Teema: Kuidas saada lutist lahti?

Mina lõikasin enne teist eluaastat luti orsast väikese tüki otsast. Imemisel ei teki niiviisi enam vaakumit. Esimene nädal oli raske, tükike ehk teisestki nädalast ja siis oli unustatud teema. Tee see asi kohe ära, kui võimalus tekib. Ta suur laps juba ja mida aeg edasi seda raskemaks muutub see teema. Tean, et tundub jube…see enesedistsipliin, et ei anna alla jne. Aga pea meeles, et ehk hakkab ta siis ka öösel paremini magama, kui ei pea lutti taga ajama. Ole tugev ja tea, et max 2 nädalat ja asi korras.

Me tegime ka nii, et lõikasin väikese tüki lutist ära, siis järgmine päev rohkem jne. Siis ei ole see lutt enam see ja ei taha enam. Aga kahjuks pean ütlema, et meil pärast lutist võõrutamist läkski magamine totaalselt halvemaks ja hakkaski vähem magama. Kui laps juba suurem, nüüd mõtlen, et võib-olla poleks selle öise luti pärast pidanud nii palju võitlema, sest kunagi ju loobuvad nagunii. Äkki need unetunnid, mis magamata jäid, oleks tulnud rohkem kasuks kui see lutivaba elu. Öösiti lutt ei seganud mind mitte kuidagi, tal oli padja juures palju lutte. Kui kukkus suust välja, kobas ise läbi une endale uue suhu ja ei ärganud keegi. Pärast lutist võõrutamist oli öösiti mitmeid ärkamisi, magas vähem jne.

Kägu kirjutas:

Esimesele lapsele lõikasin iga päev 2-3 mm lühemaks kuni aintult see plastamssrõngas alles jäi, mida ta lihtsalt käes hoidis. Nädala pärast “viis hiireke” selle lutijäägi öösel minema ja asemele tõi kaisunuku. Laps oli üliõnnelik.

Teine laps vahetas lutti transformeri vastu. Lasime tal endal poes valida, mida tahab, tingimusega, et viskab lutti minema. Ja oligi tehtud.

Mis vanuses lapsed olid?

Meil oli laps ka 2a ja paar kuud peale, magas ainult lutiga. Läksime kevadel suvilasse ja õhtul magama minnes, kui lutti küsis ütlesin, et aga lutt on sul ju kodus voodis (tegelikult oli kaasas küll). Ja rohkem probleemi polnudki, jäi magama ilma lutita. Järeldasin sellest, et saab ilma hakkama küll ja koju jõudes lõikasin ka ta ühel lutil otsa katki. Rääkisime läbi, et lutt vana ja viskame ära. Teine jäi esialgu, aga rääkisime mitu päeva, et see ka juba vana ja varsti läheb katki. Kui selle ka katki lõikasin, siis laps seda avastades hüüdis “läkski katki!!!” Läks viskas ära. Ja siis voodis jäi nõutuks-lutt ??? Midagi hullu ei olnud, isegi nuttu vist väga mitte. Aga magamajäämine venis muidugi kaks korda pikemaks.

Esimesel lapsel võtsime luti ära, kui ta oli 2,5 aastane. See oli talle suur trauma. Tõsiselt. Tagantjärgi enam nii ei teeks.

Teine laps ise lutti ei tahtnud, oli ilma. Ärkas igal ööl kuni kaheseks saamiseni röökimisega, miski teda ei lohutanud, kussutasime kõndides.

Kolmandale harjutasin ise luti väevõimuga, et ülejäänud pere magada saaks. Ära ei hakanudki võtma. Päeval kasutas aastani, edasi oli ainult padja all ja öösel. Arvan, et laps oli juba ligi 3 kui lihtsalt ühel päeval enam ei pannud lutti suhu ja kõik. Ei mingit traumat lapsele ega vanematele. Lihtne ja rahulik. Lasteaias magas ju niikuinii ilma, oligi kodus padja all turvaobjekt.

Mu laps oli 1a8k, lutti vajas ainult magamiseks. Hakkasin paar päeva varem rääkima, et lutti ei ole enam vaja. Laps kuulas ja mõtles kaasa. Esimesel päeval kui lõunauneks luti ära võtsin, ei jäänudki laps magama, hädaldas ja tuli muudkui voodist välja. Õhtul oli juba nii üleväsinud ja väga tige, siis andsime ikkagi luti tagasi. Järgmisel päeval oli ka magamise ajal lutt suus ja ülejärgmisest päevast oli lutt läinud. Rääkisime, et viskaks õige ikkagi nüüd luti ära. Laps noogutas ja viskas luti prügikasti. Magama mineku ajal meenutasin talle, et lutt on katki ja ära visatud. Jauras kõige rohkem 5 minutit ja siis jäi magama. Nii ka õhtul. Ja peale seda on paar korda küll luttide kohta küsinud, aga suuremat probleemi pole sellest olnud. Nii ei rikkusin küll reeglit ja andsin ühe korra veel luti tagasi, aga talle selline asjade käik sobis.

minu laps oli juba 2a7k, kui magamisel lutist loobus. naabrionul olid breketid ja laps küsis, et miks. ütlesin, et võimalik, et luti imemisest. laps isegi ei proovinud enam lutti suhu panna ja päevapealt oli võõrdunud. mingit nuttu ega tagaigatsemist polnud. alguses mainis magama minnes, et tema küll enam kunagi lutti ei taha.

Meil “kadus” lutt ära. Laps oli 2. Väga suurt draamat polnud, aga magamaminek hakkas kauem kestma. Lobises nüüd, enne panin luti suhu ja magas. Aga ma usun, et meil aitas see ka, et tal oli ka teine turvaelement olemas – kaisukas.

Mind aitas endale kindlaks jääda mõte, et tegelikult teen lapse hambatervisele head. Kui laseksin kauem lutti imeda, teeksin edaspidisele mõeldes karuteene. Ortodontia pole ka just odav lõbu ja on pikk ja tüütu.