Käsil lahkuminek ning lapse ema teatas plaanist (koos 4. aastase lapsega) kolida teise eesti otsa elama.
Soovin, et saaksin lapsega rohkem kohtuda kui mõne korra kuus.
Ning tegelikult ei soovi üldse, et laps mu juurest lahkuks ning olen valmis teda ka ise kasvatama.
Millised on isa õigused sellises olukorras?
Kui te kokkuleppele ei saa, kelle juurde määrata lapse peamine elukoht, saate selle küsimuse lahendada kohtus.
Samuti võib isa ju teha ettepaneku määrata lapse elukoht tema juurde(nagu ema), vanemad on võrdsed.
Isegi kui lapse peamine elukoht on määratud ema juurde, siis loomulikult on isal õigus lapsega kohtuda jne, jälle, kui graafikut ise koostatud ei saa, võite kaasata lastekaitsespetsialisti jne…kuni kohtuni välja.
Samuti nõuab seadus, et kui koos lapsega muudab elukohta vaid 1 vanem, siis lapse registriandmete muutmiseks on vajalik 2. vanema nõusolek…aga seda takistada on üldiselt rumal, sest kui ema kolib, siis loogiliselt koos lapsega(kui tema juures on lapse peamine elukoht) ja seega on loogiline muuta ka lapse elukoht(registris), laps ei saa jääda üksi mujale registrisse.
Kui isa hakkaks põhimõtte pärast keelama elementaarseid asju(elukoha vahetust, kooli valikut, ekskursiooni Lätti jms) võib ema kohtus taotleda ainuotsustusõigust.
Ja vastupidi, lugedes isa asemel ema-kui lapse elukoht isa juures siis emal nii otsustusõigus, hooldusõigus kui kohtumisõigus võrdselt isaga, v a kui kohus on n otsustusõiguse isale andnud, muidu tuleb kõik otsused kooskõlastada.
Tegelikult pole ükski eesti ots(v a ehk saared) nii kaugel, et isa (või ema) soovi korral ei saaks lapsega kohtuda. Ei pea ju kokku leppima vaid iga II nv, võib leppida ka n nädal või 2 nädalat kuus isa juures, terve suvekuu jne. 4a ei käi ka koolis, mis teeks pikema isa juures olemise raskeks(siis jääks nv, koolivaheajad).
Katsuge rahulikult asjad läbi rääkida, kokku leppida, kirja panna, kas või notariaalselt kinnitada(peamine elukoht, kohtumisgraafik, elatis jne).
Kui ei õnnestu, siis viimane võimalus on kohus.
samasugused õigused nagu emal. ehk pöördu kohtusse. soovitan suhelda advokaadiga kuna selleks on vaja esitada avaldus kohtusse, vajadusel esialgse õiguskaitse taotlus jne Tuttav tegi ja kohus jättis lapse isale, põhjusel et lapsel oli seotud sünnist saadik isa koduga, käis lasteaias, omad sõbrad jne ning ema ei suutnud ära tõendada et lapse viimine teise kohta on lapsele parem, kui ta senine elukoht.
Käsil lahkuminek ning lapse ema teatas plaanist (koos 4. aastase lapsega) kolida teise eesti otsa elama.
Soovin, et saaksin lapsega rohkem kohtuda kui mõne korra kuus.
Ning tegelikult ei soovi üldse, et laps mu juurest lahkuks ning olen valmis teda ka ise kasvatama.Millised on isa õigused sellises olukorras?
pöördud kohtusse ja avaldad oma soovi last ise kasvatada.
Naine pöördub kohtusse ja taotleb ainuotsustusõigust.
Vahepeal sekkub lastekaitseametnik ja selgitab välja, kumb pool oli lahutuse algataja. Põhimõtteliselt teevad sellele poolele selgeks, et tal ei ole mitte mingeid lootuseid oma soovitut saavutada, sest ta on ju see “paha”
edasi on võimalik võtta eeskuju ka Eestis vägagi levinud peremudelist, kus vanemad on lahutatud, omavad suhet kellegi teisega aga kasvatavad koos yhes majas oma lapse suureks.
Keski just mainis siin kõrvaltemas, et lapse elukoha-vaidluse puhul eelistavat kohus jätta lapse sinna, kus ta juba elab, kus on tal lasteaed, kool jms.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
