Teema: Loogikaülesanded, kui mul loogika lonkab.

Tere tulemast klubisse, algklasside töövihikud on täis selliseid mitut moodi mõistetavaid ülesandeid – ei kujuta ette, mis inimesed neid koostavad, kas nad on olnud purjus või üleväsinud…

Kahjuks pole teemaalgataja kirjeldatud ülesanded loogikaülesanded. Need on kahetsusväärsed ülesanded, mille pärast koolisüsteemis nii palju kahtlejaid on ja pidevalt juurde tekib. Nende põhjal tekib arvamus, et huupi vastamine ja vastuse tabamine on parem kui läbimõeldult vastamine ja põhjendada oskamine. Kurb, et selliseid ülesandeid on.

Hea anekdoot, mis teemaga hästi haakub, ehk siis kirjeldab seda, kuidas on võimalik olukorda erinevalt tõlgendada, ehk siis erineva loogikaga läheneda.

On matemaatikatund ja õpetaja klassis küsib küsimusi. Loomulikult on klassis ka Juku, kes on teada-tuntud vigurivänt ja viimasel ajal kahjuks ka üsna ropu suuvärgiga. Õpetaja selgitab lastele ülesannet.
“Elektritraadil istub 16 lindu ja tuleb jahimees, ning laseb kolm tükki maha. Mitu lindu alles jääb?”
Tõuseb kätemeri. Ka Juku tahab hirmsasti vastata, kuid õpetaja siiski pelgab, sest midagi head sellest oodata ei ole. Täna on Juku aga ütlemata viisakas olnud ja õpetaja hea inimesena annab siiski võimaluse.
“Mitte ühtegi”, vastab Juku.
“Kuidas siis nii?”, küsib õpetaja.
“Aga noh, 3 tükki lasti ju maha, kuid ülejäänud ehmatasid ja lendasid ka ära!”
“Jah, tegelikult oleksin ma eeldanud, et sa vastad 13 lindu, kuid mulle meeldib sinu lähenemine! Selle eest saad väga hea hinde ja viie”.
Juku ei jää aga olukorraga rahule ja kibeleb midagi seletama. Õpetaja annab talle võimaluse.
“Hea õpetaja, kas ma tohiksin teile ka ühe ülesande esitada?”
Õpetaja lööb nüüd juba hirmsasti kartma. Ta teab, et siit ei tule nüüd küll enam mitte midagi head, aga siiski võtab riski, sest Juku on täna tõeliselt tublisti käitunud. Juku kirjeldab ülesannet.
“Pargipingil istuvad kõrvuti kolm väga ilusat naist ja söövad jäätist. Esimene neist sööb jäätist lusikaga, teine suurte ampsudega ja kolmas kenasti limpsides. Milline neist naistest on abielus?”
Õpetaja, kes ka ise üsna nooruke on, läheb näost ikka kohe täitsa punaseks. “No sattusin nüüd ikka portsu otsa,”, ikka läheb asi jälle rõvedaks ära. Juku kohe ei suuda.
“Tõenäoliselt on abielus see naine, kes oma jäätist limpsis”, vastab õpetaja.
“Nojah, tegelikult on abielus hoopis see naine, kellel on sõrmus sõrmes ja seda vastust ma ka eeldasin, kuid hea õpetaja – mulle meeldib sinu lähenemine!”

Seega tõlgendamisruumi ja loogikat kui palju 🙂

Head esimest adventi!

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kahjuks pole teemaalgataja kirjeldatud ülesanded loogikaülesanded. Need on kahetsusväärsed ülesanded, mille pärast koolisüsteemis nii palju kahtlejaid on ja pidevalt juurde tekib. Nende põhjal tekib arvamus, et huupi vastamine ja vastuse tabamine on parem kui läbimõeldult vastamine ja põhjendada oskamine. Kurb, et selliseid ülesandeid on.[/tsitaat]

Eriti kurvaks kisub asi siis kui õpetaja ei tea ka vastust ning hindab siis nii nagu pähe tuleb, aga kannatajaks on laps.