Tere,
Kirjutan natuke enda kogemusest…Kokkuvõttes aitas psühholoog, mul ennast mõista, tehnikaid omandada, menüüle tähelepanu pöörata ja enda elu ikkagi minust endast lähtuvalt vaadata. Lisaks soovitas ta raamatut “Toimetulek iseendaga” Aleksander Pulver. Pilatesest sain samuti abi ja käin seal praegugi nädalas korra.
Palun räägi lähemalt, milliseks muutsid menüü.
Milleks muutsin menüüd? Nii nagu hüperaktiivseltele lastele ei soovitata anda teatud erguteid nii on meie kõigi närvisüsteemiga – on teatud ained, mis aitavad meie pingeolekut maandada ja on neid, mis teevad enesetunde keerulisemaks.
Põhiline on ikkagi “rämps” menüüst välja s.o eelkõige igasugune mõtetute e-ainetega jama. Näiteks tegin endaga mitmel korral inimkatset. Iga kord kui õhtusöögiks makra-makaroni salatit sõin, siis oli hommik teistega võrreldes tunduvalt halvem. Konsultatsioonis selgus, et makras kasutatakse sellist ainet nagu karrageen, mis on närvisüsteemile eriti ohtlik. Teisel kohal on muidugi kuulus E621.
Headeks asjadeks on menüüs näiteks järgmised asjad: banaan, hurmaa, ingver, tšilli, munad, täistera tooted, hirss, tatar, kaerahelbed, avokaado, pähkel, astelpaju…
Majonees, ketšup jms ei ole head, pigem asendada jogurti (maitsestamata), naturaalse tomatipüree ja hapukoorega. Magus on samuti halb, olgu need siis kommid, saiakesed või koogid.
Menüü on siiski igal ühel individuaalne, sest üks asi on närvikava toetamine ja teine asi kehakaal. Lisaks sellele mõjub stress ja ärevus ka meie organismidele erinevalt. Minu nõrgaks kohaks on seedesüsteem ja kaalulangus (kui olen rivist väljas). Seega minul on näiteks ok tarbida 20%list hapukoort südamerahuga, kuid need kellel on pigem kaaluga probleeme, et tohiks hapukoorega maiustada jne.
