Kaua olite suhtes olnud, kui mees lausus esmakordselt need kolm sõna?
Esileht › Pereelu ja suhted › Ma armastan sind
Teema: Ma armastan sind
esimese mehega u 3 kuud,vaatasin talle seepeale otsa ja ütlesin,et ära loobi sõnu,kui sa neid tõsiselt ei mõtle 😀 aga mõtles siiski tõsiselt ja koos olime 5 aastat,meile sündis ka imearmas poeg. eluteed läksid kashjuks meil lahku.
Teine mees ütles need sõnad kuu aega peale tutvumist,ma olin nii sõnatu,et ei suutnud kuidagi regeerida ega olla,praeguseks koos 3 aastat ja armastus aina kasvab 🙂
Minu abikaasa (siis veel ei olnud abikaasaja koos me ei elanud) ütles aasta ja üks kuu peale tutvumist. Veel 1,5 aasta hiljem palus naiseks, suvel olid väiksed armsad pulmad, nüüd olen lapse ootel 13 nädalat. Eile oli 3 aastat kui oleme koos.
Umbes poolteist aastat kulus selleks.
Aga ma tean, et ta on mees, kes sõnu ei loobi ja kui midagi ütleb, siis mõtleb seda ka tõsiselt.
ilmselt nädal, nüüdseks koos 19 aastat.
Mulle on niimoodi otseselt armastust avaldatud vaid üks kord, kui ma olin ca 14a. Siis ühe klassivenna poolt 🙂
Pean ütlema, et minu jaoks on selline armastuse avaldamine ilgelt lääge.
Ex ikka rääkis vahel, kuidas ta mind armastab. Esimest korda ei mäleta täpselt, millal aga mäletan, et lõi mu pahviks ja tundsin, et ei suuda talle samade sõnadega vastata. Njuh, sinnapaika see jäi,suhe kestis siiski 3 aastat.
Praeguse mehega koos 7 aastat ja omal algatusel pole ta seda mulle öelnud, vahel olen nalja pärast veidi pinninud, siis ütleb, et jajah, armastan ikka vmt. Aga las siis olla, muidu täitsa asjalik mees, hoolib ja hoolitseb, seda on näha ja see ongi kõige olulisem.
Me ei olnudki veel paar, kui ütles. Peale seda sai meist paar. Nüüdseks üheksandat aastat koos, abielus. Iga päev ega nädal me seda lauset teineteisele ei ütle, aga siis, kui tunne tuleb, et teine on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiii kallis ja armas ja hea, ikka ütleme.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mulle on niimoodi otseselt armastust avaldatud vaid üks kord, kui ma olin ca 14a. Siis ühe klassivenna poolt 🙂
Pean ütlema, et minu jaoks on selline armastuse avaldamine ilgelt lääge. [/tsitaat]
sellepärast ongi lääge, et sulle pole armastust avaldatud. samamoodi nagu ei meeldi lilled naistele, kellele neid kunagi ei kingita ning samamood ei pea lugu abielu registreerimisest need, keda pole kunagi palutud…
abikaasa avaldas armastust paar päeva peale meie esimest suudlust.
Pole ikka õige küll, et tundub läägena, kuna pole kunagi armastust avaldatud.
Mu eksmees rääkis päevast päeva, kui väga armastab, esimest korda ütles juba kuu peale tutvumist. Läks ikka läägeks küll, alati \”nõudis\” vastust ka.
Kukkuge nüüd pikali, aga praegune mees pole 8 aasta jooksul kordagi öelnud, jah, kordagi, aga ma tunnen ta armastust 1000 korda rohkem kui eksiga. On öelnud, et olen talle kallis.
kuskil nädal vast, ja ca korra nädalas ütleb siiani, koos 10 aastat
Kusagil 1 kuu olime koos olnud. Täpselt ei mäleta, mis sündmus sellele eelnes, kuid ma nutsin millegi pärast (mitte tema pärast) ja siis ta tuli ja kallistas mind ja ütles, et armastab mind.
2 aastat
Ma arvan, et olime siis umbes pool aastat koos olnud, kui mu mees mulle seda esimest korda ütles. Praeguseks oleme 4,5 aastat koos olnud ja armastust avaldab ta mulle korra nädalas kindlasti, vahel ütlen mina esimesena, kuidas juhtub. Mu mees pole nüüd ka mingi eriline tunnetest rääkija, kuid seda ta õnneks ikka suudab öelda ja meie armastuse avaldamist läägeks ei pea, kuna armastus on meil suur ja miks seda siis välja öelda ei tohiks. Loomulikult näen ma mehe armastust ka tema tegudest, tunnen ennast tõeliselt armastatuna.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]esimese mehega u 3 kuud,vaatasin talle seepeale otsa ja ütlesin,et ära loobi sõnu,kui sa neid tõsiselt ei mõtle 😀 aga mõtles siiski tõsiselt ja koos olime 5 aastat,meile sündis ka imearmas poeg. eluteed läksid kashjuks meil lahku.
Teine mees ütles need sõnad kuu aega peale tutvumist,ma olin nii sõnatu,et ei suutnud kuidagi regeerida ega olla,praeguseks koos 3 aastat ja armastus aina kasvab :)[/tsitaat]
Imearmas poeg??? Tõsiselt ka??? Uskumatu!
Mulle pole öeldud, ma rase ja puha ka temast. Nii palju ma teda tunnen, et temalt miskit tundepuhangut oodata pole. Otsese küsimese peale ühmaks miskit stiilis, et oleme ju koos, järelikult kõlbab.
Sellega sõidan küll juba praegu seljas, et lapsele olgu öeldud, kui armas ja kallis ta on, et ei võrsuks temast järjekordne tundekülm (vbl vale sõna) inimene meie eeskujul. Ise ma ei saa ka neid sõnu üle huulte, ütleks ilmselt porgandihäälega ja see ei kõlaks üldse siiralt, kuna ise samal ajal paaniliselt raaliks, kas ma valetan äkki…
Eks ütles umbes kuu peale tutvumist, aga millegipärast see tunne lahtus tal suht kiiresti, kuna mind hoida ta ei osanud. Praegune ütles kunagi 10 aastat tagasi ka, aga nüüdkui uuesti suhtlema hakkasime, polnud meil veel suhet tekkinud, lihtsalt õppisime üksteist tundma jälle. Aga nii meeletult hea on seda pidevalt kuulda…:)
Mina ütlesin talle enne, olime paar kuud suhtes olnud. Ma ei mäleta, millal tema mulle seda ütlema hakkas, kövasti hiljem ikka. Praeguseks 10a koos, 7a abielus. Ja ütleme seda teineteisele iga päev. 4a pojale ka.
ca. 6 kuud olime koos olnud.
Pole veel öelnud. Abielus 5a, siiani õnnelikud.
Minule avaldati esmakordselt armastust nädal tagasi. Abielus 15 aastat…
7kuud pärast tutvumist 🙂
Milleks miinustada? Sellised sõnaahtrad ongi ju meie tüüpilised eesti mehed…
Neil sõnadel oli praegu, peale pikka abielu ja nelja last, palju suurem väärtus minu jaoks, kui oleks olnud suhte alguses…
Ühe mehega juhtus see umbes kuu aega peale tutvumist. Ja ma tõesti tundsin ja teadsin, et ta armastas mind, samamoodi armastasin mina teda. See oli väga ilus ja kirglik suhe.
Praeguse kavaleriga hakkasin käima eelmise aasta juunis ja umbes pool aastat hiljem avaldas armastust, kuid ma ei tunne, et ta oleks seda siiralt mõelnud. Kuna me näeme harva ja ma nutsin lahkumishetkel, siis võibolla püüdis ta mind selle armastuse avaldusega lihtsalt lohutada.
Ei olegi öelnud, suhe kestnud 3 aastat.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Pole veel öelnud. Abielus 5a, siiani õnnelikud.[/tsitaat]
Miks te miinustate?
vaevu paar nädalat peale nö paariks saamist. ja ikka iga päev öeldi, ütleb siiani. kahjuks minu jaoks tühjad sõnad, sest ülejäänud käitumine läheb rohkem sinna ära kasutamise rubriiki. kurb on see, et ma esialgu ikka uskusin ja võtsin tõsiselt neid sõnu, ja arvasin, et kõik see muu – need tema teod ja suhtumine – on ajutine ja tunded on tõelised. aga tegelikult.. njah.
Meie oleme olnud koos 8 aastat ja veel pole naisele sedasi öelnud.
Aga isa oli emale öelnud peale umbes 30 aastat abielu.
Mina mäletan seda päeva või tegelikult ikka ööd väga hästi. Suhe oli väga värske. Tutvusest oli ehk 3-4 nädalat. Olime voodis ja mina tema peal. Vist suudlesime. Järsku muutus mees kuidagi väga tõsiseks ja ütles, et ta peab mulle midagi üles tunnistama. Sel hetkel jättis mu süda paar lööki vahele. Peast käis mitu mõtet läbi. Ei tea, kas tal on mõni suguhaigus, kas tal on mõni sõbranna paralleelselt minule jne. Aga tema hoopis ütles, et armastab mind. Mul tulid pisarad silma, aga tema neid õnneks ei märganud. Sellele järgnes pikk suudlus ja siis lõpuks sain ka mina sama öelda.
Sellest nüüd 6 aastat möödas. Kord-paar saab ikka armastust avaldatud kuus, kuid üldiselt harva. Armastus on endiselt nii suur, et sõnu pole vaja. Eriliselt teeb aga südame soojaks, kui lapsed ütlevad, et armastavad mind.
sellest, kas mees armastab või mitte, tuleb aru saada tema käitumist hinnates. sõnadega armastust väljendada kuigi veenvalt ei saa.
Esileht › Pereelu ja suhted › Ma armastan sind
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.