Esileht Väikelaps Lutist võõrutamine

Näitan 19 postitust - vahemik 1 kuni 19 (kokku 19 )

Teema: Lutist võõrutamine

Postitas:

Kui vanalt ja kuidas lutist võõrutada? Esimene laps polnud suur luti sõber u. 11 kuuselt “kadus” lutt ära ja suurt probleemi polnud. Teine laps 1a3kuud ja täielik lutisõltlane. Mingi aeg sain harjutatud nii, et lutt jäi ainult magamise ajaks, kuid siis tuli 3 hammast korraga ja mu süda murdus ning andsin lohutuseks luti. Nüüd on tal see 24/7 suus, püüan küll tegevusi leida ja mõtteid mujale ajada, aga ikka tuleb seda hüsteerilist nuttu ja rahuneb ainult lutiga.
Kas on vara võõrutada? Kas see pidev luti suus hoidmine hambumusele ei mõju? Kuidas lutisõltlast üldse võõrutada on võimalik?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 13.02 20:39; 13.02 20:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Lisan, et mu lutisõltlane rinda ei saa ja lutipudelit ei ole. Joob ilusti tassist ja sööb kodutoitu.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 13.02 20:39; 13.02 20:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu isiklik seisukoht on, et juba kõndival ja rääkuval lapsel on lutt ärkvelolekuajal ebavajalik ja pigem halb harjumus, vanemate suutnatus last lohutada, lapsele turvatunnet pakkuda.

Ise alustasin võõrutamist 8kuuselt, etapiliselt. Algul ärkvelolekuajal, siis umb 10-11kuud päevaune ajal – siin tegin 2katset, kuna esimese katse ajal olid õhukesed tekstiilkindad ja käsi liikus kohe suhu, sius lükkadin edasi veekindlate kinnaste ajaks ???? magas kärus. Umb 1a1k ööunne jäämne – mängu tuli kaisukas. Aga keset ööd tahtis veel ja siis millalgi 1a3-4k oli tal nohu ja nina kinni ja kuna lutt segas nagunii, kasutasin võimalust. Esimesel ööl nõrkes ka minu süda ja see oli õudne, sest lutiga ei saanud ta ka hingata. Ja just enda pärast viskadin luti ära, et ma ei saaks anda. ????

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on laps veel vanem… aga ainult une ajal alati lutti saanud. Aga kuna halb magaja, siis pole julgenud riskida sellega, et seda vähest katkendlikku undki ei saa. Nüüd ta on hakanud närima ka neid lutte, ilmselgelt peaks võõrutama, aga no kuidas?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 13.02 21:33; 13.02 22:59;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma pole aru saanud, et miks ei võiks laps öösel lutiga tuttu minna. Päevasest ajast saan jah aru, et see pidurdab rääkimist ja pole hammastele hea aga kui öösel kasutab seda magama jäämiseks? Kas pole siis nii, et mingi aeg loobub laps ise peale selgitustööd lutist?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma pole aru saanud, et miks ei võiks laps öösel lutiga tuttu minna. Päevasest ajast saan jah aru, et see pidurdab rääkimist ja pole hammastele hea aga kui öösel kasutab seda magama jäämiseks? Kas pole siis nii, et mingi aeg loobub laps ise peale selgitustööd lutist?

Ma ei tea, mulle ikka tundub, et ega ta väga hea ei ole. Lohutan end ka, et ärkveloleku ajal ta ju ei ole sellega. Loodan, et see ise loobumise aeg tal tuleb, sest ta loobub asjadest kas ise väga kergelt (nagu rinnast) või on tugevalt kinni.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 13.02 21:33; 13.02 22:59;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ta on sul veel nii pisike, las see lutt olla kui see lohutust pakub. Minul oli ka täielik lutisõltlane, tal pidi olema lausa 2 lutti, üks suus, teine käes. Lutte sai uneajaks ja vahel harva ka siis, kui ikka miski muu ei lohutanud. Aga võõrutasin nii, et lõikasin luttidel otsad ära ja andsin lutid tema kätte, proovis küll, aga kohe oli huvi kadunud ka, päevapealt.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meie lutisõltlasel läks ikka väga kaua ja raskelt see võõrutamine. Oli ka kaks lutti – üks suus ja teine käes ja siis vahepeal vahetas. Uusi lutte enam pikalt ei ostnud ja ilmselt oli see üsna ebahügieeniline. Siis üks lutt “kadus” ära ja teine lutt hakkas “kuluma”, pragu tuli sisse (loe: emme kääridega aitas takka…) – ja siis polnud enam nii mõnus imeda ja ta oli pisut hädas sellega. Lõpuks hakkasin lutti paari päeva tagant rohkem katki tegema ja ning ka lühemaks lõikama. Lõpuks oli ainult tilluke ots, millest enam huultega kinni ei suutnud hoida – siis käis veel tükk aega lutirõngas käes ringi. Lõpuks “kadus” ka see ära. Laps oli juba päris vana… 3-4 vist, juba väga muretsesime. See lutt/lutirõngas olidki nagu kaisukad talle – muid kaisukaid ei tahtnud. Ja kui öösel ärkas, siis ei suutnud ilma lutita uinuda.
Õnneks ei taibanud laps küsida, et ma talle uue luti ostaks… Samas kui lapsel on lutt, siis see ikka parem variant kui pöial. Olen näinud väga suuri lapsi keset tänavat pöial suus ringi liikumas. Ja räägitakse, et isegi sõjaväes poisid imevad pöialt. Nii et pigem tõmmaku lutti, mille saab ükspäev ikka ära kaotada. Pöidla imemise harjumusest ikka hoopis jama lahti saada.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 14.02 11:04; 15.02 16:34; 20.02 12:34; 21.02 14:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Lapsed on nii erinevad, esimesel lapsel võõrutasin enne hoidu minekut, nii 1a8kuud umbes. see oli kohutav, ta leinas, oli nii kurb, et lutt katki (lõikasin otsa ära). see kestis kuid, see kurbus, ta nagu langes peaaegu depressiooni, sest tema elutugi, mingi oluline turvaelement hääbus … ei tasu arvata, et ma ei pakkunud siis lapele lähedust, mida ta vajas ja seega pidi kiinduma lutti vms. magasime kaisus ja ma olen väga läheduse lemb. aga tagantjärgi tundsin, et see kõik oli liiga karm lapsele. laps üldse tundlik ka.
kahe järgmise lapsega ei oleks suutnud enam nii konkreetne olla. aga nendel polnud jälle probleemi, olid väga lutisõbrad, aga kui järk-järgult võõrutasin vaikselt, eks passisin parajat hetke ja proovisin lihtsalt – ja saimegi lahti, palju varem kusjuures. äkki ongi üks jama ka see, et mida vanem, seda raskem…

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

mul kahene, läheb tuttu lutiga, ei tea, ei mõtle veel millal võõrutada, kui ta magab nagu kott lutiga. Lutita oleks justkui beebiiga jälle tagasi, kus ärkab iga tunni tagant.
Arvan, et kui veidi suurem, hakkan ka selgitustööd tegema.
Traumeerida ei taha nagu osa teevad, lutt katki, visatakse ära, ei anna ja kõik või kadus a-la ära. Täielik trauma ju pisikesele olevusele.
Tasa ja targu

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 15.02 15:24; 18.02 16:02;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui lutt “katki” ei läheks või ära ei kaoks, siis meie lutisõltlane tõmbaks ilmselt ka praegu lutti… – hetkel 9aastane 🙂
Lutist tuleb mingi hetk lihtsalt harjumus – mitte enam vajadus. Mingi selgitustöö siin ei aita. Või mis adekvaatset selgitust sa mõneaastasele pakuksid? Ikka lõpp-kokkuvõttes midagi sellist, et las lutt puhkab või näe, hakkab katki minema…sest lutt lähebki nii või naa ükshetk katki – kui sa just neid pidevalt juurde ei osta. Meie laps imes luti esmalt ise katki – lõhe tuli sisse – ja emme lihtsalt aitas kaasa luti kiirema huku poole.
Kokkuvõttes läkski tasa ja targu, aga liiga tasa…hetkel maadleme hambumuse probleemiga ja sellega, et ilmselt luti kauaaegsest imemisest on säilinud infatiivne neelamine ja see omakorda muudab lõualuu arengut. Nii et kahe otsaga asi – kas õudne lõpp või lõputu õudus.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 14.02 11:04; 15.02 16:34; 20.02 12:34; 21.02 14:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Laps sai lutist võõrutatud, kui oli 1a6k vana. Lutt oli kasutusel ainult une ajal. Kuna laps on sünnist alates üsna kehva unega, siis kartsin seda sammu ette võtta. Mingi hetk tundus, et lutt pigem segab tema und (otsis läbi une korduvalt taga). Lõikasin lutil otsa ära ja andsin juba päeval lapsele “tutvumiseks”. Varuks olnud luti viskasin enda pärast kohe ära, et ei tekiks kiusatust tagasilöögi puhul seda lapsele anda. Peab ütlema, et võõrutus läks kuidagi lihtsalt. Laps ikka proovis lutti paar päeva suhu panna, aga mingi hetk loobus ja oligi kõik.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui lutt “katki” ei läheks või ära ei kaoks, siis meie lutisõltlane tõmbaks ilmselt ka praegu lutti… – hetkel 9aastane ????
Lutist tuleb mingi hetk lihtsalt harjumus – mitte enam vajadus. Mingi selgitustöö siin ei aita. Või mis adekvaatset selgitust sa mõneaastasele pakuksid? Ikka lõpp-kokkuvõttes midagi sellist, et las lutt puhkab või näe, hakkab katki minema…sest lutt lähebki nii või naa ükshetk katki – kui sa just neid pidevalt juurde ei osta. Meie laps imes luti esmalt ise katki – lõhe tuli sisse – ja emme lihtsalt aitas kaasa luti kiirema huku poole.
Kokkuvõttes läkski tasa ja targu, aga liiga tasa…hetkel maadleme hambumuse probleemiga ja sellega, et ilmselt luti kauaaegsest imemisest on säilinud infatiivne neelamine ja see omakorda muudab lõualuu arengut. Nii et kahe otsaga asi – kas õudne lõpp või lõputu õudus.

selline hambumuse anomaalia saab tekkida vaid siis kui laps imeb lutti pikalt ka päevasel ajal, mis paistab sinul juhtuski.
Samuti, ei kasutanud sa tõenäoliselt spetsiaalseid ehk n-ö kallemaid lutte, mis on mõeldud hammaste deformatsioonide vältimiseks.

Vaid lutiga magama minev laps imeb lutti ainult uinudes ehk väga lühikest aega, ülejäänud aja ta juba magab suu veidi avali või kukub lutt suust lihtsalt välja, ehk ei tegele tegelikult imemisega, mis hammaste asetust muudaks.

Need on täiesti erinevad asjad.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 15.02 15:24; 18.02 16:02;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meil oli vanem laps lutilaps – st öise luti laps, päeva ajal ka imikuna talle lutti ei andnud, kasutasin lutti ainult öiste ärkamiste silumiseks. Tegelikult tähendas see seda, et olin nö lutioperaator. 1,5-aastaselt magas öösel veel lutiga, muudkui ärkas ja otsis seda taga, nii kui öösel avastas, et lutt suust kukkunud, oli nutt lahti. Magamine oli väga halb seetõttu, iga 1-2 h tagant oli üleval ja pidin tema lutti voodist otsima. Ja selles vanuses tekkis ka tal huvi, et saaks päeva ajal lutti imeda, kuigi ärkvelolekuajal polnud ma seda talle kunagi andnud, hakkas ise voodist seda võtma. Nii et panime luti kapi otsa. Siis võõrutasime ka öisest lutist ära, lõikasin luti otsa ära, nii et imedes ei pakkunud enam seda efekti, nii et laps viskas seepeale luti vihaselt voodi taha ja rohkem seda suhu ei võtnud.

Tagantjärele tarkusena arvan, et oleks pidanud varem öisest lutist võõrutama ja veel parem, üldse mitte seda lutiga magama jäämise kommet sisse harjutama. Mida vanem laps on, seda teadlikum huvi luti vastu on ja siis hakkab ka rohkem nõudma. Nii et selle ühe kogemuse põhjal soovitaks siiski varem võõrutada, mitte enam oodata.

Teine laps lutti üldse ei tunnistanud, nii et sellist muret polnud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Poiss sai aasta ning lutti nagu enam ei soovinud. Sünnist alates oli lutt kasutusel ainult magamisel ning kui hakkas lutti voodist välja loopima ja järgi vaatama, siis oli hetk kui lutt enam põrandalt üles ei tulnud 😀
Igatahes 1-2 päeva jäi päevaunne tiba raskemini, aga nüüd magab nohinal terve öö..varemalt oli ca kl 1-2 üleval ja otsis lutti.
Vanematel lastel sai vist ca enne teist eluaastat võõrutatud. Üks viskas ise vooditaha ütles kadunud tema ei taha ja teine viis ise prügikasti ega ma välja ei viitsinud võtta, ega uut anda. Enne magama minemist tuletasin meelde kuhu kadus ja olid seletusega rahul.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Päevasel ajal lutti lapsel suus ei olnud. Enamjaolt kõndis lutt käes ringi, aga seda väikemana. 3selt oli lutt ainult magades ja magas küll paraku ainult lutiga ja ei kukkunud suust välja…või kui kukkus, siis kohe ka ärkas ja otsis lutti ning ei rahunenud enne, kui luti suhu tagasi sai. Korduvalt proovisin ise lapsel uinudes luti suust võtta – kohe ärkad. Et ma ise magada saaks, siis lõpuks lasin tal terved ööd lutiga olla. Lutt ise oli apteegist ostetud ja väidetavalt õige ja hambumusele kohane. Ega seda enam tagantjärele oska keegi öelda, mis täpselt selle infatiivse neelamise lapsele jättis – äkki oligi liiga hea lutt hoopis, sest infatiivne neelamine on rinnalapsel ja ilmselt kasutas ta seda neelamist ka lutti imedes. Igatahes tagantjärgi oskan öelda ainult seda, et lutt on hea asi küll, aga sellest tuleks norm.vanuses ka lahti saada. Meil pikendas kasutamist teise lapse sünd – siis suurem nägi väiksema lutimõnu ja ei suutnud oma lutist ka enam võõrduda.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 14.02 11:04; 15.02 16:34; 20.02 12:34; 21.02 14:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Infantiilne imemine, mitte infantiivne. Infant on imik. Imikud lükkavad keelt ette.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

jah, just – infantiilne neelamine. Keel on neelatamise hetkel mitte suulaes, vaid surutakse hammaste vahele.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 14.02 11:04; 15.02 16:34; 20.02 12:34; 21.02 14:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu suuremal lapsel vist õue, külla jne ei võtnud lutti enam kaasa alates umbes 1 a vanusest. Kui 1,5-aastasena hoidu läks, siis seal magas algusest peale lutita. Aga kodus oli tal küll veel kaua lutt – mitte kogu aeg, aga peamiselt uinumiseks (magades kukkus suust) ja lohutuseks, kui kurb oli, haiget sai vmt. Oli ka järjest mitu elumuutust, mistõttu lõplik lutist võõrutamine lükkus edasi.

Kui suurem oli 2 a 4 k, sündis talle väike õde. Pärast seda kodus luti imemine sagenes tunduvalt. Vaatasin korduvalt murega, et näe, nüüd suurel lapsel juba pea kogu aeg kodus tolgendab lutt hambus (rääkis ideaalselt sealt luti kõrvalt, kõne areng pole meil iial probleem olnud). Ja ka samamoodi, et üks lutt suus ning paar tükki veel lisaks käes. Aga kuna väiksem just tuli majja, armukadeduse ennetamine oli tähtis, siis ei tahtnud väga sekkuda ega keelata, eriti kuna väiksem ju ka imes lutti. Paar kuud hiljem märkasin oma üllatuseks, et päevaajal ei võtnud üleüldse enam lutti (olin keelamisest täiesti loobunud), ainult uinumise hetkeks.

Nädal enne 3 aasta sünnipäeva mainisin nagu muuseas, et näe, sünnipäev tulemas, 3-aastane on juba nii suur tüdruk, äkki peaks sel puhul lutid ära viskama? Ise ei mõelnud seda üldse tõsiselt, sest ei tahtnud sünnipäeva tegelikult selle lutimure ja -tüliga ära rikkuda tal ja pealegi mul oli tegelikult hoopis salaplaan, et võõrutan mõlemad lapsed otsustavalt ja korraga umbes siis, kui väiksem saab aastaseks (sinna oli veel 4 kuud aega). Minu üllatuseks hõiskas laps kohe: “Jaa!” Järgneva nädala jooksul uurisin korduvalt, kas talle endiselt see mõte sobib. Minu veel suuremaks hämminguks jäi ta endale kindlaks. Kui sünnipäevahommikul oli esimene kinkide uudistamine ja muu hommikune elevus möödas ning hakkasin voodeid tegema, küsisin veidi nõutult, et mis ma nende luttidega siis teen (no tõesti polnud tuju lapse sünnipäeva ära rikkuda kurvastuse ja jonniga luttidest ilmajäämise pärast). Laps sööstis minu juurde, haaras mult kilekoti luttidega (tal oli neid “parimail” päevadel vist 9 tk, lõpuks 5 tk, sest mõned ma olin juba vaikselt kõrvaldanud, kui kuskilt voodi tagant tolmu seest olin leidnud) ning tormas kööki lutte prügikasti viskama. Ma pidin veel hüüdma: “Oota nüüd ometi üks hetk!”, et jõuaks ajaloolise hetke fotole jäädvustada. 🙂 Hiljem on kuu aja jooksul kaks korda olnud magamajäämisel imeväike jonn, et tahaks ikkagi lutti, aga lõpuks läks see võõrutamine meil imeliselt lihtsalt.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 19 postitust - vahemik 1 kuni 19 (kokku 19 )


Esileht Väikelaps Lutist võõrutamine

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.