhul on info vahetamine ja detailid olulised mõlemale poolele.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meil on kaks last praegu lasteaias. Mõlema rühma õpetajatega suhtleme kas hommikul last viies või siis õhtul ukse vahelt, räägime veidi lapsest. Mitte iga päev, aga pigem, kui on midagi vaja öelda või kui õpetajal õhtul on selline vabam hetk ja lapsi parajasti vähe, siis tuleb rääkima. Sellist õpetajatele helistamise või kirjutamise vajadust pole seni olnud. Õpetajad ise jagavad piisavalt infot laste kohta, nii et ise ei pea uurimas käima.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.

Minu laps läks eelmisel aastal esimesse klassi ja kui lasteaias ma niiväga ei huvitunud ja õpetajatega ei suhelnud, siis nüüd koolis käies küll. Ja ütlen ausalt, et kui ma kirjutan õpetajale nt kell 15-16 kirja, siis ma olen häiritud, kui ta sama päevl ei vasta. Kuidas ta ei leia seda 5 minutit, et mulle vastata. Vahel käin ka lapsel koolis järel ja siis ma tahan, et õpetaja leiaks selle 10 minutit vahetunnist, et minuga mu lapsest rääkida, kuigi tihti tõttab ta alla garderoobi hoopis teisi ära saatma või on mõni vanem minust ette jõudnud. Mul ei ole oma lapse õpetaja vastu midagi, aga ma eelan ja tahan, et ta oleks olemas, kui tahan vestelda.

Provotseerid? Milleks? Mina ei reageeriks sellisele mammale isegi koridoris. Küsiksin ehk, kas meil on kohtumine kokku lepitud? Isiklikult ei ole mul sellist häbematut tegelast olnud, kes niimoodi mõtleks ja tegutseks. Normaalne vanem saab aru, et kui ta oma lapsest vestelda soovib, annab ta õpetajale sellest eelnevalt (loe: päev või paar ette) teada. Kuidas meie inimesed nii manduvad? Elementaarsed viisakusreeglid ei ole enam omandatud. Kurb, kahju ja häbiväärne.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on üks lasteaiaealine laps ja minu jaoks on küll enesestmõistetav iga kord õhtul järele minnes küsida, kuidas päev läks. Ning õpetaja siis vastavalt tujule, sellele, kui palju tal hetkel aega on, mis päeva jooksul juhtunud on, vastab kas lühidalt: “Hästi!” (seda on juhtunud väga harva, ehkki peaaegu alati on kõik suurepäraselt läinud) või jutustab pikemalt. Seega, mina suhtlen oma lapse õpetajatega küll igal lasteaiapäeval. Ei kujutaks ettegi, et lähen järele ja ainsad sõnad, mis õpetajale ütlen, oleksid “tere” ja “nägemist”. Kuidas ma muidu üldse teaksin, mis lasteaias toimub? Mul on laps isegi väga hea jutustaja, aga no lasteaiaealise arusaam mingite olukordade nüanssidest, üldse rõhuasetus (et mis talle tundub oluline ja mis mitte) on ju ikka täiesti erinev täiskasvanu omast.

Selge, et koolis, kui 30 lapsel korraga lõpeb viimane tund, ei jõuaks õpetaja igale lapsevanemale individuaalselt päevast rääkida. Aga kui ma lasteaeda lapsele järele lähen, olen ma enamasti sel hetkel ainus kohalolev lapsevanem, lapsed mängivad, paljud on juba koju läinud – ja siis tihti õpetajad hea meelega kommenteerivad pikemalt, teinekord jäävad lausa lobisema. 🙂

Meilinud ega helistanud õpetajatele pole. Kui laps jääb haigeks või muul põhjusel ootamatult puudub, on meil kokkulepe, et lapsevanem saadab rühma telefonile SMSi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 26.04 16:56; 27.04 09:56; 27.04 15:00;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Korra-paar aastas.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu laps läks eelmisel aastal esimesse klassi ja kui lasteaias ma niiväga ei huvitunud ja õpetajatega ei suhelnud, siis nüüd koolis käies küll. Ja ütlen ausalt, et kui ma kirjutan õpetajale nt kell 15-16 kirja, siis ma olen häiritud, kui ta sama päevl ei vasta. Kuidas ta ei leia seda 5 minutit, et mulle vastata. Vahel käin ka lapsel koolis järel ja siis ma tahan, et õpetaja leiaks selle 10 minutit vahetunnist, et minuga mu lapsest rääkida, kuigi tihti tõttab ta alla garderoobi hoopis teisi ära saatma või on mõni vanem minust ette jõudnud. Mul ei ole oma lapse õpetaja vastu midagi, aga ma eelan ja tahan, et ta oleks olemas, kui tahan vestelda.

Provotseerid? Milleks? Mina ei reageeriks sellisele mammale isegi koridoris. Küsiksin ehk, kas meil on kohtumine kokku lepitud? Isiklikult ei ole mul sellist häbematut tegelast olnud, kes niimoodi mõtleks ja tegutseks. Normaalne vanem saab aru, et kui ta oma lapsest vestelda soovib, annab ta õpetajale sellest eelnevalt (loe: päev või paar ette) teada. Kuidas meie inimesed nii manduvad? Elementaarsed viisakusreeglid ei ole enam omandatud. Kurb, kahju ja häbiväärne.

Ma ei saa nüüd neist miinustajatest aru. Mis selles imelikku on, et ma tahan kuulda ja küsida õpetajalt oma last puudutavaid asju. Õpetaja on pakkunud, et saame see päev ja kell kokku ja räägime, aga ma ei taha nii, tahan siis, kui vaim tuleb veastelda ja küsida. On siis raske paar head sõna öelda? Nt eelmine nädal oli nii, et läksin lapsele järgi ja küsisin, et kuidas läks, õp vastas, et üldiselt läks hästi, aga R-il (minu laps siis) on teile kodus rääkida väikene pahandus, aga osapooled leppisid ära ja juba unustatud asi. Ja siis ta juba lendas lapsi garderoobi saatma. Minu poiss aga ei tahtnud pahandusest rääkida ja nii ma nuiasin siis seda tükk aegam õhtul siis lõpuks rääkis, et oli ühe teise lapse liimi kääridega pooleks lõikanud ja lahendati asi nii, et tema pidi oma liimi teisele lapsele siis laenama. Kas õpetajal oli siis raske mulle lühidalt see lugu ära rääkida. Äkki seal oli midagi veel ja siis ma pidin ikka üle kirjutama ja täpsustama õpetajalt. Tuli välja, et ega mu poiss ei tahnud ka teisega liimi jagada, et pole tema sõber ja see liim olevat ka mingi jama odav liim olnud, mis ei kleepinudki üldse. Ah teate ma ei pea end siin õigustama.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.04 15:29; 26.04 17:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kle. Sa ise näed, et õpetaja läheb teisi saatna ja siis pahane, et ra ainult sinuga ei tegele! Sina tahad rääkida kui sinul soov – aga õpetaja soovid? Tundub, et laps on lapse saanud! Na töötan ise kontoris ja isegi ma ei vasta, isegi ei loe kõiki sama päeva meile, sest töö on enamat kui meilide lugemine. Ammugi siis õpetajal, kas arvad et ta jookseb kohe peale tunde arvuti taha ja oorab terve õhtu, millal keegi kirjutab, muudkui ekraani refreshides?

Aga endast – mul laps 2,5. Igapäevaselt ei uuri. Kuion probleeme olnud nt magamajäämisega, siis teen oma ettepanekud ja mõnda aega uurin, kas toimis. Vahel uurin sõprussuhete kohta, et kas tal juba kindlad mängukaaslased, kuidas konfliktide ja löömisega lood jne. No ütleme, et 1-2 korda kuus.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina jällegi ei suuda iga päev lapsele (5 a) järgi minnes küsida, kuidas päev läks. Rutiini on elus isegi palju. Pealegi on õpetaja lastega vahel mänguhoos ja mul ei ole tahtmist teda segada. Vahel, kui endal on rohkem aega ja õpetaja ka pole hõivatud, siis küsin. Aga kuigivõrd pikemaks seletamiseks tavaliselt ikka ei lähe. Pikemalt räägime kord aastas arenguvestlusel.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina jällegi ei suuda iga päev lapsele (5 a) järgi minnes küsida, kuidas päev läks. Rutiini on elus isegi palju. Pealegi on õpetaja lastega vahel mänguhoos ja mul ei ole tahtmist teda segada. Vahel, kui endal on rohkem aega ja õpetaja ka pole hõivatud, siis küsin. Aga kuigivõrd pikemaks seletamiseks tavaliselt ikka ei lähe. Pikemalt räägime kord aastas arenguvestlusel.

Segada muidugi ei maksa, kui mingi teine tegevus parasjagu täpselt pooleli. Aga “rutiini on elus isegi palju”??? Kas Sind siis üldse ei huvita, kuidas Su laps Sinu äraolelul elanud on ja mida teinud? See on ju kõike muud kui rutiinne.

Mulle on alati tundunud üsna müstiline, kui räägitakse, et vanemad ei tunne oma laste vastu huvi, ei kuula neid, ei tea, mis nende elus toimub. Sest ma ise tahaksin küll oma laste käekäiguga igas mõttes kursis olla – vähemalt seni, kuni nad on väikesed (eks suurematele muidugi peab ka privaatsust võimaldama) ja mu lähemas tutvuskonnas on teised emad samasugused. Siit teemast täitsa hämminguga loen, et inimesed tõepoolest ei tunne huvi, mis nende lastega päeva jooksul juhtunud on. Ma lihtsalt ei kujuta ette, kuidas on võimalik oma last armastada ja samas tema igapäevasest käekäigust mitte huvituda. Aga ilmselt see siis mingil kombel ikkagi on võimalik.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 26.04 16:56; 27.04 09:56; 27.04 15:00;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu lapse tagasiside on, et “tegi kaasa, sõi hästi”. Kõik.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina olen ka see lapsevanem, kes üsna tihedalt suhtleb laste õpetajatega.
Lasteaias räägin õpetajaga peaaegu iga päev. Mõni päev vahetame ainult paar lauset, mõni päev räägime rohkem. Ning lisaks oma lapse käekäigule huvitab mind ka kuidas neil üldse päev läinud on. Aeg-ajalt tunnen, et õpetjad tahavad ka ise rääkida. Teinekord on nad teinud rühmaga midagi põnevat ja tahavad seda jagada või on päeval midagi kehvasti läinud ning ka sellest on hea teada. (Nt. kui 4-aastaste kõnesse jõudsid väga ropud sõnad).
Igatahes on mul hea meel, et tänu suhtlusele tunnen ma oma laste kaaslasi ja nende õpetajaid. Ka on niiviisi kergem lastega õhtul nende päevat rääkida, kui tunned neid inimesi kellega nad oma päeva veedavad.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu lastel on väga toredad lasteaiaõpetajad, aga mul ei ole vajadust nendega pikalt suhelda. Ütlen tere, head aega. Päris alguses küsisin ja praegu vahel pärast pikka puhkust/haigeolekut küsin, et kuidas lapsel läks. Muidu on nii, et kui midagi ebatavalist juhtus, siis kasvatajad ise teatavad. Paar korda aastas on lapsevanemate koosolek ja kord aastas arenguvestlus. Mulle piisab. Õiendama olen pidanud üksikuid kordi, näiteks kui praktikant pani 8-kraadise ilmaga õue nii et tuulejaki all oli paljas t-särk.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina jällegi ei suuda iga päev lapsele (5 a) järgi minnes küsida, kuidas päev läks. Rutiini on elus isegi palju. Pealegi on õpetaja lastega vahel mänguhoos ja mul ei ole tahtmist teda segada. Vahel, kui endal on rohkem aega ja õpetaja ka pole hõivatud, siis küsin. Aga kuigivõrd pikemaks seletamiseks tavaliselt ikka ei lähe. Pikemalt räägime kord aastas arenguvestlusel.

Segada muidugi ei maksa, kui mingi teine tegevus parasjagu täpselt pooleli. Aga “rutiini on elus isegi palju”??? Kas Sind siis üldse ei huvita, kuidas Su laps Sinu äraolelul elanud on ja mida teinud? See on ju kõike muud kui rutiinne.

Mulle on alati tundunud üsna müstiline, kui räägitakse, et vanemad ei tunne oma laste vastu huvi, ei kuula neid, ei tea, mis nende elus toimub. Sest ma ise tahaksin küll oma laste käekäiguga igas mõttes kursis olla – vähemalt seni, kuni nad on väikesed (eks suurematele muidugi peab ka privaatsust võimaldama) ja mu lähemas tutvuskonnas on teised emad samasugused. Siit teemast täitsa hämminguga loen, et inimesed tõepoolest ei tunne huvi, mis nende lastega päeva jooksul juhtunud on. Ma lihtsalt ei kujuta ette, kuidas on võimalik oma last armastada ja samas tema igapäevasest käekäigust mitte huvituda. Aga ilmselt see siis mingil kombel ikkagi on võimalik.

Mina tunnen vägagi huvi oma laste käekäigu vastu. Iga päev küsin neilt, kuidas koolis läks. Vastus on hästi. Aga ma tõesti ei lähe õpetajatega pläägutama. Kui laps pole probleemne, tal läheb lasteaias hästi, siis mina ei näe küll mingit põhjust, miks peaks veel õpetaja käest midagi küsima.
Kõik ei ole suhtlejad. Kui sina suhtled ja see meeldib, on kõik ok. Mulle ei meeldi suhelda võõrastega ja usu mind, lasteaiaõpetajad, kooliõpetajad, teised lapsevanemad on minu jaoks võõrad inimesed. Ma kohe kindlasti ei naudi nende seltskonda ja räägin nendega ainult asjadest, millest peab rääkima. Ma suhtlengi oma lastega ja tunnen huvi, kuidas neil läheb, mis nad kunstitunnis meisterdasid, kuidas vanemal lapsel ujumises läheb jne. Ma ärgitan neid jutustama. Lasteaias tundsin laste käekäigu vastu huvi päris alguses. Kuidas laps kohaneb, kas ta nutab palju, kas jääb magama koos teistega jne. Aga hiljem küll polnud vaja midagi küsida.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.04 15:26; 27.04 13:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina jällegi ei suuda iga päev lapsele (5 a) järgi minnes küsida, kuidas päev läks. Rutiini on elus isegi palju. Pealegi on õpetaja lastega vahel mänguhoos ja mul ei ole tahtmist teda segada. Vahel, kui endal on rohkem aega ja õpetaja ka pole hõivatud, siis küsin. Aga kuigivõrd pikemaks seletamiseks tavaliselt ikka ei lähe. Pikemalt räägime kord aastas arenguvestlusel.

Segada muidugi ei maksa, kui mingi teine tegevus parasjagu täpselt pooleli. Aga “rutiini on elus isegi palju”??? Kas Sind siis üldse ei huvita, kuidas Su laps Sinu äraolelul elanud on ja mida teinud? See on ju kõike muud kui rutiinne.

Mulle on alati tundunud üsna müstiline, kui räägitakse, et vanemad ei tunne oma laste vastu huvi, ei kuula neid, ei tea, mis nende elus toimub. Sest ma ise tahaksin küll oma laste käekäiguga igas mõttes kursis olla – vähemalt seni, kuni nad on väikesed (eks suurematele muidugi peab ka privaatsust võimaldama) ja mu lähemas tutvuskonnas on teised emad samasugused. Siit teemast täitsa hämminguga loen, et inimesed tõepoolest ei tunne huvi, mis nende lastega päeva jooksul juhtunud on. Ma lihtsalt ei kujuta ette, kuidas on võimalik oma last armastada ja samas tema igapäevasest käekäigust mitte huvituda. Aga ilmselt see siis mingil kombel ikkagi on võimalik.

Kuidas see, et ma õpetajaga ei räägi, tähendab seda, et ma oma lapse vastu huvi ei tunne? Me jalutame lasteaiast koju 20 minutit ja terve selle aja laps jutustab, mida nad lasteaias tegid, kes ta sõpradest kohal olid ja mis mänge nad mängisid. Ma arvan, et see on palju adekvaatsem info, kui see, et õpetaja vastaks mu küsimusele õhtust õhtusse, et lapsel läks lasteaias hästi. Meisterdused ja joonistused on ka lastevanematele nähtavale kohale pandud, neid näen ma ka. Ma tõesti ei kujuta ette, mida ma veel õpetajaga igapäevaselt rääkima peaks?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina jällegi ei suuda iga päev lapsele (5 a) järgi minnes küsida, kuidas päev läks. Rutiini on elus isegi palju. Pealegi on õpetaja lastega vahel mänguhoos ja mul ei ole tahtmist teda segada. Vahel, kui endal on rohkem aega ja õpetaja ka pole hõivatud, siis küsin. Aga kuigivõrd pikemaks seletamiseks tavaliselt ikka ei lähe. Pikemalt räägime kord aastas arenguvestlusel.

Segada muidugi ei maksa, kui mingi teine tegevus parasjagu täpselt pooleli. Aga “rutiini on elus isegi palju”??? Kas Sind siis üldse ei huvita, kuidas Su laps Sinu äraolelul elanud on ja mida teinud? See on ju kõike muud kui rutiinne.

Mulle on alati tundunud üsna müstiline, kui räägitakse, et vanemad ei tunne oma laste vastu huvi, ei kuula neid, ei tea, mis nende elus toimub. Sest ma ise tahaksin küll oma laste käekäiguga igas mõttes kursis olla – vähemalt seni, kuni nad on väikesed (eks suurematele muidugi peab ka privaatsust võimaldama) ja mu lähemas tutvuskonnas on teised emad samasugused. Siit teemast täitsa hämminguga loen, et inimesed tõepoolest ei tunne huvi, mis nende lastega päeva jooksul juhtunud on. Ma lihtsalt ei kujuta ette, kuidas on võimalik oma last armastada ja samas tema igapäevasest käekäigust mitte huvituda. Aga ilmselt see siis mingil kombel ikkagi on võimalik.

Kuidas see, et ma õpetajaga ei räägi, tähendab seda, et ma oma lapse vastu huvi ei tunne? Me jalutame lasteaiast koju 20 minutit ja terve selle aja laps jutustab, mida nad lasteaias tegid, kes ta sõpradest kohal olid ja mis mänge nad mängisid. Ma arvan, et see on palju adekvaatsem info, kui see, et õpetaja vastaks mu küsimusele õhtust õhtusse, et lapsel läks lasteaias hästi. Meisterdused ja joonistused on ka lastevanematele nähtavale kohale pandud, neid näen ma ka. Ma tõesti ei kujuta ette, mida ma veel õpetajaga igapäevaselt rääkima peaks?

Võib-olla on minu lapsel siis erandlikult head õpetajad, sest mina kuulen haruharva pelgalt “hästi” oma “kuidas läks?”-küsimusele vastuseks. Enamasti ikka räägitakse, mis mänge mu laps päeva jooksul on eest võtnud (erinevalt minust on tema selline eestvõtja tüüpi), kellega mida mängis (kui on olnud mingi laste enda jaoks vahva mäng), mida lahedat ütles või tegi, samuti, kui on mingeid väikesi vallatusi või pisipahandusi olnud (mitte etteheitvas toonis), mida nad joonistasid-meisterdasid vmt. Samuti, et mida ta kui hästi või halvasti sõi jne, aga sellised praktilised asjad huvitavad mind isegi vähem. Meil on ka 2 km kodutee ja selle jooksul räägime lapsega päevast, aga minu meelest õpetajad rõhutavad hoopis teisi asju, räägivad tihti neil teemadel, mis mulle täiskasvanuna on huvitavad, aga mida laps ei oska üldse tähtsustada jne. Ühesõnaga, mina küll tunnen, et õpetaja vaatenurk täiendab ja täiustab minu ettekujutust lapse elust ja tegemistest väga olulisel määral.

Eks inimesed on muidugi erinevad. 🙂 Lihtsalt mind üllatas see, et mõnd lapsevanemat näikse üldse mitte huvitavat õpetaja tähelepanekud – aga kui õpetaja lihtsalt niikuinii midagi ei räägi, siis arusaadav. Minu lapse omad õnneks räägivad. 🙂

Mina olen muidu enda meelest ka introvert, võõrastega tunnen end tihti kohmakalt, piinlikult ja ebamugavalt. Aga mina jah tõesti oma lapse lasteaiaõpetajaid võõrasteks inimesteks enda jaoks ei pea. Eks nad lapse teemal vesteldes ju tuttavaks ole saanudki.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 26.04 16:56; 27.04 09:56; 27.04 15:00;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sõimeealise lapse puhul mõnikord küsin, kuidas päev möödus, aga enamasti õpetajad ise räägivad, kui on midagi rääkida. Päris selliseid vestlusi, et kuidas magas ja mitu lusikatäit sõi, enam ei pea, need olid rohkem harjutamisperioodi teemad.

Suurema lasteaialapse puhul olen lapselt endalt küsinud enamasti ja samuti on õpetajad pigem ise tulnud rääkima, kui on tavapärasest erinev päev olnud.

Koolilaste puhul palun neil lihtsalt oma päevast rääkida, vahel küsin ka, mis oli kõige hullem ja kõige toredam asi päevas. Kui küsin, kuidas läks, siis saan muidugi vastuseks mittemidagiütleva hästi. Õpetajaga ekstra suhtlema pole läinud – ilmselt teeksin seda, kui oleksid mingid probleemid, mille osas oleks õpetaja nõu vaja.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teemades, kus õpetajad kurdavad, kui raske elu neil on (praegugi on üks selline teema siin), mainitakse alati ära see, et lapsevanemad muudkui helistavad, kirjutavad, tahavad kokku saada.
Ma ei ole oma lapse lasteaiaõpetajaga 4 aasta jooksul rääkinud rohkem, kui arenguvestlustel. Igapäevaselt vahetame tavapäraseid viisakusi. Ka ei tea ma, et keegi teistest vanematest pidevalt õpetajaid tüütaks.
Kui sageli räägite teie oma laste õpetajatega?

hmm kevadel liivakastis oli ikka suhtlust rohekmkui talvel. aga me kusjuures ei rääkinud lastest vaid elust ,tervisest, tööst jne. ka tesite lastevanematega suhtlesime liivakastis rohkem.oli siuke väga suhtlev seltskond tegelikult.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina räägin lasteaia õpetajatega iga päev. Meil on väike maalasteaed ja peetakse normaalseks, et absoluutselt igale lapsevanemale antakse tagasisidet lapse päeva kohta. Lapse kooli minek on selle poolest siinsele lapsevanemale šokk, et ootamatult ei räägigi enam keegi lapse päevast. Oled nii harjunud igapäevaselt oma lapse tegemiste kohta teavet omama ja kui ühtäkki satud infosulgu, on kergelt leinameeleolu mõneks ajaks, kuni jälle ära harjud.

Õpetajaga rääkimine ei välista sugugi lapsega rääkimist. Info, mille saad õpetajatelt ja mille saad lapselt, on ikka täiesti erinev.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

tahaks rohkemgi kuulda oma lapse päevast kuid õpetajatel on tavaliselt lasteaias kiire, hommikuti jõuan vaid öelda, et kas potil käidud ja kui palju ning mida sõi. õhtul toob mees ja sama jama – neil pole eriti lobisemiseks aega.
samas pole meie lasteaial neid laada/oksjoni/koosoleku-jne traditsioone, mille eest mina kui töötav ema olen SURMANI TÄNULIK. pühitsevad kõik tähtpäevad isekeskis ära ja vanemaid sel teemal ei ahistata. ma isegi näo järgi ei tunne suuremat osa teiste laste vanemaist, rääkimata lastest.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 29.04 07:55; 29.04 12:03;
To report this post you need to login first.
Postitas:

tahaks rohkemgi kuulda oma lapse päevast kuid õpetajatel on tavaliselt lasteaias kiire, hommikuti jõuan vaid öelda, et kas potil käidud ja kui palju ning mida sõi. õhtul toob mees ja sama jama – neil pole eriti lobisemiseks aega.
samas pole meie lasteaial neid laada/oksjoni/koosoleku-jne traditsioone, mille eest mina kui töötav ema olen SURMANI TÄNULIK. pühitsevad kõik tähtpäevad isekeskis ära ja vanemaid sel teemal ei ahistata. ma isegi näo järgi ei tunne suuremat osa teiste laste vanemaist, rääkimata lastest.

Kas sa siis ei taha osaleda oma lapse elus? Laadad on ju toredad, saab koos lapsega teha ettevalmistusi. Samuti laste peod – kas töölkäimine on tõesti olulisem?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

tahaks rohkemgi kuulda oma lapse päevast kuid õpetajatel on tavaliselt lasteaias kiire, hommikuti jõuan vaid öelda, et kas potil käidud ja kui palju ning mida sõi. õhtul toob mees ja sama jama – neil pole eriti lobisemiseks aega.
samas pole meie lasteaial neid laada/oksjoni/koosoleku-jne traditsioone, mille eest mina kui töötav ema olen SURMANI TÄNULIK. pühitsevad kõik tähtpäevad isekeskis ära ja vanemaid sel teemal ei ahistata. ma isegi näo järgi ei tunne suuremat osa teiste laste vanemaist, rääkimata lastest.

Kas sa siis ei taha osaleda oma lapse elus? Laadad on ju toredad, saab koos lapsega teha ettevalmistusi. Samuti laste peod – kas töölkäimine on tõesti olulisem?

laadad on jubedad lärmakad rahvarohked üritused. ja ma lihtsalt EI JAKSA teha neid ettevalmistusi. tööpäeviti tulen seitsmeks koju, sööme ja läheme koos lapsega magama, et kell 6 ärgata. nädalavahetusel tahan ma puhata, mitte kolme pangetäit küpsiseid koos “abistava” kolmeaastasega valmis vorpida. see ei ole “mõnus tegevus koos lapsega”, see on hunnik stressi ja lisakohustusi, seda enam, et ma küpsetamist ja käsitööd jälestan. mul on praeguse lasteaiaga väga vedanud. eelmine oli neid ülipositiivseid ja suhtluslembesi, organiseerimisrõõmsaid “aktiivitare” täis (siinkohal pean silmas ikka lapsevanemaid mitte lasteaednikke), see oli täielik põrgu.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 29.04 07:55; 29.04 12:03;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meie elame Soomes ja mulle meeldib väga siinne süsteem.
Siin on igal koolilapsel kaustik, mille kaudu kool ja vanemad suhtlevad.
Kirjutatakse, kas käidi õues, kas ja mida laps sõi, kuidas tuju oli, mis järgmisel päeval plaanis on ja mida kaasa tuleb võtta. Kooliti on see küll veidi erinev, mida sinna kirjutatakse.
Olen väga väike suhtleja, seega minule on see parim variant.

Lasteaias suheldakse näost näkku.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meie rühmas on poisid väga konfliktsed, et tagasiside on pea igapäevane. Samuti on võimalus õpetajatega suhelda kui tekib endal küsimusi. Samas on mul kogemus vanema lapse rühmast, kus õpetajad oli väga pikalt lasteaias töötanud. Suhtlemine oli nendele ülemäärane koormus, see oli karm. Kui õhtul uurisid millegi kohta siis kanguta vastuseid tangidega välja.

Olen perekooli teemasid vaadanud, kui küsitakse, et kas üks või teine lasteaed meeldib jne. Tegelikult sõltub rühma sisekliima puhtalt õpetajatest kui inimestest. Kui ta on s..tt, vabandust, suhtleja siis nii ongi. Kui õpetaja on kärkija, siis nii ongi. Kui õpetajal pole kontakti lastega, nii ongi.
Pole olemas ühtset valemit ega reeglit inimsuhetele.Sa ei tea iial ette, mis rühm on, enne kui tutvud õpetajatega. See õpetajate tüütamise teema on ajast ja arust iganenud lähenemine. Ajakirjades ja lastekasvatus teemalistes raamatutest korrutatakse, et suhelge, tehke koostööd. Meil aga on see tembeldatud õpetajate koormamiseks. Milleks siis unnata, kui 10 a pärast koolis lapsevanemad ei taha õpetajate pöördumistest midagi teada? Nii on lasteaiast saati rividrillitud ju 🙂

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul laps käis soomes lasteaias. Ma ei tea kuidas eestis on kombeks aga kui läksin iga kord lapsele järgi siis õpetaja ise kohe tuli rääkima, et mida nad täna tegid, kuidas laps sõi ja magas jne.
Mulle isiklikult väga meeldis selline suhtumine 🙂 seega mina suhtlesin oma lapse lasteaiaõpetajaga igapäevaselt.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.05 13:18; 21.05 23:18;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Õhtuti selline igapäevane vestlus – kas sõi, kuidas tuju, uni, mida tegid jne. Kui on midagi erilist juhtunud, siis õpetaja räägib sellest ise.

Sina oledki vist selline ema, kes õpetajaid oma “kas kõik on korras” küsimustega päevast päeva tüütab:) Kirjutad ju ise ka, et õpetaja räägib ise, kui midagi erilist juhtub. Miks seda siis üle peab küsima, kui tundub, et midagi erilist juhtunud ei ole?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 31 )


Esileht Väikelaps Kui sageli suhtlete oma laste (lasteaia)õpetajatega? (ajaviiteteema)

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.