Teema: Kuue aastasele breketid, kellel kogemusi?

Ma olen üsna kindel, et nii varakult ei pane ükski arst lapsele breketeid. Breketid peavad minu teqda toetuma jäävhammastele ja 6-aastasel lapsel lihtsalt ei ole piisavalt jäävhambaid suus selleks (isegi minu 10-aastasel ei ole). Lisaks, lapse lõualuu kasvab, teised hambad vahetuvad ja kõik see värk nihkub seal iseenesestki aja jooksul. Kui sa lapsega nagunii regulaarselt hambaarsti juures käid, siis arst hoiab olukorral silma peal ja küll ta ütleb sulle, kas ja millal oleks vaja ortodondi juurde minna. Tõenäoliselt ei juhtu see enne vähematl 5-6 aastat.

6-7 aastaselt on vägagi õige aeg ortodonti esmaseks külastamiseks. Olenevalt probleemist võib ravi algata ka 6-aastaselt – enamasti juhtudel, kui tegemist ruumi puudusega uute hammaste tulekuks. 13-aastaselt pole enam muud teha kui 4.ndad hambad välja tõmmata, varasemas eas annab aga muid meetmeid rakendada ja hambaid säilitada. Breketeid pannakse vajadusel ka kahele või neljale esihambale, et neid kokku tõmmata, alati ei oodata 6.hammaste vahetumist.
Seega soovitan ortodontile aeg kinni panna ja sealt saab vastuseid oma küsimustele.

Isiklikult ei soovitaks 6 aastasele breketeid panna. Tihti ei teadvustata, et breketite kandmine eeldab väga hoolikat suuhügieeni pidamist. Kardan, et 6 aastane sellist vastutust veel ei võta ja nii saabki lapse hammaste eest hoolitsemine pigem vanemate mureks. Minu lapsele paigaldati preketid 11 aastaselt, esines samuti suur esihammaste vahe, lisaks oli vajalik lõualuu korrigeerimine. Peale aastast breketite kandmise kogemust julgen soovitada, et võtta see ravi ette isegi veelgi hilisemas vanuses (13-15), st kui lapsel endal on veelgi rohkem vastustust oma hammaste eest järjekindlalt hoolitseda. Ikka ja jälle tuleb ette olukordi, kus hambaid ei pesta kohe peale söömist ja eks see meeldetuletamine jääb ikka vanemate õlule. Enne breketite paigaldust tuleb teadvustada, et hammaste pesu võtab breketitega oluliselt kauem aega, esmalt tuleb kõik traaditagused väikese harjaga pesta, siis nö tavapesu ja lõpuks spets suuvee kasutamine. Ideaalis peaks laps oma hambad üle harjama peale igat söögikorda. Kui aga neid söögikordi on palju ja ebaregulaarsed nagu lastel ikka vahepealsete näksimistega, siis ongi olukord, kus tegelikult hammaste eest ei hoolitseta nii nagu vaja ja peale 1,5-2 aastast ravi on hambaemail plekiline, kui breketid eemaldatakse. Breketite paigaldamine on rahaliselt väga kulukas, peale kopsaka sissemaksu tasumist maksime ravi eest 1 aastase järelmaksuga (ravil Ortodontiakeskuses).

Meil käis lasteaias hambaarst rühma hambaid kontrollimas ja minu lapsele kirjutati mingi lehekese peale, et soovitav ortodondi konsultatsioon vms. Tal samamoodi ülemiste esihammaste vahel suur vahe ja hambad ettepoole. Läksimegi vast 6selt ortodondile. Vaadati üle ja oli kaks varianti – kas alustame kohe traadi ja plaadiga korrigeerimist või ootame kuniks.. ma ei mäleta kaua.. 14a-seni.. või kuniks kõik jäävhambad suus.. midagi oli, et siis breketravi teha. Otsustasin kohe korrigeerimist alustada. Kandis traati-plaati (võeti suulae jäljend ja tehti vastav atribuut) paar aastat, mingi aja tagant käisime traati pingutamas. Siis ühel hetkel (hambad olid täitsa ilusaks läinud juba, üsna sirgeks ja vahe oli ka poole väiksem) öeldi, et nii, teeme nüüd vahepeal puhkuse ja kui ”kihvad” (silmahambad) on väljas, siis tulge tagasi. ”Kihvad” on nüüdseks väljas, plaanis sel sügisel uuesti ortodondile minna, eks siis näis, mis edasi saab. Loodan, et oli abi meie kogemusest.
Aa, breketravi hindadest ei tea midagi (tean, et kallis), aga selle traadi-plaadi süsteemi tegemine maksis 100 euri ja siis iga kord pingutamine (vast kord kuus või siis vahel ka pikem aeg) ka mingi x summa, alla 10 euro. Seda siis mõned aastad tagasi ja Tartu Stomatoloogiakliinikus (Raekoja platsis).

No see 6-aastasel jäävhammaste väljakiskumine tundub küll eriliselt jabur ja mõttetult traumeeriv (kui pole tegu just mingi tõsise puudega). Loomulikult selles vanuses lapse lõualuu alles kasvab, jäävhambad alles hakkavad tasapisi tulema. Andke aega atra seada!

Oma 10-aastasega oleme käinud ortodondi juures, meile sattus rahumeelne tohter, kes ütles, et praegu need hambad täiesti sirged pole, kuid väga suure tõenäosusega nad paari aasta pärast, lõualuu kasvades, saavad sirgeks. Ja juhul kui ei saa, siis ongi õige aeg breketid panna. Osal mu lapse klassikaaslastest (9-10-a) on juba suus breketid, ja pidid nad lapse jutu järgi kurtma põhiliselt suuri valusid, mida breketid põhjustavad. 12-aastane oskab ka valuga paremini toime tulla kui 9-aastane.

Muide, üks nipp, mis vähemalt mõningal määral aitab vähendada tõenäosust saada suhu breketid: laps peab närima võimalikult palju kõva toitu. Tänapäeval on suurem osa toidust liiga pehme, mistõttu laps ei pea seda korralikult närima. Nii juurikad, liha kui ka kõik muu on enamasti küpsetatud väga pehmeks ja lõigatud veel pisikesteks tükkideks. Kui laps ei näri, siis lõualuu ei arene piisavalt. Kui lõualuu jääb väiksevõitu, siis ei mahu jäävhambad sinna ära. Nii tulebki hakata lapsel jäävhambaid tangidega välja kiskuma, et ruumi teha. Ilmselgelt oleks lapsele vähem traumeeriv sellise valusa operatsiooni asemel väiksena sagedamini porgandit ja õuna närida.

Libateema? 😀

Breketid breketiteks, aga kas siis ortodondid “elustiilimuudatusi” ei soovita (nagu seesama näriminegi)? Nt väljapoole viltu esihambad viitavad harjumuslikult valele keele asendile, mis tuleks korda harjutada võimalikult vara.

Tere
Meie 6 aastasel oli sama probleem + valehambumus. Eelmisel suvel käisime tasulises kliinikus (Postimaja hambakliinik) ortodont Tiina Laanemetsa juures. Väga tore, põhjalik ja tark arst. Kuna meil oli probleem olemas, siis kutsus ta meid Tõnismäe polikliinikusse. (võtab ka seal vastu, aga raske aega saada).Breketeid ei panda kindlasti ennem kui kõik piimahambad on vahetunud. Meie pojale pandi suulaeplaat. Esialgu aastaks. Meil oli ka esihammastes suur vahe ja nüüd on üle poole aasta kandnud ja näeme juba tulemust. Tõnismäe polikliinikus tasusime vaid visiiditasu, haigekassa kulusse läheb suulaeplaat. Kindlasti mine käi lapsega seal ära. Esialgu on lapsel sellega natuke ebamugav rääkida, süüa jne, aga harjub väga kiiresti. Lasteaias teavad kõik, et tal need on ja mitte keegi ei ole midagi maininud või kehvasti öelnud. Edu!

Minu poeg sai 1 augu hambasse tänu breketitele – pesemine on palju keerukam ja tõesti ei kujuta ette, kuidas 6-aastane sellega hakkama saab. Kuna lapsel oli vaja ka korrigeerida lõua asetust, olidki breketid ainuke võimalus, aga see tähendab, et peab terve elu kapega magama, see peab olema alati kaasas jne. Kui ära kaob – siis tuleb uus tellida ja see maksab.
Nooremal lapsel on ka hambavahe, aga kui see ei ole häiriv, siis ei hakka brektitega jamama, ütlen otse – kallis, hambaid ikkagi rikkuv ja eluks ajaks kape kandmise kohustus- ei ole seda väärt.

#2600000:

Breketite teemaga pole kunagi kokku puutunud ja palun veidi infot. Piiga on kuue aastane, ülemised esihambad on vahetunud ja nagu oleks veidi väljapoole. Lisaks on hammaste vahel suur vahe sees. Näen seda ise ja ka teosed ütlevad seda. Mis edasi? Peaks minema Ortotondi juurde kontrolli või ootama kuni lapse hambumus lõplikult välja kujuneb?

Kui selgub, et breketiravi on siiski vajalik ja koheselt, siis kui kaua sellise probleemi ravi kesta võib ning mis on umbkaudsed summad, millega arvestama pean?

Lastele ei ole ju breketid soodsamad, kui täiskasvanutele?

Appikene! Su lapsel on ju alles hambad vahetumata, sellepärast ongi esihammaste vahe suur. Tal peavad ju kõik uued suured hambad suhu mahtuma. Kui uued hambad suhu kasvavad, siis need lükkavad esihammaste vahe ka väiksemaks. Minu lapsel olid 2 esihammast esialgu nagu Kupil suus, sinna vahele oleks veel üks hammas mahtunud, aga kui järgmised hambad suust ära kukkusid ja uued ja suuremad asemele kasvasid, siis suruti esimesed hambad kenasti kõrvuti.

Minul pandi 8-aastasele pojale 3-le esihambale n.ö. abistavad breketid, et esihammaste vahe kokku tõmmata ja kõrvale saaks hammas õigele kohale tulla. Sellest oli suur abi, kõrvale hakkas hammas juba ei-tea-kuhu tulema.
Pesin igal õhtul ise lapsel korralikult hambad üle. Ravi kestis ca 6 kuud.

Konsultatsioonile võib alati minna, aga ka sügavalt kahtlen, et piimahammastele breketeid pannakse. Minu lapsel avastas hambaarst hambumusanomaalia 10 aastaselt. Välisel vaatlusel ei saanud mina ise näiteks midagi aru – ilus sirge lumivalge hambarivi. Ei tulnud ise selle peale kunagi, et hambaid hakata kokku lugema. Hambaarsti külastades luges arst hambaid 3 korda kokku ja arvas, et ta on ületöötanud… Ülemistest jääv hammastest oli puudu 3 hammast. Aga hambad kõik ilusti rivis ja vahedeta ning ilusa kaarega. Isegi keskmiste hammaste vahe oli otse keskel minu hinnangul. Tehti pilti ja vaadati, et 3 hammast on sügaval lõualuus teiste jäävhammaste kohal. Piltlikult öeldes veidi “külili”, et mina arvasin, et need küll kunagi ei tule iseseisvalt. Seega täielik ruumipuudus. Aga lapsele tehti ortodondi poolt seade suulakke ja see kinnitati purihammaste külge ning see “ämblik” lükkas hambakaare laiemaks. Uskumatu, aga vahed tekkisid hambareas täpselt sinna kus puuduvad hambad olid. Kui üleval oli “ämblik” 3 kuud olnud, siis pandi ka alumisele hambakaarele samasugune seade, et mõlema hambakaare kontakt õige saaks. Aga nende “pikali olekus” peitus hammastega ei tehtud midagi. Need lõikusid täiesti iseseisvalt 7 kuud peale aparaatide suhu panekut. Tulid suhu otse ja täpselt sinna, kus nende koht oli. See on müstika, kuidas loodus teab asju ajada – tuli ruum ja hambad laskusid ise 😀 Hambakaare laiendajate ravi kestis 1a 4 kuud. Siis võeti need hammastelt ära ja pandi breketid nö hammaste uue asukohaga harjumiseks. Breketeid kandis 1 a. NB oli tõsisemat sorti anomaalia ja arst ei rääkinud kordagi ühegi hamba eemaldamisest. Ravil käis Tallinna Hambapolikliinikus ja nn anomaalia kuulus sinna kategooriasse, kus ravi eest tasus riik. Ise kandsin täiskasvanuna breketeid – ka olid ülemised hambad viltu. Kui arst raviplaani koostas ja mudeleid tegi, siis kaalus kahe variandi vahel. Üks oligi kahe hamba eemaldamine, et ruumi teha. Aga siis lisas ise juurde, et ükski normaalne arst ei eemalda terveid hambaid või seda ainult viimasel võimalusel. Igatahes pani ta mu hambad sirgeks nii, et ühtegi hammast ei olnud vaja eemaldada ja lisa aparatuuri ka ei kandnud. Otsige teine ja vajadusel ka kolmas arvamus kõrvale, enne kui hakkate oma lapsel jäävhambaid välja rebima…

Kui meie laps oli kuuene, ütles hambaarst, et võibolla aasta pärast peab ortodondi kontrolli minema. Aga tänavu arvas, et ikkagi on liiga vara. Aga see-eest andis teada, et kui seni käisime kord aastas lapsega hambaarstil kontrollis, siis edaspidi tuleb käia kaks korda aastas – jäävhambad vajavad sagedasemat ülevaatust.
Igal juhul ma saan aru, et kui ortodontilise raviga alustatakse 6-7aastaselt, peab olema tegemist mingi erakorralise ja väga tõsise probleemiga hambumuses.