Tahan teha uue lillepeenra autode parkimisplatsi serva. Peera ühe ääre moodustaks plaaditud hoovi osa, kus meil autod seisavad. Selle servas on praegu muru. Tahaks sinna serva teha kitsa lillepeenra, u 50 cm laia, mis jääks plaaditud hoovi osa ääristama. Olen mõelnud, kas peaks seda kuidagi ääristama? Olen mõelnud lausa kapitaalse variandi peale, et kividest laduda kahele poole servad (ja otstesse ka loomulikult), nii et lilled jääks nagu kasti sisse ja maapinnast natuke kõrgemale. Kujutan ette, et parkimisplatsi poolsele servale piisaks ühest külili asetatud silikaattellisest ääreks ja teisele poole peaks siis äkki kaks laduma? Üks jääks mulla alla ja teine mulla peale. Kas sinna peaks korraliku aluse ka tegema, et temperatuuridega need muru poole jäävad äärekivid ei hakkaks kerkima? Kas see on hea plaan või mitte?
Teine variant, et lihtsalt jätta peenar. Kuidas sel juhul tagada, et peenra ja muru vahele jääks korrektne serv?
Kes viitsib, võib jagada ka soovitusi, milliseid lilli sinna istutada, et aprillist oktoobrini kogu aeg midagi õitseks? Kas peaksin ka kõrgusi jälgima? Varakevadel vist pole oluline, tulbid õitsevad enne, kui teised lilled suureks kasvavad. Aga juulis vist ei saa nii, et mingid 10 cm kõrged lilled jäävad pojengpuhmaste varju.
Kuidagi on nii kujunenud, et mulle meeldivad rohkem kõrgemakasvulised lilled: pojengid, floksid, daaliad (need suured). Aga võib-olla sinna parkimisplatsi serva sobiks pigem väiksemakasvulised lilled?
Teema: Lillepeenra ääristamine
No sa võid kasutad spetsiaalseid peenraääriseid teisel pool, kas siis plastikust või hoopis puidust jne. Meil endal on jalgtee ääres kitsas peenar maakividega ääristatud mõlemalt poolt.
Tulbid, nartsisssid, krookused jmt varakevadised lilled istuda nii, et suvel jääksid kolletunud lehed suuremate lillede varju. Edasi vt nt hortese kodulehelt jne, mis millal õitseb, kui suureks kasvab, ega me eriti oma aias kasvavate lillede nimesid ei tea, ei jää meelde. Hostad on, roosid, kuningkepid, ja igasugsued väga kõrged lilled, alpiaster, …
Mulle väga meeldivad pojengid kui neid on korraga palju. Efekt on fantastiline sellisel pojengihekil kui see õitseb. http://peonysenvy.com/art/plan_garden2/IMG_7961.jpg Kõlab nagu ideaalne lahendus kirjeldatud peenrasse. Pojengi õitsemisaeg ei ole kahjuks eriti pikk, nii jaanipäeva paiku paar-kolm nädalat. Vast siis kui paned erinevaid sorte, sealhulgas varaseid ja hiliseid, saad õitsemisaja pikemaks. Samas pojengi lehestik on ikka ilus, ka siis kui ei õitse. Ja hooldus on pojengil imelihtne – põhimõttliselt piisab aeg-ajalt väetamisest ja vaatamisest, et umbrohtu liiga palju ei saa. Aga ega tiheda puhma alla väga palju umbrohtu kasvagi. Kui muidugi tahta perfektsionist olla, on ilus õitsenud õisikud ka ära lõigata.
Aga kevadeks, jah, võib panna samamoodi efektse “hekina” kas tulpe või nartsisse ja on väga ilus. No ja sügiseks siis saab ehk ka midagi pojengide vahele välja mõelda. Kui viitsid juurikaid talveks välja kaevata, siis daaliad on väga ilusad.
Mis puutub ääristamisse, siis ma paneks lihtsalt mulla peale üksteise kõrvale sellised mõnusad 35+ cm läbimõõduga maakivid. Sätiks nii, et tekiks võimalikult ühtlane sein ja saaks vajadusel sisse mulda kõrgemalt panna. Või siis ka paekividest. Neid saab isegi paar kihti laduda ilma, et kinnitamise pärast muretsema peaks.
Meil on parkla servad kõnnitee äärekividega ääristatud ja ühte, murupoolsesse külge tegin ka kitsa lillepeenra samasuguse äärisega. Bauhofis on need äärekivid 2.50tk, me tõime sealt.
http://www.raekivitehas.ee/tooted/aarekivid
Maakividest piire muru ja peenra vahel on isegi trimmeriga muruniitmisel jube tüütu. Tavalise niitjaga ei saa üldse ligi muidugi. Silikaattellised pole minu meelest eriti ilusad, aga maitse asi. Ega see plastmassist peenraäär targem pole. Puidust meeldiks mulle kõige rohkem, aga puidu eluiga on lühike. Kõige ilusam oleks ikka ilma servata (või siis plastmaterjal mulla sees, nii et ei paista välja). Ja üldse: kas seal peab tingimata veel muru olema? Lihtsam oleks mingi pinnakattetaim, mis võib ulatuda kõrgemate lilledeni, nii et mingit serva ei olegi vaja tekitada. Ühtlasi pääseb muruniitmisest. Muidugi peab isututusmuld olema täiesti umbrohuvaba. Esimesel aastal, kui pinnakattetaim on veel väike, tuleb ilmselt rohida, aga kui ta on juba tugevakasvuline, ei ole sellega erilist muret. Peab ainult vaatama, et taimel oleks sobivad kasvutingimused (päike, niiskus). Kui päris lauspäikest ei ole, siis näiteks mingid madalad helmikpöörised. Väga päikeselisel kasvukohal kukeharjad jmt.
No õitseb see pojeng ju max 2 nädalat aastas ja sel hetkel on jah ilus, aga poolest augustist on juba päris rääbakas. Oleneb sellest, kuipalju sa viitsid ja tahad selle peenraga edasi tegeleda, kas teha astmelised eri lilledega peenrad, kõrgemad ja madalamad lilled jne või istutad nt põõsasmaranad (parajalt kõrged, õitsevad juunist külmadeni, pügatavad, piiratavad, talvekindlad, ilusa lehestikuga, oleks minu nr 1 valik hekk-peenra jaoks, on kollaseid, roosasid, valgeid) http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=147
Palun mitte munakividest piiret, see on tüütu niita, umbrohtu ta kinni ei pea, et asi korrektne püsiks, peaksid 2x aastas need kivid välja kangutama, aluse läbi kaevama ja puhastama ja siis kivid tagasi paigutama. Kõige kindlam piire oleks metall-latt maasse, sirge konkreetne, kestab kaua, ei aja mingit plastikupudi järgmiseks kevadeks. Või siis tõesti teha tellistest.
Mis seal muru põhjas on, mulda ikka on või on 10cm all killustikupuru? Või peaksid tegema kõrgema peenra: http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/kodu/supipeenar-kastis?id=66080066 ehk see sinu poolteist tellist on ka juba kõrgpeenar 🙂
Kuidas sel juhul tagada, et peenra ja muru vahele jääks korrektne serv?
mina teen labidalehega sellise väikese kraavikese peenra ja muru vahele. midagi ei kaeva, löön labida maasse ja kangutan labidalehte natuke ette-taha, kuni tekib väike vallikraavike, siis kohe kõrvalt jälle labidas sisse jne.
suve jooksul käin ka mõned korrad niimoodi ääre üle. muru ei roni peenrasse ja serv on konkreetsem, samas mitte ääristatud. mul on sellised vabakujulised peenrad.
aprillist oktoobrini õitsevad suvelilled.
nii kitsa peenra (50cm) puhul ei saagi ju mitut rida taimi olla, mis varjamisi, kõrgusi ja sobitamist siin sättida?
Lillepeenra minimaalne laius võiks olla 120cm, alla selle kipub mitte peenraks vaid jutiks jääma. Ja jutil on juba teised kujundusvõtted
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
