Mis kogemused on maja ostmisega? Kas olete ostnud vana maja ja selle korda teinud või lasknud uue maja ehitada?
Teema: Maja ostmine
Ostsin vanema, 1950ndatel ehitatud maja, koheselt panime turvaukse ja signalisatsiooni, siis kolisime sisse ja tegime juba sees elades kerge sanitaarremondi. Järgmise 15 jooksul oleme pannud aeda drenaaži, vahetanud välja korstna ülemise 1/3, parandanud välistrepi, liitunud gaasitrassiga ja pannud sisse täisautomaatse gaasikütte, renoveerinud algupärased puitaknad, soojustanud pööningu, vahetanud katuse.
Miks vana ja mitte uus?
1. asukoht eelkõige: maja asub Tallinna kesklinna läheduses, siia eriti uusi eramuid ei ehitata või kui ehitatakse, siis ulmehinnaga.
2. aed. vanal majal oli väga korras aed: hekid, lillepeenrad, ilupuud, viljapuud, marjapõõsad, kasvohoone jne. uue põllupealse maja korral oleks pidanud selle kõik nullist rajama.
3. projekt. minu unistustemja ongi nood 1950-60ndatel ehitatud majad, millel on 2 korrust + täiskelder+pööning. uued majad on reeglina madalad ja hõivavad suurema osa krundist, ilma igasiguste panipaikadeta.
Eks laenuvõimekus paneb piirid paika. Kui hiljem majanduslik olukord paraneb, siis saab juurde võtta ja renoveerida. Ka asukoht on oluline. Ei tahtnud kuhugi väljapoole asulat põllu peale, kus pole korralikke tänavaid, kõrghaljastust ja ilma autota ei pääse poodigi. Samas uus maja ei pruugi kvaliteedi poolest olla parem, kui vana maja. Kui ikka müügiks ehitatud, siis pigem kokkuhoidlikumalt.
Meil oli oluline, et Tallinna lähedal. Töökohad olid seal olemas.
Et oleks piisavalt palju tuttavaid samas linnas. Peale meid ostis veel üks tuttav pere siia maja.
Et saaks lihtsalt ühistranspordile ja sellega piisavalt kiiresti linna tööle.
Et saaks ka jalgsi poodi minna.
Vanema maja (mis on üldiselt tugev ja kus viimati elanud mõni pensionär, näiteks) korda tegemisel võiks alustada uuest põrandast – vana põrand välja, tasandus, korralik soojustus, torustikud, soovi korral põrandaküttetorustik, betoon (betoonifirma valab vähem kui 1 päevaga). Peale saab panna uue põrandakatte või soovi korral teha vanast lauast (kui see on kasutuskõlblik) nn. vana välimusega põranda.
See on lausa uskumatu, kuidas uus põrand tõstab nõukogudeaegse või vanema individuaalelamu elamismugavust ja ruumide väljanägemist hüppeliselt kaasaegsemaks! Sirge põrandaga ei tundu vanem maja sisse astudes enam nagu mingi odav lääpas onn, vaid kohe kuidagi korralikum. Põrandast ei õhka enam jäist külma, mis muidu on vanemate majade puudus.
Vanema maja (mis on üldiselt tugev ja kus viimati elanud mõni pensionär, näiteks) korda tegemisel võiks alustada uuest põrandast – vana põrand välja, tasandus, korralik soojustus, torustikud, soovi korral põrandaküttetorustik, betoon (betoonifirma valab vähem kui 1 päevaga). Peale saab panna uue põrandakatte või soovi korral teha vanast lauast (kui see on kasutuskõlblik) nn. vana välimusega põranda.
kõik sõltub ikka sellest, mis põrand seal majas varem oli ja mis seisus. nt majas, mille ise ostsime, oli korralik tammeparkett. seda linoleumiga aendada oleks olnud sulaselge lollus.
lasime hoopis parketi uuesti üle lihvida ja lakkida.
Ja kommunaalkuludelt kokkuhoiust parem ei räägigi.
See kokkuhoid ja natuke veel peale läheb nüüd vist autopaaki muidugi soravalt. Muidu kiidan ettevõtlikust elukeskkonna kvaliteedi nimel selliseid otsuseid vastu võtta.
Me mehega vaatasime kodu otsides nii vanu kui uusi maju. Oluline, et hind oleks raha eest saadavaga tasakaalus. Lõpuks ostsime hoopis seitse aastat vana ridaelamuboksi. Majadele selles piirkonnas hammas peale ei hakanud, aga just lastega seotud logistika pärast kaugemale ka ei tahtnud.
Ja kommunaalkuludelt kokkuhoiust parem ei räägigi.
See kokkuhoid ja natuke veel peale läheb nüüd vist autopaaki muidugi soravalt. Muidu kiidan ettevõtlikust elukeskkonna kvaliteedi nimel selliseid otsuseid vastu võtta.
Me mehega vaatasime kodu otsides nii vanu kui uusi maju. Oluline, et hind oleks raha eest saadavaga tasakaalus. Lõpuks ostsime hoopis seitse aastat vana ridaelamuboksi. Majadele selles piirkonnas hammas peale ei hakanud, aga just lastega seotud logistika pärast kaugemale ka ei tahtnud.
Autopaagi jaoks jäi umbes 1,5-2 aasta jagu ka raha üle. Ühe auto jaoks. Kommunaalkuludest siiski me ei räägi…sest neid ei ole.
Kuidas kommunaalkulusid maja elades ei ole?! Vesi ei tule trassist? Prügi viite metsa alla? Ei küta üldse või korjate hagu?
Kuidas kommunaalkulusid maja elades ei ole?! Vesi ei tule trassist? Prügi viite metsa alla? Ei küta üldse või korjate hagu?
maja kommunaalkulud on oluliselt odavamad, sest maksad vaid arvete alusel ning sa ei pea kinni maksma koos teiste korteriomanikega solidaarselt kinni sama kortermaja krooniliste võlgnike võlgu ühistule (muidu keerataks ju terves majas elekter või vesi kinni).
mul on võrrelda kulud 2-toalises ja 3-toalises kõigi mugavustega paneelmaja korterites ja kulud eramajas.
– samaks jäi turvafirma kulud.
– natuke suuremaks läksid vaid kulud telefonile/internetile/tv-le, sest enne oli kortermajal mingi ühisleping.
– väiksemaks läksid kulud prügiveo eest (kortermajas käis prügiauto igal hommikul, eramajas korra kuus, aga sellegipoolest on konteiner vaid 3/4 ulatuses täis),
– väiksemaks läksid kulud elektrile (huvitav, kas kortermajas keegi “laenas” meie voolumõõtjast elektrit), absoluutselt ei pea enam maksma nn üldelektrit (kortermaja trepikodade-keldri valgustus)
– veidi suurenes vee kulu, aga arve pigem vähenes, sest eramajas on suvekuudel mingi teine tariif (nn kastmisvesi on soodukaga)
– küttekulude muutus oli kõige imelisem. me oleme juba ligi 10a elanud majas, aga max on meie küttekulud jõudnud sellesse seisu, mis nad olid 2-toalises korteris. 3-toalise talviste küttekulude hinnani me pole veel kordagi jõudnud.
– kadunud on muud kortermajale spetsiifilised kulud: hoolduskulud, trepikodade koristamine, talvine lumevedu, ühistu töötajaskonna ülalpidamise kulud, fonoluku tasu jne
– juurde on tulnud korstnapühkija tasu ja gaasikatla hooldustasu (mõlemad 1x 2a tagant).
Soodsam ja kiirem on uue maja ostmine/ehitamine, puitmaja saab mõistliku hinnaga kätte.
Vana, nõukaaegse maja remontimine ja ümberehitamine on kallis ja aeganõudev.
Vana maja renoveerimisse tuleb investeerida kokkuvõttes rohkem, sest ehituse käigus kipuvad pahatihti välja tulema need lisakulud, millega algul arvestada ei osanud ja lõpptulemusena ei pruugi ikka päris sellist maja saada, nagu vaja.
Ostsime uue valmis maja. Ainult mööbel oli vaja sisse tuua 🙂
Soovitaks palkmaja http://kenwalt.ee loodussõbralik ja
tervislik 🙂
Mulle tundub, et kõik need, kes kiidavad, kuidas majas ei ole kommunaale, unustavad ära, et tegelikult peaks majaomanik igakuiselt korteri kommunaalkuludega võrdse summa remonditöõdeks kõrvale panema ja ka siis tegelikult ei piisa, kui reaalselt millegi tegemiseks läheb.
Me vahetame praegu katust, 30 000 eurot. Igaüks võib ise arvutada, kui kaua selle raha eest ka kõige kallimas korteris kommunaale saaks maksta.
Ostsin 80-ndate lõpus ehitatud ehk siis “vana maja”. Kaalusime ka uusi maju samas piirkonnas, kuid otsustasin osta “vana”, kuna: majal väga suur krunt (uutel on max 2000 m2 – see on valla miinimumnõue uutele majadele); ilus privaatne kõrghaljastusega koht (mitte põllupealne uuselamurajoon); Tugev kivi- ja paneelmaja (uuemad on valdavalt puitkarkassiga majad, sest nii on odav ja kiire ehitada); huvitav projekt, st maja arhidektuur – toad viiel tasapinnal jne.
Õige on see, et vana maja remont on aeganõudev, kuid mul kiiret pole. Oleme vahetanud katuse ja paigaldanud maakütte. Uued aknad ja uksed, terrass. Tubades remont. Jäänud on veel maja fassaad ja sauna renoveerimine, aiakujundus, garaazi remont. Elanud oleme siin 2 aastat.
Põhimõtteliselt peab paika reegel: investeerida tuleb kas raha (uus kallis maja) või kui raha ei ole, siis aega (odavam vana maja, mida mitu aastat renoveeritakse).
Meie ostsime omal ajal kümme aastat vana maja. Too oli veel aeg, kui uusarendusi eriti polnudki. Järveküla oli ja Tiskre oli ka. Algul me lootsime maja saada 20 aastase laenu peale ja panime hinnapiiriks vist 700 000 krooni. Kinnisvarakuulutuste all oli see aeg kohe mingi laenukalkulaator, mis arvutas kohe välja, kui sul on omaosa X summa ja maja maksab Y summa ja kuus jaksad tagasi maksta kuni Z summa, palju sa siis laenu saad võtta.
Selle 700 000 hinnapiiriga me käisime vaatamas Mähel ja Sakus mõningaid suvilatest ümberehitatud majakesi. Sellised isetegijate tehtud, kes tegelikult eriti ehitada ei oska, aga no vanakooli mehed ehitasid ju kõik ise. Teine variant oli juba 30 km kaugusel Tallinnast suuremad ja korralikud majad. Nt üks maja oli Vasalemmas, üks Keilas, üks kusagil Raasiku taga metsas. Siis otsustasime, et nii kaugele linnast me ikkagi ei koli ja mingit risti-rästi ümberehitatud suvilat ka ei taha. Otsustasime võtta ikkagi 30 aastaks laen ja hinnapiir tõusis kohe 1,3 miljoni kroonini. Selle eest pakuti tollal vanemaid ja mitte eriti suuri maju linnaservades, nt üks päris armas kõrge viilkatusega maja Laagris on mul meeles.
Kokku me vaatasime üle vist 15 maja. Siit minu soovitus, et käi ja vaata rahulikult erinevaid maju. Võib juhtuda, et nagu meiegi, sa nende vaatamaskäimiste käigus muudad oma suhtumist. Nagu meiegi, et maja otsima hakates tundus täitsa reaalne osta kodu 30 km kaugusele linnast. Aga pärast reaalseid sõite Laulasmaale, Vääna ja Raasikule saime aru, et me ikkagi ei taha iga päev pikka maad edasi-tagasi sõita.
Me vahetame praegu katust, 30 000 eurot. Igaüks võib ise arvutada, kui kaua selle raha eest ka kõige kallimas korteris kommunaale saaks maksta.
ma ka ei saa sellest summast aru!
meil oli samuti paar aastat tagasi katusevahetus, väga kõrge viilkatus, seega katuse pindala tuli kokku ca 150 ruutu, aga ometi ei ületanud ka kõige ulmelisem hinnapakkumine (ühe katusefirma erti loominguline müügiosakond suutis meie etteantud projekti mõõtude järgi saada tegelikkusest lausa 3x suurem katuse pindala) ei ületanud 10 tuhandet (materjalid+ehitamine+vana katuse utiliseerimine+ mädanenud sarikate vahetus+ uued harja ja korstnaplekid ning vihmaveetorud jne). lõplik hind, kui ehutus lahti läks, jäi isegi alla 4 tuhande.
meie eelmine katus pidas vastu natuke üle 50 aasta, loodetavasti juhtub sama ka uuega.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.