Laps 1a7k. Mure selline, et laps pole juba u pool aastat liha söönud, vahest väga harva üksikud ampsud. Sain teada, et hemoglobiini tase on madal. Küsisin küll arstilt, et millega võiks asendada liha, et laps oma vajalikud ained kätte saaks, aga selget vastust ei saanudki. Laps lihtsalt sülitab liha välja, isegi peenelt hakitud liha suudab ta suus välja sorteerida 😀 Oskab keegi äkki aidata? Keegi, kellel olnud sama mure?
Teema: Liha “asendaja”.
Ma tegin mingi aeg liha saumiksriga püreeks ja segasin toidu hulka. Nii ei saa lihatükke välja sorteerida.
supi keedad nt lihapuljongiga.
Ma tegin mingi aeg liha saumiksriga püreeks ja segasin toidu hulka. Nii ei saa lihatükke välja sorteerida.
Sama siin. Pole mingit muud imenippi.
Mina tegin ka püreeks liha ja segasin tatra sisse siis sõi. Ka siis kui tegin toidud hakklihaga sobis. Siis äkki soovis külas olles proovida grillvorsti. Maitses. Hiljem sobis juba ka grill liha ja veel hiljem hakkas juba normaalselt sööma. Eelistab kana, siga maitseb vähem
Läätsed, oad, kõrvitsaseemned, kuivatatud aprikoosid jne jne. Taimsete rauaallikate nimekiri on päris pikk. Rauarikkale toidule võiks kõrvale süüa midagi c-vitamiinirikast ja kindlasti ei tohiks paar tundi enne ja pärast tarbida piimatooteid.
Jah, saumikser ongi lahendus.
Mina olen algusest peale lapsele liha sellega ära püreestanud ja ei kujutanud ettegi, et kuidagi teisiti teha. Ja siis ei jõudnud mulle jupp aega kohale, kuidas osad emad räägivad, et laps liha ei söö. Niimoodi püreestatud liha pole ju võimalik välja nokkida, välja sülitada. Aga siis sain aru, et osad ikka tükke annavad. Lapsele ei pruugi vastumeelne olla mitte liha, vaid hoopis tükid.
Minu 1a ja 9k laps nüüd juba sööb liha ka pisemate tükkidena, aga need tükid peavad olema pisikesed ja pehmed. Muu toit kõrval võib palju suurematükilisem olla. Osadel lastel võtab tükilise toiduga harjumine kauem aega ka, sellega tasub arvestada. Peaasi, et ta närimisharjumise tekkimiseks midagigi närida oskab, see ei pea tingimata olema liha.
Ja veel – lapse maitsemeel on pidevas muutumises. Ei ole nii, et kui kuu aega ei söönud liha, et siis on nagu aamen kirikus, et liha ei maitse. Asi on kas veel harjumata maitses või vales suuruses, vales pehmusastmes.
Ma pakun ka, et tal võib olla vastumeelsus lihatükkide tekstuuri osas, mitte niiväga maitse. Proovi saumikseriga ja vaata, kuidas läheb. Taimsed rauaallikad sobivad ka, kuigi paljudes neist on kas raua imendumist takistavad ühendid (lektiinid kaunviljades) või mitteheemne raud ehk väheimenduv.
Läätsed, oad, kõrvitsaseemned, kuivatatud aprikoosid jne jne. Taimsete rauaallikate nimekiri on päris pikk. Rauarikkale toidule võiks kõrvale süüa midagi c-vitamiinirikast ja kindlasti ei tohiks paar tundi enne ja pärast tarbida piimatooteid.
Laps piimaallergik.
Pole talle kunagi saumiksriga toitu purustanud. Liha on ta alati väikeste tükidena söönud. Lihtsalt üleöö enam ei sobinud ja sülitab välja.
Juu siis tuleb saumikser muretseda.
Osta ilma muretsemata! 🙂
(Rikas eesti keel, kus iga asi seondub murega.)
Minul ei olnud saumikser asi, mis majapidamises olemas. Ei näinud vajadust lihtsalt. Lapse toitude jaoks ostsin. Maximast, 5-eurose. Aasta ja kolm kuud on käigus olnud ja teeb oma töö kenasti ära.
Hakkasin mõtlema, et minu laps vahepeal korra üldse ühtegi tükilist toitu alla ei neelanud – põhjuseks punetav kurk. Vahepeal seisma jäänud saumikser hakkas siis jälle vatti saama.
Ka hammaste tulekust hellad igemed võivad ajutisi tagasilööke põhjustada.
Mul vanemale lapsele ei meeldi, kui lihakiud lähevad hammaste vahele, hästi peeneks lõikamine aitab, pole saumikserit tingimata vajagi. Aga noorem on sihuke tüüp, et tunneb ära, kui liha on toidu sisse peidetud, saumikseriga peenestatud lihaga toit jääb temast söömata. Pasteet ja viinerid on ainsad lihalised toidud, mida on nõus sööma.
aga võibolla ongi asi selles, et liha on tükkidena toidu sees? st kas oled proovinud pakkuda talle suuremat lihatükki, kotlett kätte? a la kanakoib jne et liha ei olegi tükkidena toidu sees vaid on toidu kõrval – lõikad tükkideks siis, kui laps abi palub.
No ja püreesupid on hea versioon, siis ei pea nö muu toidu sisse koguaeg püreestatud liha segama, kui nö suure tükina näpuvahelt ka ei taha.
Liha asendavaid köögivilju jmt soovitan otsida igasugustelt vegan-toitumise lehtedelt. Nemad peaksid ju eksperdid olema.
Ma soovitan veiseliha anda – see on rauarikkam kui siga ning palju rauarikkam kui nt kanafilee (viimases on rauda üsna vähe). Siis piisab aeg-ajalt toidu sisse peitmisest, st ei pea igapäevaselt seda sisse suruma.
Taimsed rauaallikad on samuti hea võimalus, aga kahjuks on nii, et loomsetest toiduainetest imendub raud paremini.
Pakun, et lihastreik võib olla tingitud hammaste tulekust. Igemed hellad ja tükiline toit põhjustab ebamugavust. Küll läheb üle 🙂
http://vegan.ee/soomine-elustiil/toitumisinfo/olulisemad-toitained/raud/ siin on päris palju rauaallikaid, mis ei ole liha.
Milleks lapsele liha sundida kui ta ei taha? Rauda saab igalt poolt mujalt ka.
Ja siis räägitakse, et veganid oma lastele oma elustiili peale sunnivad…
Mulle on samuti liha vastumeelne, ainult kala söön ja muna, aga hemoglobiin ja ferritiin on täiesti normis. Üleeile sain just vereanalüüsi vastused. Hetkel veel raseduse 32n ka.
Rauda on palju punastes köögiviljades, spinatis ja granaatõunas.
Huvitav kust see rauarikka granaatõuna müüt pärineb? Granaatõun on kasulik vili aga rauda see eriti ei sisalda. Tunduvalt rohkem rauda sisaldavad näiteks maasikad, aprikoosid, viigimarjad, mustikad. Klaas granaatõunamahla näiteks katab vaid 1% päevasest rauavajadusest.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.