Kui lapsel on liikumispuue ja ta lonkab, kuid muus asjus pole midagi eriti näha. Samas ülekoormus teeb palju pahandust. Vahetasime kooli, selgitasin olukorda, esimesel aastal uues koolis õpetaja arvestas lapse tervise eripäraga ning laps tegi kirjalikke töid. Kuid teisel aastal ta millegi pärast otsustas, et ilmselt on laps nüüd terve. Või oli ära unustanud, igatahes kui lubasin lapse tundi ja lugesin sõnad peale, mida tohib, mida mitte otsustas õpetaja hakata lapse võimeid proovile panema ja hindama teistega võrdselt. Meil on väga pikk trauma ajalugu ja laps käib ju füsioteraapias. Saatsin füsioterapeudi kokkuvõtte, kuid õpetaja otsustas selle peale, et las ta teeb siis neid asju mida suudab. Minumeelest ta käib ju füsioteraapias ja saab need harjutused kätte, mida tal on vaja. Ja kehalise hinde jaoks koostab kirjalikke kokkuvõtteid. Ehk ei peaks liikumispuudega lapsi hindama kehalises, kui muud hinded on korras? Kuid miks ta peab siis iga tund tuimalt kohal istuma, kui ta ei saa samasid asju teha, mida teised? Kuidas teistel sama probleemiga lastel on, või on kõigil sama mõistvad õpetajad, kui meil oli eelmises koolis.
Teema: Kuidas selgitada kehalise õpetajale liikumispuuet?
Minu meelest on küll normaalne, et teeb neid asju mida suudab. Kasvõi jalutab, kui teised jooksevad. Ma ise olin kehalises see laps, kes tegi oma võimete kohaselt, ehk enamasti jalutas! Vahel viskasin palli ka ja jalkas olin väravavaht! 🙂 Samas muidugi oleks eelistanud kirjalikke töid-mugav ju, aga tagantjärgi saan öelda, et ega midagi hullu ka ju polnud! 🙂
Võtke see õpetaja uuesti ette kui see lapsele traumat põhjustab.
Lapsed on erinevad, probleemid on erinevad.
Kas peaks liikumispuudega lapsi hindama kehalises, on kindlasti teema, mille puhul ei ole ühest seisukohta. On probleeme, mille puhul laps kindlasti peaks liikuma kehalise tunnis- iga liikumine on sellisele lapsele kasulik. Mitte ainult õpetajaga vaid lausa kooliga saab kokku leppida, mille alusel hinnatakse sellist last- kas tõesti kirjalike tööde alusel või siis lihtsalt tunnist osavõtu vms.
Sinu kirjast ei saagi aru, kas Sa sooviksid pigem lapse täielikku vabastamist kehalise tunni füüsilisest osast? See ei ole enesestmõistetav, vaid ikka oleneb lapsest ja tema probleemist. Võib ka olla, et koolile ei peaks teatud probleemide korral jääma vastutus, kui lapsega kehalise tunnis midagi juhtub. Et oma lugu selgeks saada, siis suhtle- mitte perekooliga siin vaid kooliga, õpetajaga, füsioterapeudiga, taastusarstiga. Mulle jääb kahtlus, et füsio arvates sinu laps peaks osalema kehalise tunnis. Nii et ilmselt on ta valmis koormuse osas ka täpsemaid soovitusi andma.
Ütled, et õpetaja ei saa aru. Miks ta ei saa aru? Kust see arusamaine peaks tal tulema ja miks see ei toimi? Ja praegu on juba detsember. Alates septembrist ei ole saanud aru? Kui sa saatsid füsio aruande talle või reha plaani kokkuvõtte, kas seal oli kirjas see, mida vaja või peaks õpetaja ise tark olema? Pakun, et seal oli kirjas, mida laps teeb ja kuidas, aga mitte rohkem…
Leppige konkreetselt kokku õpetajaga, mida laps teeb, mida mitte. Ei võistle, ei täida hindelisi norme. Võib-olla et ei hüppa, ei põruta. Või ei mängi kontaktseid mänge, jalgpalli näiteks.
Rääkige ka sellest, mida võib. Võib ehk kõndida, joosta, harjutusi teha. Füsio aruandest tuleb kindlasti välja, kui on mingid liigutused blokeeritud, mida teha ei saa- juhtige õpetaja tähelepanu konkreetselt sellele. Julgustage ka last ütlema, kui ta ei saa mingit asja teha.
Laias laastus on see siiski probleem, et laps käib füsioteraapias no mingi 1x nädalas, harva sagedamini (aga seda siis mingi perioodi vältel) ja muidu on kehalisest vabastatud, kokkuvõttes ei saa ta endale vajalikku liikumiskoormust, sest füsioteraapias küll tegeletakse tema spetsiifilise murega, aga vaja on ka muud- kardiorespiratoorset arengut näiteks, koordinatsiooni, liigesliikuvust, lihasjõudu, tasakaalu, täpsust või mida iganes, mida konkreetne füsioteraapia ei kata, küll aga saab seda kehalise tunnist või vähemalt idee järgi peaks saama..
Ma tean nii hästi, mida sa tunned.
Mu lapsel on jalavigastus, mis võib paraneda ja jääda ühekordseks juhtumiks, aga halva õnne korral hakkab korduma ja läheb edasi hullemaks.
Meil on siis seda halba õnne olnud ikka kuhjade viisi.
Eelmises koolis oli asi mõistlik. Oli vabastus, olid kirjalikud tööd ja kui oli asju, mida ta sai teha, siis tegi.
Laps vahetas kooli ja oehh. Ma olen end paari kuuga juba hulluks tõendanud. Ükski lapsevanema tõend ei loe, arstitõendeid arvestatakse vastavalt tujule. Korraga hoian peal vähemalt kahe erineva arsti kirjutatud tõendid. Täisvabastuse ajal puksitakse laps tegema asju, mida ta teha ei tohi ja tulemuseks on tavaliselt paar päeva kõndimisvõimetust. Aaa-suvetööle ähvardati ka jätta. Vaevu pool kooliaastat on läbi ja enam ei jõua. Nende õpetajate mõttemaailma lihtsalt ei mahu selline mõte, et keegi ei saa sporti teha. Aga nemad ei tule mu lapse pisaraid pühkima. Ja nemad ei vastuta millegi eest.
mul käib laps juba gümnaasiumis, 1.kl peale samas koolis. selle aja jooksul on olnud kokku 3 kehalise õpetajat, kellest igaühte olen kohe, kui ta last õpetama hakkas, informeerinud lapse puudest (puue sünnist peale), aga ometi juhtub isegi sellisel juhul, et seda infot vaja üle aasta korrata, sest äkitselt on õpetaja väitnud, et “tema ei tea midagi”. ok, läheb siis jälle talle e-mailile nii väljavõte tervisekaardist arsti märkega “ettevalmistav grupp” kehalises, parasjagu kehtiva puude määramise otsuse koopia + minupoolne kirjeldus, mis operatsioonid on laps läbi teinud ja mis diagnoosid täpselt. ja… 2a hiljem kordub taas sama.
Kui kehalise kasvatuse õpetaja aru ei saa on ju võimalik taodelda vastavad tõendid ja need esitada õppelajuhtajale, direktorile, haridusametile…. Seee ei ole ok, et laps enda füs eripära tõttu kehalises vigastab. Mina ei ajaks last sinna tundi ja ajaks vajalikud paberid joonde.
loe lapse kooli kodukorda, seal peaks midagi selle kohta kirjas olema. ja tõepoolest, kui kehka õpsi ei huvita, siis jrgmine instants on õppealajuhataja ja direktor. Koos arstitõenditega.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
