Teema: kuidas blokkida ära inimene kes mulle vaid halba soovib

Aga miks ta soovib halba?
On lihtsalt halb inimene?
Oled sina talle midagi halba teinud?

Algatuseks võiks vahest endale teadvustada, et mitte keegi ei saa meie tasakaalu kõigutada, kui me seda ise teha ei lase. Isegi nõndanimetatud needused toimivad ainult ja üksnes juhul, kui see, kelle pihta need on suunatud, võtab selle nö. programmi vastu ja aktsepteerib seda kui reaalsust (mida see tegelikult ju ei ole).
Toon lihtsa näite: keegi halvustab su käitumist või tegu. Kui sa ise oled enesekindel ja tead sisimas, et käitusid õigesti, siis tema kriitika on sulle nagu “hane selga vesi”. See võib korraks sinus pahameelt tekitada, kuid sa unustad selle varsti. Kui aga sa ise ka ei ole kindel oma teo õigsuses, siis jääb tema kriitika sulle mällu ja hakkab sinus ebakindlust tekitama. Sa ise kordad endale iga kord, kui tunnustusest ilma jääd, et noh, ju ma olengi selline äpu. Mida rohkem sa endast nii mõtled, seda kõikuvamaks su jalgealune muutub.
Lahendus: mitte lähtuda selle inimese hinnangust oma tegudele / elule, vaid küsida endalt: kuidas ma ise oma käitumist hindan? See, kuidas ma ise hindan, ongi õige. Las pahatahtlik inimene klähvib, tema hinnangud ei loe. Sa ei pea neid kuulama. Muidugi, kui iga kokkupuude põhjustab konflikti või tohutu energeetilise (emotsionaalse) reaktsiooni, siis on parem neid kohtumisi nii palju vältida, kui vähegi võimalik, hoiab lihtsalt energiat kokku. 🙂

Kohtudes kujutle endale klaaskera ümber, kõik tema mõtted ja sõnad mingu sinu selja taha kaugusse või põrkugu talle endale tagasi, kuidas ise soovid. Hoia käsi koos päikesepõimiku kohal.

Kägu kirjutas:

Sooviks ka ise vastust sellele küsimusele. Kõige hullem on see, et tegu minu lähisugulasega. Oleme rääkinud-leppinud ja tülitsenud, aga olen peale mitut aastat jõudnud arusaamisele, et midagi ei muutu nagunii ja me lihtsalt ei sobi kokku. Meie prioriteedid ja eluvaated on totaalselt erinevad. Mis tülisid tekitab on see, et ta solvab ja hõõrub ninaalla seda, milles tema eriarvamusel on. Varem ignoreerisin öeldut, kuigi olin südames solvunud, aga enam ma ei jaksa. Seda enam, et suurem osa solvangutest tehakse kuskil seltskonna juuresolekul endal nina tähtsalt püsti. Ma ei pea ennast süüdlaseks ja temast kehvemaks ka mitte. Peale viimast suuremat sõnavahetust kui ta läks oma solvangutega ka minu pereliikmete kallale, otsustasin, et nüüd on kõik. Tahan selle inimese oma elust välja lõigata ja üldse mitte temale mõelda, aga kuidas seda teha?!

Mina olen see, kes soovitas energia kokkuhoiu mõttes sellise inimesega suhtlemist vältida. Ise olen niimoodi teinud, ka sugulastega. Ma ei teeks seda tollele inimesele “sõda kuulutades”, vaid niimoodi märkamatult, et ei osaleks enam nii palju üritustel, kus temaga kokku võiksin puutuda ja ei organiseeriks temaga mingeid ühisettevõtmisi. Suhtleksin viisakalt, aga nii vähe kui minu poolt võimalik.
Aga siin on ilmselt oluline vahe, millise lähisugulasega täpselt tegemist on. Mingi tädi või onutütrega on seda ilmselt lihtsam teha, kui aga tegu on pensionieas vanemaga või ämmaga või täiskasvanud lapsega või meheõega (need on teinekord hullemad kui ämmad :)), siis on asi keerulisem. Siiski leian, et ükski inimene ei tohiks teist inimest emotsionaalselt kuritarvitada.

Kägu kirjutas:

Just enda jaoks vaimses mõttes blokkida. Mu elus on yks inimene, kes mind sydamepõhjani vihkab ja mulle halba soovib. Päris kontakti vältida pole asjaolude tõttu võimalik. Kuidas ma saaks teha nii, et ta minu tasakaalu koguaeg kõigutada ei suudaks? Kuidas säilitada rahu? Kuidas olla nii tugev, et mitte lasta teise inimese õeluses minu elu häirida? Mida olete sellises olukorras ette võtnud?

Parim kaitse on neutraalsus. Hakkad temast halba mõtlema, saab tema mõeldud halb ka sulle ligi. Kui tunned, et viha ikkagi survestab, siis kusagil oled ise ka juba vihkama hakanud. Õeluse vastu on samamoodi, parim neutraalsus. Teisi muuta ei saa, see teine peab selle õelusega elama. Samas kui sa seda inimesti vältida ei saa, siis häirimist sa ikkagi päris likvideerida ei saa. See on siis see paratamatus, millega tuleb leppida.

Meid saab kõigutada keegi, keda peame väga oluliseks endale. Miks sa pead oluliseks ja tähtsaks inimest, kes sulle ainult halba soovib? Niikaua kui seda inimest pead tähtsaks ja tema sõnu oluliseks, eks niikaua oledki hädas. Tühisele inimesele maksa üldse tähelepanu pöörata. Noo milleks ? Võta hinge pigem häid sõnu ja lase headest sõnadest end kõigutada 🙂

Suhtluse vältimine on kõige lihtsam. Kui teine pool on lapse teine vanem, siis mingi suhtlus peab säilima. Sisuliselt olen siinkohal nõus sellega, et kui on emotsioon, siis on ka suhe. Kui on viha ja see on jätkuv, siis on suhe ja tuleb lõpetada ka vihasuhe. Sest vastasel juhul kulutab see sinu emotsiooni…ja läbi sinu ka teiste. See, mida sina tunned on sinu valik. Kuidas vihast üle saada. Kui üksi ei saa, siis soovitan psühholoogi juurde pöörduda.
Vihkamine tapab inimest sisemiselt.