Avaleht Sünnitus Kuidas ära tunda sünnituse algust?

Näitan 11 postitust - vahemik 1 kuni 11 (kokku 11 )

Teema: Kuidas ära tunda sünnituse algust?

Postitas:
kiisukallis

Ma tean et iga naine ja sünnitus ja rasedus on erinevad aga kuidas ära tunda sünnituse algust???
Millal teil tuli limakork ära ja milline see välja nägi?
millal hakkasid valud ja veed? jagage oma kogemusi ja sünnituse alguse tunnuseid.
Mul on viimased paar päeva kuidagi jube energialaks peal võiks kaera jaani ka vahepeal tantsida ja suur puhastuse teha . hetkel on rasedust 36+1. Tähtajaks ennustati mulle UH järgi 5.veebruar aga ometigi on mul kuidagi nagu sisetunne et jaanuari lõpuks on tita käes. esimene laps (tütreke) sündis ka 37/38 nädalal , hetkel ootan poisiklutti. endal mul sees kuidagi rahutu olla ja kohati tekib tunne nagu ” laps kes ootab jõuluhommikut et kinke avama joosta” ma ei oska lihtsalt paremini seda rahutust ja ootusärevust kirjeldada. Lugesin ka et paljud naised ei pruugi ültse limakorgi eraldumist nähagi ning see võib eralduda ka alles sünnituse ajal.

(0) (0)


Postitas:
Kägu

Olen kaks last sünnitanud, aga limakorki pole veel õnnestunud näha, ehk kolmandaga. Esimesega puhkesid looteveed ja valus hakkasid alles haiglas mitu tundi hiljem, teisega hakkasid öösel valud.

(1) (0)


Postitas:
Kägu

Mul 2 last. Kummagagi ei näinud limakorki. Esimesel sünnitusel avati veed peale 12 h regulaarseid valusid. teisel sünnitusel pole mul õrna aimugi, millal need veed tulid, ilmselt koos lapsega siis või äkki millalgi dušši all, ei tea. Igaljuhul mingi hetk ma sünnitusmajas palusin, et tehke veed lahti, et eelmine kord mul ka ei tulnud ja alles pärast vete avamist hakkas asi normaalselt liikuma, aga ämmaemand ei näinud selleks vajadust. Millal nad tulid, ei tea, sest sünnitus ise kestis kõigest 5 h 😀 Ju oli ämmakal õigus, et vajadus puudus 😀

Esimese sünnituse puhul oli sünnituse algus suhteliselt paaniline. Täpselt tähaja hommikul käisin KTG-s ja korralisel ämmaka visiidil. No ja siis öeldi, et oioi, nii aktiivne töö käib, ilmselt olen õhtuks sünnitamas. Aga ma ei tundnud mitte midagi 😀 Ja nii a olingi terve päeva paanikas, et issand jumal, kas ma ei saagi aru, kui sünnitus pihta hakkab 😀 Peale lõunat hakkasid õrnad päevadelaadsed tuimad “valud” (pigem nagu ebamugavsutunne), millalgi öösel siis alles pärisvalud, aga ebaregulaarsed. Jõudsime 2 korda “niisama” veel kontrollis käia, avatust oli juba 4 cm, aga valud ikka nõrgad ja ebaregulaarsed. Alles 3. katsel võeti mind sünnitajaks 😀 Laps sündis 3 päeva peale seda KTG-d, kus mind paanikasse aeti.

Teise lapsega oli jälle nii, et paar päeva peale tähtaega käisin jälle KTG-s ja ämmakal. Emakategevus oli üks suur ümmargune 0, lapse pea polnud veel fikseerunud ja KTG-s arst arvas, et lähipäevil veel sünnitama ei pääse. Mina masenduses. Järgmisel varahommikul kell 4 ärkasin esimese valu peale ja õhtuks oli laps käes. Algul ikka kahtlesin, et äkki libakad, kuigi väga tugevad olid, aga kui hakkas silmanägemist ära võtma, siis kamandasin mehe töölt koju 😀 2 tundi enne seda telefonikõnet olin veel mehele öelnud, et olgu ta rahulik, et õhtut ei toimu siin midagi, nii ebaregulaarne on kõik veel, ja täiesti ootamatult läksid valud väga tihedaks.

(1) (0)


Postitas:
Kägu

Eks see on kõik täiesti individuaalne.
Ühel hakkab sünnitus limakorgi eemaldumisega, teisel vee puhkemisega, kolmandal hakkavad valud, neljandal kutsutakse sünnitus esile. Jne jne.
Minu sünnitus algas valudest. Limakorki ei näinud, natuke lima tuli korraks WC-s käimise ajal, aga ei tea, kas oligi kork või lihtsalt .. voolus 😀
Veed tegi arst lahti, et sünnitus juba pihta hakkaks ometi, sest olin valudega haiglas 6h ja emakas oli 1cm võrra lahti tulnud.

(0) (0)


Postitas:
Kägu

Minul on kolm last, ühegagi ei näinud limakorki. Teise ja kolmanda lapsega olid veel pidevad libavalud ka, nii, et lõpuks sain ma aru, et nüüd läheb päris sünnituseks, siis, kui asi oli ikka kole valus juba. Jõudsime lapsed hoidja juurde öösel ära viia ning haiglasse end sisse kirjutada (valudes kükitades, põlvitades) ja kohe palatisse jõudes mõne minuti pärast sünnitasin ka. Esimese lapse puhul läks kolesuurtest valudest sünnituseni 20 tundi.

Lõpurasedatel on alati pidevalt see rahutu tunne, tahaks juba rasedusega ühelepoole saada ja lapsele otsa vaadata.

(0) (0)


Postitas:
Kägu

Minul tuli limakork 2 päeva enne tuhude algust. Tundsin lihtsalt, kuidas pükstesse midagi märga ja imelikku tekkis. Siis nägingi, et selline limane geelitaoline klomp. Hakkasin tuhusid ootama ning need algasid alles kahe päeva pärast hommikul kl viie ajal. Kuna esmasünnitaja, siis samamoodi ei teadnud, mismoodi algust ära tunda. Aga kui eelnevalt olid tuhud olnud sellised nö. leebemad, siis sünnitustegevuse alguse tuhud olid ikka juba päris valusad (hoiad hinge kinni, ei taha liigutadagi jne). Kuna limakorgi eemaldumisest ja tuhude vahel oli 2 päeva, läksid veed roheliseks (bakterid pääsevad ju sisse, kui nö. kork eest ära). Laps sai seetõttu ennetava meetodina peale sündi antiobiootikumi kuuri.

(0) (0)


Postitas:
Kägu

Minu jaoks ongi kõige keerulisem osa see olnud, millal sünnitama minna. Ja ma olen kolm last sünnitanud. Viimasega oli asi veel keerulisem.
Limakorke pole näinud. Ainus ühine näitaja on see olnud, et seedimine hakkab paremini tööle. Minu puhul on see kohe märgatav, sest mul muidu kõht kinnisem.
Esimese ja teisega hakkasid öösel väikesed valud. Me alati läksime varakult haiglasse. Esiteks minul hirm, et äkki sünnib kodus. Teiseks ma ei tahtnud suurtes valudes haiglasse minna ehk siis autos valutada. Esimese lapse puhul valud algasid kell 12 öösel. Haiglasse läksime kell 5 hommikul. 12:30 sündis laps. Teise puhul hakkasid valud 1 öösel. Haiglasse jõudsime kell 7 hommikul. Me veel jalutasime õues ringi, sest ma arvasin, et mind vist ei võeta vastugi. Täiesti olematud valud olid. Vastu võeti ja laps sündis kell 15:00. Ühesõnaga oleks võinud kodus pikemalt olla, aga samas oli vaja vanem laps ära saata vanaema juurde. Pealegi ma arvasin, et teine sünnitus on kiirem. Oli hoopis aeglasem.
Veed avati mõlemal sünnitusel juba siis, kui suuremad valud olid. Siis läksid alati valud veel hullemaks. Aga mingit vete tilkumist või üldse veesid ei näinud.
Kolmanda lapsega ei saanud ma üldse aru, mis toimub. Paar päeva enne sünnitust hakkas regulaarselt valutama juba õhtul. Öösel istusin vannis ja valutamised jäid ära. Ühesõnaga libavalud.
Siis jälle hakkasid regulaarsed valud. Viivitasin pikalt ja üritasin aru saada, mis nüüd toimub. Läksin jälle vanni, mõõtsin valude vahesid. Iga 4-5min tagant. Seekord vann valusid ära ei võtnud. Ronisin voodisse tagasi, aga magama ka ei suutnud jääda. Tundus, et asi on õige. Kell 5 jõudsime haiglasse. Valvegünekoloog vaatas mind kahtlustavalt. Ütlesin, et regulaarsed valud on, aga nõrgad. Avatust oli selleks hetkeks 2-3cm. Jäeti sisse. Aparaat tegevust näitas, aga valud olid olematud. Kella 9ks olid valud täiesti kadunud. Avatust polnud juurde tulnud sentigi. Otsustasime ämmakaga veed avada. Esimest korda sain teada, mis tunne on, kui veed jooksevad. Kõik kohad olid vett täis ja seda muudkui tuli ja tuli. Ükski side kinni midagi ei pidanud. Mees käis põrandalapiga mul järel. Kell 12:50 oli laps käes. Väga kiirelt läks.
Kusjuures tähtaeg oli samuti 4.-5. veebruar. Aastanumber 2016. Laps sündis 30.01. Mul oli kohe tunne, et seekord sünnib varem. Laps oli suur (4,5kg) ja mul oli väga paha teda kanda võrreldes eelmiste lastega. Lisaks meeletud kõrvetised. Isegi haiglas aparaadi all olles kuhjasin patju pea alla ja imesin Renniet pidevalt. Nii et mul mingeid aktiivsemaid hetki enne sündi polnud. Olin väga kurnatud, magamata.

(0) (0)


Postitas:
Kägu

Minul algas limakorgi eemaldumisega. Reedese päeva hommikul tuli sellist limast asja, koos verega. Õhtul algasid seljavalud, umbes iga 10-15 kinuti tagant oleks keegi nagu selga kokku pigistanud. Käisin ka kontrollis, kuna kartsin just seetõttu, et koos limakorgiga tuli ka verd. Öeldi, et jah sünnitegevus on alanud, minge koju, magage öö ja vaatame homme. Terve öö reede vastu laupäeva ma ei saanud magada, kuna seljavalu läks aina jubedamaks. Valude vahed endiselt umbes 10 min. Hommikuks asi ei vaibunud, ka soe vesi ei aidanud. Haiglas öeldi avatuseks vaid 1 cm. Läksin koju tagasi ja valutasin edasi. Haiglasse kutsuti tagasi kella 17ks. Terve aja olid valud, aga nüüd juba üks 5 min vahedega. Kell 17 haiglas avatust vaid 3 cm. 12 h valusid ja 3 cm, APPPIIII!!!! Kell 21 avati veed, peale seda läksid valud ikka väga jubedaks. Kell 23 umbes epiduraal, mis ei aidanud mitte kuidagi. Südaööl algasid pressid, aga keda ei tulnud oli laps. Pressida lasti 4 tundi ja lõpuks tehti erakorraline keiser. Mitte kellelegi ei soovi sellist sünnitust!

(0) (0)


Postitas:
kiisukallis

Mul on nüüd eilsest saati tekkinud seljavalud mis on sellised pinge tundena ja mitte koguaeg vaid tulevad ja lähevad ja tulevad ja lähevad. lisaks mis mind eriti häirib on põie valu – selline tunne on nagu keegi terava noaotsaga torkab põide ja seda vaid ss kui liigun, kui istun või paigal seisan pole mitte midagi aga niikui kasvõi sammu teen on kohe jube valus. no-spa ei aita ka mind. põiepõletik see pole sest mul pole valus pissida või ma ei käi kuidagi tihedamalt wc. Toonused on ka ikka nii nagu tavaliselt, vahepeal mõtlesin et äkki ikka peaks käima ära emos kontrollis aga samas ei julge minna kuna veed pole tulnud ,limakorki pole ka kohanud ja otseselt ju emakakokkutõmbeid pole – ma ju ei saa lihtsalt lampi öelda seal et ma ei saa kõndida sest põies on valu ja kohe nii tugev et paneb nägu krimpsutama juba iga sammuga???? imelik vist oleks :S :S
samas aga kardan et äkki ikka hakkan varsti sünnitama ja et see seljavalu,põie torkav valu ja üksikud toonused on ikka mingi märk …

(0) (0)


Postitas:
Kägu

Minul algas gaasilaadsete valudega. Kui olid juba mitu tundi valusööstud kõhtu löönud, hakkasin kella jälgima. Esimene valu tuli kell 01 öösel. Hommikul 8-9 ajal läks kõht lahti ja tuli mitmes osas ka limakork(mitmel wcs käigul). See oli selline paks kollaka varundiga limatömp, milles olid sees pruunid vereniidi/triibud. Läraki püksi see ei tulnud. Pühkides oli midagi limast tunda ja see jäi kuidagi mokkade külge ning paberiga võtsin ära.
Umbes kella 16 ajal, kui valud olid juba peaaegu regulaarsed teatud aja tagant ja valust ennast enam püsti sirgu ajada ei saanud, läksin haiglasse. Avatust oli vaid 2 cm ja sünnitasin alles päev hiljem kell 9 hommikul. Haiglas läks kirja 18 tundi. Veed avati haiglas, et kiirendada sünnitegevust aga ei aidanud
Sündis 40+2

(0) (0)


Postitas:
Kägu

Esimese lapse tähtaeg oli mul ka 5.veebruar. 18.01 käisin visiidil ja Uh-s. Öeldi, et laps väga kõrgel kõhus, emakas rahulik, kõik kena. Lähiajal sünnitama ei hakka. Meeldivalt väike kõht oli ka ja ühtegi libavalu ega muud vaevast polnud. Seega ootasin rahulikult veebruari. 24.01 hommikul sõin ja läksin voodisse, kui äkki tundsin, et küljealune märg on. Mõtlesin, et põis ütles üles…kui nägin, et vedelikku päris palju oli külje all ja see roosakas oli, siis taipasin, et need on veed! Valusid aga polnud ega tulnud 4 tunni jooksul. Valveämmakas soovitas siis ikka juba näitama tulla. Läksin. Laps hõljus endiselt kõrgel, emakakael pikk ja kinni, emakas rahulik. Ei ühtegi märki sünnitusest! Peale tilkuva vee…sünnitus tuli tilguti abiga esile kutsuda ja lõpuks sündis ta 25.01 varahommikul alles. See oli 9 aastat tagasi.
Teine sünnitus. Kõht oli hiigelsuur, libavalud olid alates 34.nädalast tihedad ning laps praktiliselt fikseerunud. Isegi ämmakas hoidis pöialt, et 36.nädalani vastu peaks. Aga no lõpuks hakkas sünnitus vete avamisega 4 päeva peale tähtaega alles. Ja seda selleks, et laps liiga suureks ei kasvaks ja pidevad libavalud lõpeks (4.3 kg) .
Ühest aga, minul kaks väga erinevat kogemust ja sünnituse alguse äratundmisel see mind ei aitaks..ikka mõtleks end segaseks, et millal siis? .

(0) (0)


Näitan 11 postitust - vahemik 1 kuni 11 (kokku 11 )

Avaleht Sünnitus Kuidas ära tunda sünnituse algust?