Minul on ka kodus laps, kes ei söö, kui ei sunni. Lisaks on väga valiv, mida sööb. Tal on kerged autistlikud jooned, muidu sotsiaalne laps, kuid ei söö ja seda juba sünnist saati. Juba imikuna ta ei tahtnud süüa, ei nutnud kunagi, et kõht tühi, nuttis siis, kui süüa anti.
Meil on korraldatud selliselt, et hommikul teen talle võileivad valmis ja panen külmikusse toidukile alla, et ära ei kuivaks. Helistan töölt sellel ajal, kui eeldan, et on ärganud. Annan konkreetse korralduse sööma hakkata. Lõunasöök on samuti külmikus valmis pandud kaussi, taldrikusse. Lõunasöögi ajal samuti helistan, et hakkaks sööma. Mõnikord vaatamata sellele ikka ei söö. Ütleb mulle siis, kui õhtul koju jõuan, et unustas.
Lapsele olen teinud selgitustööd, miks peab sööma, nii mina kui perearst, endokrinoloog, toitumisnõustaja jne. Siiamaani ei ole see tulemust andnud. Kahjuks aitab ainult “sundimine”, karistusega ähvardamine, kui ei söö. Kui toit ette panna, siis sööb, kuid ka siis peab meelde tuletama, et ta sööks, mitte ei istuks ja unistaks niisama.
Teemaalgataja, te lapsele söök valmis. Hommikusöögiks kasvõi hommisöögihelbed piimaga, võileivad. Lõunasöök kaussi valmis. Helistad, tuletad meelde ja peab sööma. Arutad lapsega, miks peab sööma ja koos mõtlete välja mõjutusvahendi, mis järgneb sellele, kui ei söö.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.03 22:16; 22.03 22:29;