Kui veel noored olime, ei osanud selles probleemi naha, arvasin, et nooruse hullus ja eks oligi ponev temaga. Nyyd aga peale 15 aaatat kooselu pole midagi muutunud. Riskib nii enda kui laste eluga, pidevalt kakleme selle parast. Lapsed muidugi tema poolt, kolm yhe vastu. Minu jaoks aga asi tosine. Kuidas armastada vastutustundetut inimest?
Mõni näide?
Mida ta täpselt teeb? Käivad kõrgmägedes matkamas? Hüppavad langevarjuga? Kulutab laste söögiraha? Kui asi on tõeliselt ohtlik ka seaduse järgi, tee politseisse avaldus, ei pea siin üksi riskijatega maadlema.
Mõne jaoks on lapse aiakärus sõidutamine mööda hoovi ka väga ohtlik.
Selge see, et postituse teinud kana ei mõelnud asja läbi ja kirjutas kogu loo emotsiooni ajendil ja oma sõnadega nagu siin tavaliselt kombeks on.
Ja tema mees Tabasalu pangal lastega loomulikult ei tõukle, nagu paraku teemaalgatusest mulje võib jääda. (tsikk ise rohkem ka midagi ei kommenteeri, eksole, suu on ju kuuma kartuli all stabiilselt kinni)
Kõige hullem, mida see mees teha sai, on SEB-i majas lastega liftiga sõitmine ja seal on liftil üks sein klaasist. Päris jube on see kogemus tõesti, minge proovige, kes veel ei tea.
Teine sigadus, mida mees teha sai – pangas lastele lutsukommide mittekeelamine.
Sest ühe normaalse ema arvates lapsed ju surevad koheselt, kui neid komme endale suhu topivad.
(mis siis, et kõik siiani elus ja hea tervise juures on)
………
Kanal on mingi muu probleem, kas mees enam ei meeldi, seksida ise ei taha vms, mida ta täna otse välja öelda ei julge ja endale tunnistadagi ei taha. Aga ümber posti on vaja jõlkuda ning mingit umbluud suust välja ajada.
Seilasime, teame seda asja…
No ma arvan, et küllap mees vajutas maanteel tiba gaasi, tibulinnud tagareas…
Too mõni näide, siis saaks aru, kas teema on tõsine või niisama ülereageerimine. Mina olen ka suhteliselt tundlik ja üle keskmise ettevaatlik näiteks ja ikka-jälle tuleb ette asju, kus ma (ilmselt) kardan üle ning asi poleks pabistamist väärt. Samas on olemas näiline oht ja tegelik oht, ehk see, mis näib ohtlikuna, ei pruugi seda tegelikult olla ja vastupidi.
P.S. Idioote on muidugi olemas, ei eitagi. Ja mõnel inimesel tõesti puudub igasugune ohutunne ja riskijuhtmise oskus.
Tundub jah, et raske jalaga mees.
Mida ta siis teeb? Kui seadusevastane (laseb lastel turvatoolita ja rihmata sõita), siis annaksin politseisse vihje, las loevad sõnad peale. Mida siis? Meestel on tõesti teistsugune ohutunne kui emmedel. Oleneb muidugi ka laste vanusest, ehk on nad isasse adrenaliinijanused.
Kui see ohtlikkus tähendab vastutustundetud käitumist liikluses, siis on asi tõsine. Et lapsed takka ei kiidaks, siis võib-olla aitab see, kui mõne liiklusõnnetuse ohvriga nad kokku viia, et nad saaks aru, et see ei ole niisama õiendamine.
No meil näiteks üks naaber sõidutab oma lapsi pidevalt purjus peaga. Kuna lastel on ema surnud, siis politseile teatamine paraku laste elu ilusamaks ei tee. Hoiame lihtsalt pöialt, et äkki õnn soosib ja ta ei tapa oma ja teiste lapsi ära.
Selliseid autojuhte, kes näiteks napikaid möödasõite harrastab leidub ju ka küllalt.
On isasid, kes seovad lapse kelgu autole taha ja teevad talvel sõitu (tulemuseks ajutrauma lapsel, sest autoroolist ei taju, milline kiirus ohtlikuks muutub.)
On isasid, kes lubavad turvapiirdeta batuudil lastel hüpata, aga kui laps saab selgroovigastuse pahasti servale kukkudes, on vaikimisi eeldatav, et last eluks ajaks hooldama jääb ema. Arvestades kiirabi statistikat, ei ole tegu pseudoprobleemiga, vaid üsna suure tõenäosusega.
No ja näiteks sellised:
http://meestekas.net/aasta-isa-idioot-riskib-oma-lapse-eluga-joge-uletades-video/
Nii, et on ikka päriselt vastutustundetuid isasid ka olemas. Enamik isasid on muidu täiesti normaalsed ja vastutustundlikud.
Teemaalgataja, su mehel pole tõesti mitte ohutundega probleem, aga tegemist on suhteliselt rumala ja vastutustundetu inimesega. Kummaline, et sellisega veel kunagi põnev oli.
Aga igal juhul pole midagi teha, selline inimene ongi vist elu lõpuni kui suur laps ja vähemalt pole see mingi hetkeline muutus.
Samas oled sa ka ise veidi imelik, tundub, et hoolid vaid oma lastest, mitte mehest eriti. Sinu näite nr. 2 puhul, kui sa ise oleks täiskasvanud “ohutundega” inimene, nõustuksid sa minema paati vaid siis kui kõigil on päästevest.
Teemaalgataja siin. Neile, kes siin ärritusid ja miinustasid, et ma midagi ei vasta, siis öösiti ma magan ja päeval käin tööl, ehk siis ei istugi pidevalt Perekoolis. Mis teemasse puutub, siis näitied võin tuua lõputult.
1. Lapsed algkooliealised 6a ja 8a, aga tema arvab, et tänavale sõitma minnes pole kiivrit vaja. Iga kord pean temaga vaidlema, et ilma kiivrita mina lapsi ratta selga ei luba.
2. Suvel järve peal paadiga sõit. Ei, milleks päästevestid, segavad, palav on. Jälle vaidlus, mina enne paati ei istu, kui vähemalt lastel vestid seljas. OK, mees ise jäägu vestita.
3. Mees läks lastega järve äärde. Tulin töö tõttu hiljem järgi. Mis ma näen. Mees pikutab kaldal, seljaga järve poole ja näpib oma nutitelefoni. Küsin kus lapsed siis on? Ah ujuvad, ei lubanud sügavale minna. Jälle tüli, sest lapsi peab valvama ka!!
4. Üks lastest oli vanaema juures. Mees läks autoga järgi. Pärast kuulsin lapse käest, et nii tore, sai tagaistmel pikutada, Ilma turvavööta! Jälle tüli. Mehe argument, laps oli väsinud ja midagi ei juhtunud ju.
Su mees ongi idioot.
18 a ja ülikoolis?
tundub, et lapsed saite suht noorelt ja mees ei ole veel selleks küps. Vastutustunne puudub täielikult. Mina sellise mehega lapsi üksi ei jätkaks.
Teemaalgataja siin. Neile, kes siin ärritusid ja miinustasid, et ma midagi ei vasta, siis öösiti ma magan ja päeval käin tööl, ehk siis ei istugi pidevalt Perekoolis. Mis teemasse puutub, siis näitied võin tuua lõputult.
1. Lapsed algkooliealised 6a ja 8a, aga tema arvab, et tänavale sõitma minnes pole kiivrit vaja. Iga kord pean temaga vaidlema, et ilma kiivrita mina lapsi ratta selga ei luba.
2. Suvel järve peal paadiga sõit. Ei, milleks päästevestid, segavad, palav on. Jälle vaidlus, mina enne paati ei istu, kui vähemalt lastel vestid seljas. OK, mees ise jäägu vestita.
3. Mees läks lastega järve äärde. Tulin töö tõttu hiljem järgi. Mis ma näen. Mees pikutab kaldal, seljaga järve poole ja näpib oma nutitelefoni. Küsin kus lapsed siis on? Ah ujuvad, ei lubanud sügavale minna. Jälle tüli, sest lapsi peab valvama ka!!
4. Üks lastest oli vanaema juures. Mees läks autoga järgi. Pärast kuulsin lapse käest, et nii tore, sai tagaistmel pikutada, Ilma turvavööta! Jälle tüli. Mehe argument, laps oli väsinud ja midagi ei juhtunud ju.
Jube tõesti.
1) See on tõesti jama. Ka Vene ajal polnud mingeid kiivreid, kuid autosid on kordades rohkem ja lube antakse üsna valimatutele juhihakatistele.
2) Pole ei lapsena ega täiskasvanuna päästevesti kandnud.
3) Käisin oma vennaga samavanalt Tõravere jäves ujumas. Järv oli cir 200 meetrit suvilakrundist ja jalad seal kolme-nelja meetri kaugusel põhja ei vajunud. PS Ujuma õpetas mind isa ja umbes kuuesest alates käisin ujumas ilma vanemate juuresolekuta. Nagu ka koolis (läksin esimesse klassi kuuesena). Tollel ajal polnud mõeldavgi selline vanemate kontroll. Kella 13 paiku koju tulles olin vähemalt poole kuueni üksi veneaegsete ohtlike kodumasinate keskel.
4) See on seaduserikkumine. Tegelikult on kinnitatud turvavöö kolmandikel juhtumitel just tõsisema õnnetuse põhjuseks. Mu enda hea lapsepõlvesõber põles elusalt autosse, kuna ei saanud peale avariid turvavööd lahti.
Sinu mehel pole suuremaid õnnetusi juhtunud, kogu point selles ongi. Tal on ettekujutus turvavarustusest, kui üleliigsest kolast. Kui ta oleks üle elanud õnnetuse lapsega või omal nahal kogenud, siis suhtumine oleks teine.
KUID, mul on tunne, et mõne asjaga reageerid sa selgelt üle.
Tundub, et näägutamine siin ei aita, sinu sõnum ei jõua sellele mehele kohale.
Soovitan võtta kontakti Tallinna lastehaiglaga ja pakkuda mees sinna vabatahtlikuks 2ks päevaks traumaosakonda ja tutvustada ka surnukuuri. Ilmselt tema peas selliseid asju lihtsalt ei eksisteeri.
Tundub, et näägutamine siin ei aita, sinu sõnum ei jõua sellele mehele kohale.
Soovitan võtta kontakti Tallinna lastehaiglaga ja pakkuda mees sinna vabatahtlikuks 2ks päevaks traumaosakonda ja tutvustada ka surnukuuri. Ilmselt tema peas selliseid asju lihtsalt ei eksisteeri.
Kus riigis see nii ihtne on, et suvaline onkel tänavalt lastakse traumaosakonda ja surnukuuri uudistama?
Mees, pole veel 40.
Mõned aastad tagasi … arstid väidavad, et tõid mind tunneli teisest otsast ära. Mingi valge valgus oleks nagu jah vahepeal olnud.
Tänavu kevadest ca 2a tagasi hakkas pihta imelik vigurdamine: lõikus ei ole ikka veel vajalik, et mõõdud sellised ja sellised, et pole ikka vaja jne. Samas sugulasi nagu loogu sureb samade tervisehädade tõttu, ka minust nooremaid.
Olen üritanud arstidest aru saada, aga nad suht põikpäised ja ega eriti ei räägi midagi. No egas siis midagi, ilmselgelt on ka minu päevad loetud. Autoga ma ei kihuta, loll oleks end ja lapsed autos ära tappa. Samas näiteks kui fooris on jalakäijatele roheline tuli siis olen proovinud kinnisilmi üle tee minna: korra sai ikka auto oma tolmu mu peale “vajutada”, paar päris tõsist pidurdamist on lisaks olnud. Eriti lahe on, kui ootad reguleerimata ülekäigurajal … ootad ja ootad, ja siis järsku teed sammu (kaua sa ikka ootad!? Samas ise lasen alati jalakäija üle tee). Jne jne …
Niikuinii Eesti meditsiin sind ei aita, olgu siis vähemalt lõbus.
Mees, pole veel 40.
Mõned aastad tagasi … arstid väidavad, et tõid mind tunneli teisest otsast ära. Mingi valge valgus oleks nagu jah vahepeal olnud.
Tänavu kevadest ca 2a tagasi hakkas pihta imelik vigurdamine: lõikus ei ole ikka veel vajalik, et mõõdud sellised ja sellised, et pole ikka vaja jne. Samas sugulasi nagu loogu sureb samade tervisehädade tõttu, ka minust nooremaid.
Olen üritanud arstidest aru saada, aga nad suht põikpäised ja ega eriti ei räägi midagi. No egas siis midagi, ilmselgelt on ka minu päevad loetud. Autoga ma ei kihuta, loll oleks end ja lapsed autos ära tappa. Samas näiteks kui fooris on jalakäijatele roheline tuli siis olen proovinud kinnisilmi üle tee minna: korra sai ikka auto oma tolmu mu peale “vajutada”, paar päris tõsist pidurdamist on lisaks olnud. Eriti lahe on, kui ootad reguleerimata ülekäigurajal … ootad ja ootad, ja siis järsku teed sammu (kaua sa ikka ootad!? Samas ise lasen alati jalakäija üle tee). Jne jne …
Niikuinii Eesti meditsiin sind ei aita, olgu siis vähemalt lõbus.
Argpüks oled.
Oleks sul tõesti tahtmine minna, mitte teiste inimeste elu ära rikkuda, valiksid sa teise tee.
Tundub, et su mehel puudub arusaamisvõime, mitte lihtsalt ohutunnetus. Mul on eksmees selline, kes ei tajunud piire ja arvas ka kogu aeg, et midagi ei juhtu. Küll sõitis maanteel (Eestis, mitte kiirteel) 140-ga, kihutas kaherattaliste mootorsõidukitega ja ükskord söötis väikesele koerale umbes kilo kana sisse, sest koer ju nurus juurde. Talle meeldib üldse adrenaliin, käis poksimas ja sõitis krossi, armastas adrenaliinirohkeid olukordi (nt kõrgelt vette hüppamine jne), aga üks asi on ikkagi adrenaliin, et lähed korraliku varustusega langevarjuhüpet tegema. Teine asi ei ole enam adrenaliin, nt 140-ga sõitmine, see on juba enda ja teiste elude ohtu panek. Mõnel inimesel arusaamine ohust vist puudub, selle koerale kana söötmise näite tõin ka sp sisse, et väikesele loomale võib olla selline kogus juba eluohtlik, aga inimene ei saa aru. Ei usu, et su mees enam ammu täiskasvanud inimesena muutub, kui siis jah tõesti, kui mingi väga raske õnnetus juhtub, aga seda ilmselt keegi ei oota mehe muutumiseks.
Mees, pole veel 40.
Mõned aastad tagasi … arstid väidavad, et tõid mind tunneli teisest otsast ära. Mingi valge valgus oleks nagu jah vahepeal olnud.
Tänavu kevadest ca 2a tagasi hakkas pihta imelik vigurdamine: lõikus ei ole ikka veel vajalik, et mõõdud sellised ja sellised, et pole ikka vaja jne. Samas sugulasi nagu loogu sureb samade tervisehädade tõttu, ka minust nooremaid.
Olen üritanud arstidest aru saada, aga nad suht põikpäised ja ega eriti ei räägi midagi. No egas siis midagi, ilmselgelt on ka minu päevad loetud. Autoga ma ei kihuta, loll oleks end ja lapsed autos ära tappa. Samas näiteks kui fooris on jalakäijatele roheline tuli siis olen proovinud kinnisilmi üle tee minna: korra sai ikka auto oma tolmu mu peale “vajutada”, paar päris tõsist pidurdamist on lisaks olnud. Eriti lahe on, kui ootad reguleerimata ülekäigurajal … ootad ja ootad, ja siis järsku teed sammu (kaua sa ikka ootad!? Samas ise lasen alati jalakäija üle tee). Jne jne …
Niikuinii Eesti meditsiin sind ei aita, olgu siis vähemalt lõbus.
Ok, aga milles see inimene süüdi on, kellele sa ette hüppad ja tema elu eluksajaks ära rikud? Kui tahad, tee, aga ära solgi sellega teiste saatust.
korra oli juhus – tulime õhtul ürituselt, mees (napsine) istus lapsega taga. Mingi hetk võttis lapse turvatoolist ja hakkas süles hüpitama. Ütlesin – et pane tagasi. Ei pannud. Pidasin auto kinni ja andsin valida – kas laps tooli või läheb ta jalgsi edasi (koju oli üle 10 km). Pani lapse tooli ja rohkem ta ei vaidle sellistel teemadel.
Meil on paat, esimene asi -ostsime lastele päästevestid. See on elementaarne, ei tuleks selle pealegi minna merele ilma vestideta.
…
Niikuinii Eesti meditsiin sind ei aita, olgu siis vähemalt lõbus.Ok, aga milles see inimene süüdi on, kellele sa ette hüppad ja tema elu eluksajaks ära rikud? Kui tahad, tee, aga ära solgi sellega teiste saatust.
Juht on süüdi: (4) Reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada.
Ei riku kedagi, ootan ja ootan ja ootan … kuniks.
Juht on süüdi: (4) Reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada.
Ei riku kedagi, ootan ja ootan ja ootan … kuniks.
Ei ole juht süüdi, kui ta on juba tükk aega lähenedes jalakäiat jälginud, see seisab ülekäiguraja otsal, aga ei püüa isegi võimaluse korral teed ületada. Otsustad, et ju ta siis ei taha teed ületada. Aga siis ta hüppab. Minul on küll nii olnud. Inimene räägib ülekäiguraja otsal telefoniga käedvaba süsteemiga. Kusagile ei liigu. Keerab külje ka veel sinu suunas. Siis aga ootamatult saab tal kõne otsa, ja millelegi mõtlemata, astub otse auto ette.
Juht on süüdi: (4) Reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada.
Ei riku kedagi, ootan ja ootan ja ootan … kuniks.
loe terve liiklusseadus läbi
§ 25. Sõidutee ületamise nõuded
(1) Sõiduteed ületades ei tohi jalakäija asjatult viivitada ega seisma jääda.
(7) Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu.
(8) Kui reguleerimata kohas sõiduteed ületav jalakäija on seisma jäänud sõidukile tee andmiseks, võib ta edasi minna alles siis, kui on veendunud ülemineku ohutuses.
Aga kui lapsed (alla 10-aastased) tahavad endises liivakarjääris/tänases ujumiskohas kõrgete liivakallaste peal mängida ja koopaid kaevata.
Aga kui laps ronib kõrgele kuuse otsa.
Aga kui lapsed tahavad minna ratastega sõitma suure maantee äärde.
Aga kui lapsed tahavad järve äärde mängima minna.
Kui lapsed tahavad olla omaette.
Ema arvab alati, et siis tehakse pahandust. Et siis ema ei saa olukorda kontrollida ega vastutada.
Kogu aeg tänitab laste kallal, ärge minge, olge siin, miks teil on vaja…
Millal siis laps tohib? Siis kui 18 on täis?
Jah, kõik need tegevused on seotud ohuga. Aga täiskasvanu kõrvalseismine ju ei tähenda, et midagi ei juhtu. Ikka võib juhtuda. Kas siis keelata alatiseks?
Mul on ohutundega just sama kehvad lood kui su mehel – nende näidete põhjal, mis sa tõid, käituks ma just täpselt samuti. See võib muidugi tulla sellest, et olen juba 50 – kiivreid minu lapsepõlves ei kandnud keegi, algklassides ronisime kogu õue lastega üldse ilma isata jõe ääres, tuppa üldiselt kutsuti sööma ja pimedas. Ei, mu vanemad ei olnud asotsiaalid. Ja jah, on ka üks eakaaslane, kes sai noorelt surma, uppus klassieksursioonil. Ülejäänud on elus ja terved. Tegelikult ma tunnen, et on raske selle tänapäeva meeletult ohtlikuks muutunud maailmaga arvestada, no ei näe ega tunne seda ohtu. Hea et ma ei ole kellegi lapsi hoida võtnud seni.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
