Tere kõigile!
Olen siinseid murede ja rõõmude jagamisi jupp aega jälginud, kui mõtlesin nüüd, et paneksin ka mõne sõna ritta, mis ja kuidas endal asjalood kulgenud ja mis edasised plaanid on.
Oleme kaaslasega teadlikult last üritanud saada alates 2016. aasta algusest, kui siiani tulutult. Enne päriselt proovima hakkamist oli meie ainsaks kaitsevahendiks alates 2013. aasta algusest katkestatud ühe. Kõigi nende ~4,5 aasta jooksul pole ma rasestunud. Käesoleva aasta alguses seadsime sammud dr Aluri juurde, et uurida, millest täpsemalt asi võib seisneda.
Varasemalt olen u 3 aasta eest käinud menstruatsioonivahelisel ajal emos, kuna olid tugevad valud, ei saanud istudagi. Ultraheli näitas kollaskeha tsüsti ning “šokolaaditsüstikesi”, mis võinuks viidata endometrioosile, kuid kuna rohkem selliseid tsüklivahelisi valusid ei esinenud, siis arst rohkem edasi ei uurinud. Muu on üldiselt korras olnud – tsükkel on regulaarne, lihtsalt iga aastaga on menseseaegsed valud suuremaks läinud (üsna tavaline on, et sel ajal ei taha väga palju süüa, kuna sooltes on tugevad valud, mistõttu on tualeti kasutamine piinarikas, vahel on selline tunne, et saan vaid soojas kägaras olla, sest valuvaigistid ei leevenda midagi).
Vanuses asi ei tohiks olla, olen 27 ja kaaslane 31.
Kui tervislikkusest rääkida, siis ei kuulu me ühegi äärmuse hulka, oleme mõistlikult toituvad inimesed, küll aga rutiinselt trenni ei tee.
Dr Aluri saatis meid mõlemaid analüüsidele – mehel kõik suurepärases korras, minul CA125 marker näitajaga 159, see andis koos minu igakuiste menstruatsiooniaegsete vaevustega kokku alarmi, et võib endometrioosi kahtlustada.
Aprilli lõpupoole käisin diagnostilisel laparoskoopial – munajuhad läbitavad ja muidu kena, kuid väiksed endometrioosi kolded leiti põielt ja selle lähistelt.
Pärast oppi taastusin kenasti ja toimetan endistel tuuridel edasi. 2 nädalat pärast oppi kirjutas dr Aluri Visanette’i välja, mida on plaanis kasutada 16 nädalat ehk siis ravi peaks lõppema augusti lõpus. Menstruatsioon, mille alguses raviga alustasin, kestis muutliku verejooksuga umbes 10 päeva ning määris veel 7 päeva (tavaliselt oli 5-7 päeva koos määrimisega lõpus). Kõrvalnähtudest on algusest peale kuni siiani iiveldamine, rindade valulikkus (rinnad on praktiliselt sama valulikkusega kui tavaliselt päevade eel ja ajal) ning jalalabad ja sõrmed on veiidiiike paistes. Hetkel olen siis pea 3 nädalat kasutanud seda.
Pärast ravi lõppu on plaanis veidike aega ise proovida (paar kuud ilmselt, ta täpselt ei öelnud) ja kui ei õnnestu, siis tuleb arvatavasti hakata kunstliku suunas tüürima või äkki tuleb veel variante vahepeal juurde. Kuigi endometrioos füüsiliselt ei ole justkui raseduse tekkimiseks ees, siis see pidavat põletikulist keskkonda tekitama, mis ei lase eriti rasedaks jääda.
Vaimselt oli see aeg enne arstileminekut ja korduvaid ebaõnnestunud kuid küll maru rusuv, ja opp oli üsna emotsionaalne. Samuti Visanette võtma hakkamine oli mu jaoks selles mõttes raske, et ma pole kunagi hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutanud ega ravimeid söönud, sest tahaks ikka mina ise olla, aga võtsin end kokku ja loodan väga, et tsükkel taastub pärast neid ravimeid ja et need mingeid püsivaid kahjustusi ei tekita. Minus tekitab hirmu selliste hormoone sassi ajavate ainete tarvitamine, samamoodi olen juba eos murelik kui peaksimegi kunstliku meetodiga alustama (muretsen just ravimite pärast).
Aga eks näis! Hetkel püüan suvest maksimumi võtta – hobisid nautida täiel rinnal (rasedana neid eriti ei saaks teha) ja ehitada maja nii palju kui suudan. Olen oma mehesse väga kiindunud küll ammusest ajast olnud, kuid see, et ta mind sel aastal naiseks palus, tekitab minus enneolematut kindlustunnet lisaks, et isegi kui meile pole lapsi antud, siis ta soovib sellest hoolimata minuga elu jagada.
Soovin kõigile siinsetele soovide täitumist ja hingerahu ja et head uudised tuleksid teieni kiiremini, kui arvaksite!
Peony
Noh, et kui loed, et täna on CD29 aga siis algab menstruatsioon, on tegelikult CD1 ning eelmine tsükkel 28 päeva pikk.