Kuidas te oma lapsed nii terved hoiate?
Täitsa huvi hakkas pakkuma, üks sõbranna mul siin kiidab pidevalt, et tema laps pole olnud 2 aastat juba haige. Ei tea täpselt muidugi ka mida tema haiguseks peab, sest ikka nii mitmedki korrad on rääkinud, et lapsel nohu ja nina täiesti kinni või jube köha.
Minu lapsed on aastas keskmiselt 3-4x haiged.
Aastas 3-4 korda haige olla on ju ka väga hästi. Isegi 12 korda aastas ehk iga kuu pidavat väikelapsel normaalne olema. Pigem jah on erinev see, mida haiguseks pidada. Kui palavikuga kulgevat viirushaigust, siis neid on minu lastel ka vast 3-4 korda aastas.
Lapsed 1a1k ja 3,5a. Vanem laps oli beebina täiesti terve, siis 1-2a vahel oli palavikuta nohu (ilmselt läks autosõidul higiseks ja sai siis tuult). Üle 3a oli 1 päevane palavik (hommikul iiveldus ka, kuid õhtul juba sõi pistasa – ei tea, mis see oli), järgmisel päeval oli nagu terve juba. Noorem laps oli beebina terve, pärast 1. sünnipäeva sain mina nohu (palavikuta) ja nakkas nooremale lapsele – temal oli lisaks nohule 1 päev ja 2 ööd madalat palavikku.
Ilmselt hoian terved sellega, et lapsed ei käi lasteaias!
Muidugi – eks ühel päeval pean nad (eelkõige vanema) ikka lasteaeda panema ja siis algavad ilmselt ka haigestumised. Aga on hea, kui vähemalt beebina veel pole haigused-haigused-haigused kogu aeg.
Kolm last, nüüdseks neist kaks juba täiskasvanud ja on elu jooksul vast kaks-kolm korda kergelt haiged olnud. Ise olen 48, elus olnud korra haiguslehel luumurruga. Mitte midagi selleks teinud ei ole (isegi mandariine ei pese) ja soovitusi anda ei oska.
Pärilikkus mängib rolli ja keskkond (viirustega kokkupuute, hügieen). Pikemas perspektiivis ka tervislik toitumine, piisav liikumine ja karastamine. Sellesse, et immuunsust annab tugevdada toidulisanditega ja jms nippidega ma hästi ei usu.
Mina isiklikult ei tee midagi erilist. Ma arvan, et lihtsalt on geenid head. Suvel möllavad küll palju õues aga mitte rohkem kui tuttavate lapsed. Praegusel perioodil vabatahtlikult õue ei lähe. Viiene oli veebruaris angiinis (esimene tõsine haigus elus), peale seda on paar korda lurisenud (nohu pole tulnud) ning septembris oli korra korralikult haige (nohu-köha-paar päeva natuke palavikku).
Üheksane on paar korda rohkem olnud aga need on olnud kerged nohud-köhad ilma palavikuta, koolist on 2016 kokku puudunud max 2 nädalat.
Mul lapsed 5 ja 1. Suurem esimesed kaks lasteaiaastat oli natuke rohkem haige. Põdes grippi ja paar korda oli kõrvapõletik. Üldiselt kui antibiootikume sai, siis kohe oli keha nõrk ja see haiguste ring hakkas pihta. Kui 3-4 kuud peale antibiotsi suutsin ta nii üles turgutada, et tõsisemat haigust uuesti peale ei tulnud, siis on pikemalt terve olnud. Haigused ikka rohkem järjest olnud (organism nõrk) ja siis pikalt terve. Ma arvan, et ehk on oma osa karastamisel. Laps mängib porilombis, märjade riietega õues kui kohe tuppa tulla ei taha. On palju õues (oma aed). Riides pigem õhemalt kui paksult. Mina töötan kodukontoris ja kui näen, et laps hakkab väsima ja on stressis, siis saab ta lasteaiast puhata. Oleme üldse sellise aeglaselt kulgeva eluviisiga ja no-stress motoga. Puhas toit tuleb kodust või tuttavatelt (juurikad, kanamuna, kitsepiim, liha). Valmistoitu ei söö, nisujahu ja valget suhkrut ei tarbi. Sööme vitamiinirikast ja kvaliteetset kodutoitu. Ma arvan, et väga suur osa immuunsusest on soolestikul. Väiksemat veel imetan, vanem sai 2a ja mõni kuu peale rinda. Eks see kõik kokku vast annabki oma väikse tükikese selle nimel, et lapsed terved oleks. Ise olin hästi haige laps ja teismeline, aga nüüd elustiili muutes pole minagi aastaid haige olnud.
minu nelja-aastasel lapsel oli eelmisel (esimesel) lasteaia-aastal 4x kõrvapõletik (2x sai antibiootikume) ja nohu oli praktiliselt kogu aeg, paaril korral veel palavikuga ja köhaga. sel aastal on lasteaiast puudunud ühe korra, nimelt nädal aega tuulerõugetega. nohu pole ja kõrvad on korras. midagi pole teistmoodi teinud.
minu nelja-aastasel lapsel oli eelmisel (esimesel) lasteaia-aastal 4x kõrvapõletik (2x sai antibiootikume) ja nohu oli praktiliselt kogu aeg, paaril korral veel palavikuga ja köhaga. sel aastal on lasteaiast puudunud ühe korra, nimelt nädal aega tuulerõugetega. nohu pole ja kõrvad on korras. midagi pole teistmoodi teinud.
Minu arust on su laps just suht haige old ja see aasta juba tuulerõugetes.
ma mõtlesin lasteaia-aastat ehk et siis alates augustist. pole veel harjunud, et on uus aasta 🙂
Minu laps on viimast aastat lasteaias ja eelmisel kalendriaastal ta lasteaiast haiguse tõttu ei puudunud. Enne seda, ehk siis 2015 oli ka 2 või 3 korda kergelt tatine.
Kuidas? No tal on adenoid ära lõigatud, 2 korda lausa. Enne esimest lõikust oli päris palju haige.
Lisaks on ta väga liikuv ja müttab palju õues. Üsna karastatud. R-tähe kuudel annan vitamiine lisaks, jälgin, et oleks D-vitamiinirikkad vitakad (Yomi karud vms)
Ei tea, kas just nüüd see kõik kokku, aga midagi siit kompotist aitab igatahes.
Enamus lapse immuunsüsteemi võimekusest tuleneb geneetikast ning teine väiksem osa lapse immuunsüsteemi võimekusest tuleneb tema kokkupuutumisest erinevate patogeenidega. On märgatud, et asotsiaalsete perede lapsed, kes suht mustades elamistes elavad, kõhuusside ja muude parasiitidega sageli kokku puutuvad, on sageli tervemad (juhul kui nad beebiea üle elavad).
Kodused lapsed, kes pole 20+ lapse pisikute sees päevad otsa.
Ja pigem on tõesti neil emadel suhtumine, et nohu pole haigus, seega, laps on nohus ja köhib nagu hobune, aga see pole ju ometi haigus 😛
Laps peab midagi ka läbi põdema, mille peal immuunsüsteem ennast üles ehitama peaks, see töötabki põhimõttel “raske õppustel, kerge lahingus”.
Mitte midagi ei tee. Suuremal lapsel oli soodumus kõrvapõletikeks ja nii ka läks – iga nohu lõppes kõrvapõletikuga, seni kuni adenoid sai eemaldatud. Tema oli küll sageli haigena kodus.
Väiksem laps, praegu kuuene, sai oma elu esimese ja viimase AB-kuuri kusagil aastasena, kui mingi viirus tüsistuse andis. Peale seda on ta olnud terve, välja arvatud need kaks nädalat, kui saabusid tuulerõuged. Isegi nohu põeb üliharva, vast korra aastas, ja sedagi kergelt. Tolmulesta- ja kassiallergia tuvastasime hiljuti – kui seda võib haiguseks nimetada, aga organismi nõrgemaks see küll pealtnäha muutnud ei ole. Lasteaeda läks kahe-pooleselt umbes.
Võib-olla on hästi mõjunud ujumistunnid lasteaias ja see, et nende rühmas minnakse ikka iga päev, olenemata ilmast, õue – ei oska öelda.
Tavalise köha-nohu korral teen koheselt haigustunnuste ilmnemisel punktmassaaži ja enamasti on järgmiseks hommikuks korras. Mingeid raskemaid viiruseid muidugi oleme külge saanud, aga mitte oluliselt tihti. Vast korra või äärmisel juhul kaks aastas on neljane haige, kümnene pole juba mitu aastat haige olnud.
Kui haiguseks lugeda üksnes olukorda, kui palavik, siis on paljud lapsed harva haiged. Samas leidub harva lapsi (või üldse inimest Eesti kliimas), kes vähemalt kord aastas nohus ei oleks 🙂
Minu laps oli näiteks esimest korda palavikus (silmapõletik) 1a3k. Kuni sinnamanai võiks sisi öelda et oli terve laps, kuigi 2 korda nohu olnud (ilmselt hammaste tulekuga seoses). nüüd on laps 2a2k ja peale seda silmapõletikku on ta 2 korda olnud imelikus paaripäevases palavikus ilma muude haigusnähtudeta (hambad?). Nohu on tal aga mitu korda olnud (käib hoius).
Kui haiguseks lugeda üksnes olukorda, kui palavik, siis on paljud lapsed harva haiged. Samas leidub harva lapsi (või üldse inimest Eesti kliimas), kes vähemalt kord aastas nohus ei oleks
Minu laps oli näiteks esimest korda palavikus (silmapõletik) 1a3k. Kuni sinnamanai võiks sisi öelda et oli terve laps, kuigi 2 korda nohu olnud (ilmselt hammaste tulekuga seoses). nüüd on laps 2a2k ja peale seda silmapõletikku on ta 2 korda olnud imelikus paaripäevases palavikus ilma muude haigusnähtudeta (hambad?). Nohu on tal aga mitu korda olnud (käib hoius).
Sul on veel liiga lühike kogemus, et midagi järeldada. Minul esimene laps ei olnud kuni 1,8 aastaseni kordagi haige (isegi mitte nohus), seejuures oli mõned kuud lapsehoidja juures regulaarselt. Seejärel läks pisikesse liitrühmaga lasteaeda. Algul hakkas ka nohudega peale, aga seejärel üks lasteaiaasta (vist teine lasteaiaaasta) oli vahetpidamata – kõhugripp, läkaköha, tüsistusena kopsupõletik, veelkord kõhugripp ning siis sarlakid ja seejärel kevadeni pidevad palavikuga kõrvapõletikud. Kolm aastat lasteaias oli täielik hullumaja, vahepeal võtsin pooleks aastaks lasteaiast ära aga see ei aidanud. Siis aga vaikselt asi paranes ja koolis on nüüd enam-vähem terve.
Mul 2 suuremat on ikka suhteliselt terved olnud. Üks on 11, teine 6. Nii korra aastas nohu-käha. 6-sel oli varem korra aastas ka kõrge palavik, viimased paar aastat pole olnud. Ükskord oli bronhiit ka. Vanemal lapsel pole minu mäletamist mööda kunagi olnud kõrvadega probleemi, kõrget palavikku vms, ainult nohu või köha. Koolist siiani haiguse tõttu puudunud pole, ainult paar korda kõhuprobleemidega. Lasteaias olid/on mõlemad viimased, kes kohal käivad.
Väikseim laps on praegu 2a6k. Sündis suvel nagu teisedki, esimesel talvel oli pidevalt nohus (teised imikuna olid terved). Teisel elutalvel ei olnud tal ühtegi nohu ega köha ega midagi, kuni siis mai alguses viskas palaviku jms ja sai ka AB. Teised jäid terveks.
Septembris läks lasteaeda, sellest ajast on nii et 3-5 päeva kohal, 1-2 nädalat kodus. Praegu on 15-ndast septembrist nohuga kodus, see lõi kõrva ja nüüd saab AB. Kuu aja jooksul kaks ringi ligi 40-st palavikku ka. Kokku tuleb siis kuu aega kodus, kui järgmiseks nädalaks terveks saab.
Suuremate lastega olin korteriinimene, niisama õues käisime vähe, noorim magas kuni 2-aastaseni kõik lõunauned õues. C-vitamiini olen neile ikka andnud, aga nagu näha, siis noorema puhul pole ka sellest kasu, sest sügisel hakkasin andma D+C, aga ikka kogu aeg haige. Süüa katsume ikka võimalikult palju värsket kraami, aga maiustusi ka ei väldi. Nii et ei oska öelda, millest see oleneb.
Kaks poissi, üks suur, teine väiksem, aktiivsed, müttavad iga ilmaga õues. Toas pörandad jahedad, keelduvad susse jalga panemast. Ma väga ei sunni ka, sest arvan, et nende vähese haigestumise võib panna karastamise arvele. Samuti arvan, et oma osa annab koera ja kassi olemaolu.
Esimene laps oli pidevalt kõrvapõletikes – ühel aastal lausa 12x aastas. Teine laps oli lapsena astmaatik, kõritursed kuni kooli minekuni. Need lapsed on nüüdseks täiskasvanud.
Kolmas laps ei ole bioloogiline. Lasteasutuses sünnist saati. Haige on 1x aastas, maikuus (väga kõrge palavik, köha- nohu). Vaktsineerisin tuulerõugete vastu 12 aastaselt. Pole kordagi haiglas käinud, arsti juures vaid kohustuslikel kordadel.
Kui neljas laps sündis, siis arst kaalus kõiki riske ja valis vaktsiini mis hoiab ära teatud tüüpi kõrvapõletikke ja väga rangelt jälgisin seda, kuna annan esimest korda allergeene. Küll meelitati, et mis see pisike maasikas siis beebile teeb, aga ma ei murdunud ja andsin siis kui arst lubas.
See laps läks lasteaeda 1a 9 kuu vanuses. Hetkel 7a. Pole ka kordagi haiglas käinud, arsti juures vaid kohustuslikel kordadel. Kui oli kuuene, vaktsineerisin tuulerõugete vastu. Haige on 1x aastas, samuti maikuus. Siis nagu väsivad need lapsed ära.
Ma võin totaalselt eksida, aga arvan et ma ise rikkusin esimeste laste tervist. Vastsündinule ikka ei või igasugust asja sisse sööta, aga tol ajal oli see kombeks. Kõik neli last on vaktsineeritud.
Vabandust, viimane kägu, mida sa mõtled sellega, et kolmas laps ei ole bioloogiline?
“Ei ole minu bioloogiline laps” saab tähendada ju ainult üht: see ema pole seda last sünnitanud (eeldades, et vastaja on naine) aga kasvatab.
On siis tegu abikaasa/elukaaslase lapsega, kasulapsega(hooldusperena või lapsendatud9, lapselapsega, sugulase lapsega vms
See väljend oli sulle arusaamatu?
Enda laste kohta ma nii väita ei saaks (5,5 a ja 4 a). Eelmine lasteaia-aasta läks tõesti hästi, kummalgi oli aasta peale vaid üks palavikuga haigus, aga päris nii, et polegi haiged, seda pole. See sügis-talv nii õnnelik pole olnud, on olnud palavikuga külmetusviirus, kõrge palavikuga kõrvapõletik, lisaks mõned nohud.
Tutvusringkonnas on küll mõned vanemad, kes väidavad, et nende lapsed haiged pole, aga niisama jutu sees tuleb ikka välja, et kord nohu, kord köha, kord viskab palaviku kõrgele, nii et on tegelikult haiged küll, aga vanemad tahaks väita, et lapsel on teistest ikka tugevam tervis.
Kui mõtlen enda, õe ja venna peale (sündinud 70ndate lõpus, 80ndate alguses), siis olime lapsena ikka üsna tihti haiged. Palavikuga külmetushaigused (märgade dressipükstega sai õues ikka viimseni mängitud, ei tahtnud tuppa minna, kuni püksid koorikuks jalgade ümber külmusid, nii et pole ime, et lõpuks haigeks ikka jäid), kopsupõletikud, kõrvapõletikud, nohud, köhad, kurguvalud jne. Elasime maal, samamoodi olid tihti haiged ka teiste perede lapsed, nii et see palju õues viibimine, endakasvatatud toidu söömine, koerte-kasside seltsis kasvamine jmt meid tervena küll ei hoidnud. Samas täiskasvanutena oleme küll üsna terved olnud. Siis lihtsalt ei pööratud haigestumistele väga suurt tähelepanu, kuna pea kõigil olid maal kodused vanaemad (varakult jäädi pensionile ju), lapsed olid haiguse ajal vanavanematega, vanemad ei stressanud haiguslehe pärast ja lapse haigestumine ei keeranud pere elu nii palju pea peale, kui praegu, kui lasteaialaste haigestumistel pean nt hakkama kombineerima, mis päev abikaasa lastega kodus on, mis päeval mina kodust töötan. Minu ema väidab ka üsna tihti, et meie olime lapsena tervemad, aga kui täpsemalt uurima hakata ja ta meelde tuletab, kui tihti ja mida põdesime, siis möönab, et jah, ega vist ikka mitte, olime samamoodi tatised-köhased, nagu minu, mu õe või venna lapsed praegu 😀
“Ei ole minu bioloogiline laps” saab tähendada ju ainult üht: see ema pole seda last sünnitanud (eeldades, et vastaja on naine) aga kasvatab.
On siis tegu abikaasa/elukaaslase lapsega, kasulapsega(hooldusperena või lapsendatud9, lapselapsega, sugulase lapsega vms
See väljend oli sulle arusaamatu?
Oijah, ilmselt ongi seda mõeldud!
Aga kuna seal pole tõesti kirjas “minu bioloogiline”, siis mu mõte läks millegipärast biosfääri välistele asjadele 🙂 Või et huvitav mida see slängis tähendab 🙂
Mina isiklikult ei tee midagi erilist. Ma arvan, et lihtsalt on geenid head. Suvel möllavad küll palju õues aga mitte rohkem kui tuttavate lapsed. Praegusel perioodil vabatahtlikult õue ei lähe. Viiene oli veebruaris angiinis (esimene tõsine haigus elus), peale seda on paar korda lurisenud (nohu pole tulnud) ning septembris oli korra korralikult haige (nohu-köha-paar päeva natuke palavikku).
Üheksane on paar korda rohkem olnud aga need on olnud kerged nohud-köhad ilma palavikuta, koolist on 2016 kokku puudunud max 2 nädalat.
Natuke naljakas lugeda, et pead oma lapsi harva haigeteks. Mu 10- ja 12-aastane pole siiani ühelgi kooliaastal kaks nädalat puudunud (lasteaiast vanem laps vist esimesel aastal oksetõbede tõttu vist umbes nii palju puudus), 3 päeva ehk tuleb aasta kohta.
Ja nohud-köhad kulgevadki ju ilma palavikuta?
“Ei ole minu bioloogiline laps” saab tähendada ju ainult üht: see ema pole seda last sünnitanud (eeldades, et vastaja on naine) aga kasvatab.
On siis tegu abikaasa/elukaaslase lapsega, kasulapsega(hooldusperena või lapsendatud9, lapselapsega, sugulase lapsega vms
See väljend oli sulle arusaamatu?
Oijah, ilmselt ongi seda mõeldud!
Aga kuna seal pole tõesti kirjas “minu bioloogiline”, siis mu mõte läks millegipärast biosfääri välistele asjadele
Ei midagi müstilist siiski 🙂 Lapsendatud, täiesti võõraste geenidega.
Tulime just reisilt. Enne minekut hoidsin hinge kinni, sest haiguste tõttu oli väga vähe lapsi nii klassis (5) kui lasteaia rühmas (6). Lasteaias oli lisaks gripilaadsele tõvele ka tuulerõuged neljal lapsel. Jälle läks õnneks mööda, nad mul ei köhatanud ka kordagi, nii et said kenasti päikest ja energiat et kevadeni vastu pidada.
Minu tütar hakkas lasteaias käima 1,5-aastaselt (Taanis) ja oli järgmised 1,5 aastat IGA teine nädal haige. Mõnikord oli küll ainult nohu ja köha, aga iga teine nädal on ikka väga tihti. Nüüd viimased 2 aastat on ta jällegi täiesti terve olnud, võibolla korra on palavikus olnud ja ühepäevane nohu/köha. Mida ma selleks teinud olen? Midagi ei ole teinud, aga ma olen tänulik lasteaiakasvatajatele, kes lastega iga päev ja iga ilmaga õues käivad. Nad lasevad lastel mudas püherdada, uduvihma käes mängida ja mis mind ennast küll ärritab, tihti on lastel jaheda ilmaga kurgud paljad, käed paljad või müts puudu. Kui mu laps oli tihti haige, siis ma muidugi pahandasin nendega ja mina sain omakorda nende käest pahandada, et panen lapsele liiga palju riideid selga (et higistab ja siis jääbki kergemini haigeks). Ei tea, võibolla oli neil õigus. Sõimerühmas näeb siin palju tatiseid lapsi, aga samas lasteaia poole peal haigusi vähe.
Mul on neli last: kaks on küllaltki hea tervisega. Haigestuvad ikka, nii paar-kolm korda aastas, aga põevad ka kiiresti, 2-3 päeva, siis on kõik möödas, ka nohu-köha. Kaks keskmist aga on väga kehva tervisega – haigestuvad kergesti ja lisaks sellele põevad ka veel pikalt. Mõnikord ei saa arugi, kas toimus uus haigestumine või eelmine lihtsalt venib. Mingi köha-nohu on neil praktiliselt vahedeta sügisest kevadeni. Masendav. Aga tõesti ei tea, millest see sõltub või kui palju üldse mõjutada annab.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
