Teema: Küsimus büroojuhtidele

Kägu kirjutas:

Samas ei kujuta ennast ette 50 aastaselt külalistele kohvi viimas, ringi kepsutamas.

Kui on soliidne inimene, siis on see minu arust vägagi ilus, kui sellsel töökohal on vanem naine (või miks mitte ka mees). Pigem äratab see firma vastu usaldust. See on vaid meie Eesti “mood”, et kõik peavad jube noored olema – nii sekretärid kui juhid. Mujal maailmas ei tähtsustata niivõrd noorust, kuivõrd inimese oskusi ja kogemusi.
Kui sulle endale su töö meeldib, siis saa selles vaid paremaks ja tööta rahumeeli edasi.

Minu töökohas on 55 aastane sekretär. Ei kujuta küll ette, miks selles probleemi näha. Ettevõttel on soliidne esindusisik, ei pea hakkama uusi/noori välja õpetama ja karjatama. Töötajal on iga-aastane palgatõus ja kindel koht vajaliku inimesena, selle asemel, et uues kohas hakata end tõestama madala palga pealt.

Käisin hiljuti Eesti ettevõttes, kus oli büroojuht (või sekretär) nii 45-50 aastane naine. Väga meeldiv vastuvõtt, tõeline kontori haldjas.
Mõjub kuidagi usaldusväärselt.
Meie ettevõtte Rootsi kontoris on sekretär u 60-aastane daam. Eluaegne sekretär ja suurepärane oma oskuste poolest.
Minule igatahes meeldivad just vanemad daamid sellel ametikohal.

viiekümneselt oled sa majaemand.
oma kodus sa ju ei muretse, et peaksid perenaise ametist lahkuma, kuna oled äkki liiga vana. ega tööl väga teisiti ole- head ja asjatundlikku sekretäri/büroojuhti ei vahetata niisama heast peast noorema vastu välja. kes siis asjad korras ja toimimas hoiaks?

sekretär ei peagi olema verinoor silmarõõmu pakkuv tütarlaps, küll seda silmarõõmu jätkub soovijatel mujalgi.
sina ju hoolitsed, et kõigil teie majas oleks hea olla, et mõnusaks töötegemiseks oleks kõik vajalik olemas, et oleks külalistele kohvi pakutud ja küsija saaks kasvõi niiti-nõela. rääkimata vastustest sajale miljonile küsimusele või tuhandest korda aetud pisiasjast.
ära muretse, tee seda tööd, kuni silm särab. kui enam naeratada ei jaksa, vot siis vaheta ametit.

Kägu kirjutas:

???

Kas sa praegu, 10- aastat nooremana “kepsutad” kuskil külaliste ees ringi? Ja miks kümne aasta pärast kohviviimine kuidagi erineb praegusest? Pead sa ennast firma logoks või kangesti kauniks, et oma olekut nii üle tähtsustad? Mina kliendina tahan kohvi. See, kes ja milliste tantsusammudega seda mulle toob, on absoluutselt teisejärguline. Ütleks, nagu siin ühele muule proualegi, kel “mina nii küll ei tee, issand kui imelik, et keegi teine teeb!” -suhtumine, et “nii vana ja nii loll!”

Mis sul viga on? Said ju aru küll, et “kepsutamine” oli mõeldud ülekantud tähenduses.

Mina ei näe teemaalgataja hirmus midagi imelikku. Arvestades tänapäevast noorusekultust eesti ühiskonnas. Perekooliski on valdav suhtumine, et naine 40+ vanuses on maha kantud ja konkurentsist väljas. Mõne mehe arvates ei ole selles vanuses naine isegi täieõiguslik ühiskonnaliige enam, kuna on oma atraktiivsuse kaotanud. 50-aastased tööotsijad on tööturul kõrvale tõrjutud jne. Mõni ime, kui sellised hoiakud tekitavad teatud vanuses inimestele teatud hirme.

Teemaalgatajale. Mul tuttav töötas kuni pensionini sekretärina. Tõsi, suures riiklikus asutuses. Võimalik, et väikefirmades on asjad teistmoodi. Eks palju sõltub sellest, kes on firma juht.