Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Mida nii pikalt on ette valmistada enne beebi sündi?!

Näitan 25 postitust - vahemik 1 kuni 25 (kokku 25 )

Teema: Mida nii pikalt on ette valmistada enne beebi sündi?!

Postitas:

Äkki keegi selgitaks mulle, mida nii pikalt on ette valmistada enne beebi sündi?! Paljud juba võtavad 70 päeva enne dekreedi välja, et valmistuda.
Mis siis nii väga vaja on enne teha? Asjad saab ju pm päevaga ka valmis osta.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Väga eluvõõras teemaalgatus! Asjad ja asjad… Mina jäin varakult raseduspuhkusele, et ennast just vaimselt ja emotsionaalselt ette valmistada. Tegemist väga kaua oodatud esimese rasedusega, mis pole kahjuks päris probleemideta möödunud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Äkki keegi selgitaks mulle, mida nii pikalt on ette valmistada enne beebi sündi?! Paljud juba võtavad 70 päeva enne dekreedi välja, et valmistuda.
Mis siis nii väga vaja on enne teha? Asjad saab ju pm päevaga ka valmis osta.

Miks peab sahmerdama ûhe päevaga, kui vôin mõnuga puhata ja olla lihtsalt sõnaotseses môttes rase. Naudin hetke iseendega ja unistan millest iganes ninh keegi ei käsi, ei poo, ei lase…Hiljem on nagunii kellaäratus ja kuningas/ kuninganna käskjalg????

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Soovitan siiski mõned asjad varakult valmis panna – kunagi ei tea ette, millal sünnitus algab ja kuidas kulgeb.
Mul oli alles 32.nädal, käisin rõõmsalt tööl edasi. Hommikul veidi iiveldas, lõunal tekkisid külmavärinad ja õhtuks valulikud emaka kokkutõmbed – läksingi töö juurest otse EMOsse (ei saanud enam kodust läbi minna, et hambahari ja sussid kaasa haarata – elan hoopis teises linnas), kaks kätt taskus. Sünnituseks õnneks veel ei läinud, aga suht ebamugav oli terve nädalavahetus sünnieelses osakonnas istuda (vähemalt anti öösärk ja rätik, seepi sai üldkasutatavast pesuruumist).
Töölt jäin koju alles 35.nädalal ja hetkel ongi käsil sünnitusmaja koti pakkimine. Ei ole veel kõik vajalik olemas – retseptiravimeid käisin alles täna pereõelt tellimas. Hügieenitarbed (nt sidemed, rinnapadjad jms) sai juba nv-l ostetud.
Beebiasju pole jõudnud üldse vaadata. Linnas, kus elan, pole ainsatki beebipoodi. Tuleb Tallinnasse sõita, aga autorooli ma enam ei saa – tekivad jälle valulikud emaka kokkutõmbed. Korra proovisin ka rongiga, aga süda läks pahaks (kusjuures sõitmisega pole varem probleeme olnud). Ilmselt tulebki osa asju, nt turvahäll, netipoest tellida. Eelmist last oodates tellisin – jama kui palju, kulleriga saadeti kõigepealt vale mudel, ja õige mudel oli kohale saabudes katki – tuli veelkord ümber vahetada. Laps jõudis enne ära sündida, sünnitusmajast kojusaamiseks pidin tuttavalt turvahälli laenama 🙂
Nii et alati võib tulla igasuguseid ootamatusi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Elu nautida, aega enesele võtta enne suurt tööd…

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jah, asjad on tõesti kõige väiksem mure, miks raseduspuhkusele jäädakse.

Põhiline on ikka tervis.
Ma ei tea, kuidas teistel rasedatel on, aga nii, kui algas kolmas trimester, siis sain tunda seljavalusid. Käia on raskem. Istuda pikka päeva veel raskem.
Öösel käin paar kolm korda pissil + kimbutavad mind öösel jalakrambid.
Ja see, et ma öösel eriti ei maga hästi, mõjutab mind kindlasti ka tööl päeval.

NB! Nii, kui koduseks jäin, kadusid jalakrambid ja ööuni oli hulga kvaliteetsem.
( Istuv töö ).

Mingite asjade pärast muretsen kõige vähem.
Ok, ühtteist ostan valmis, aga ei mingit kiirustamist. Enamus asjad saan ikka pärast sündi osta või palun tuua.

Nii, et see puhkus on mõeldud ikka raseda tervisest lähtuvalt.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina lähen nt seekord 70 päeva enne sellepärast (augusti keskel), et esimene laps alustab kooliteed ja selleks on vaja ette valmistusi teha. Samuti võtan enne puhkust, st kodus olen juba augusti algusest, kuigi tähtaeg oktoobri keskel. Esiteks tahaks kvaliteeetaega veeta ka niipalju esimese lapsega kui võimalik, sest beebi tulekuga tahest tahtmata läheb suur osa tähelepanust titale. Teiseks tahtsin vanemahüvitist saada 2016 aasta järgi ja selleks on ainus viis hetkel jääda 70 päeva enne dekreeti. Ja kolmandaks – tahaks mingi aeg ka rahulikult võtta, mitte iga hommik kellaga üles, siis lasteaed/vanaema-töö-pood-kodu-trenn-võitlused tempokas ring. Naudingi pigem augustist oma mõnusaid pikki hommikuid hommikumantlis ja kohvitassiga, sellesasemel et pidevalt tempos elada.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

70 päeva on enamusele naistest kõige kasulikum rahaliselt dekreeti jääda, seda esiteks.
Teiseks soovitavad kõik arstid rasedale seda selleks, et puhata. Kehal on selleks ajaks juba päris suur koormus peal ning isegi muidu igati vinks-vonks rase tunneb selleks ajaks, et enam ei jaksa nii nagu varem. Keha nõuab puhkust ja mida rohkem naine seda endale võimaldab, seda parem ta enda ning ka beebi tervisele.
Kolmandaks, asju ei saa päris kindlasti ühe päevaga ostetud. Ma olen hetkel 32. nädalat rase ja mõtlesin ka et ostan kõik ühe nädalavahetusega ära. Andsime vanemad lapsed vanaemale hoida ning läksime mehega osturetkele. Mul oli ammu teada mida ma tahan ja kust neid saab, aga peale kolmandat poodi ma enam ei jaksanud – silme eest läks mustaks ja õhk hakkas otsa saama. Läksime kohvikusse, istusime mõnda aega ja plaan oli peale seda jätkata. Paraku enesetunne paremaks ei läinud ja läksime koju, kus olin mitu tundi pikali. Mis me siis ostetud saime? Turvahälli, isofix aluse, päikesevarju pikenduse, mõned riided sünnitusmajja mulle ja beebile ning uurisime ka käru, mida plaanisime osta ning mida Eestis müüb ainult üks pood. Selle tellisime hiljem netist ja nüüd ootame et kohale jõuaks. Õnneks saab netist üht-teist tellida ja see päästab, aga kindlasti ei osta kõike vajalikku ühe päevaga ära. PS! Seda räägib kolme lapse ema, kes mingeid mõttetuid vidinaid ei osta ning kelle ostunimekiri tänu sellele poole lühem on kui mõnel teisel. Mitmed asjad on ka eelmistest lastest olemas.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Esiteks muidugi pole tõesti kellegi asi arvustada. Kes tahab lihtsalt puhata, kellel on enesetunne halb, mis iganes.

Aga viimane kolme lapse ema paneb oma üldistustega küll puusse.

Esiteks, rahaliselt on valdaval enamikul juhtudest kõige kasulikum just võimalikult hilja dekreeto minna.

Teiseks, kõik rasedad ei tunne ennast halvasti. Isegi ESIMESE lapsega suutsin ma kõik vajaliku ühe päevaga osta. Muidugi oli korralik nimekiri enne koostatud, päev oli pikk ja üsna väsitav, aga õhtuks oli kogu vajalik kraam olemas. Toa sisustamine, asjade paigutamine, riiete läbipesemine jmt võttis hiljem muidugi mitu päeva. Ja teise lapsega oli üldse nii vähe asju juurde vaja (mul on lapsed samast soost ja vanusevahe veidi üle 2 a), et ostude tegemine oli napi paari tunni teema. Mõlema rasedusega tundsin ma end algusest lõpuni suurepäraselt, võisin pikalt kõndida, seista, mida iganes. Ei mingit erivajadust. 🙂

Aga muidu, mina läksin esimese rasedusega puhkusele 70 päeva enne tähtaega peamiselt vastutulekuna tööandjale. Tööandja oli minuga varem korduvalt väga-väga-väga vastutulelik olnud, ja kui teda tabasid minu raseduse keskpaiku ootamatult väga rasked ajad, kus asutusele tõesti oli oluline iga kokkuhoitud euro, siis minu 40 päeva palgaraha säästmine oli väikeseks abiks tööandja jaoks ja minu vastutulekuks talle. Teise raseduse ajal töötasin küll viimase võimaluseni, dekreeti läksin 30 p enne tähtaega ning kõik korralise puhkuse päevad jätsin ka tulevikuks ette.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.06 09:43; 21.06 15:15;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma võin oma vaatenurgast ka veel seletada.
Küll 70 päeva ei võtnud dekreetpuhkust – tervis oli ideaalne. Aga selle “asjad päevaga valmis ostmise” asemel oli ettevalmistamist ikka oluliselt rohkem. Esiteks, kas sa selle peale ei ole tulnud, et kõigil ei pruugi olla nii hea rahaline seis kui sinul, alla keskmise palga saajaid on Eestis ju väga palju. Nii et pole midagi, et astun esimesse poodi ja ostan kõik ära või teen kõik ostud esimeses veebikaubamajas. Vaid tuleb otsida, kuidas soodsamalt saaks, leida sobivaid kasutatud asju. Ja teiseks, mina näiteks tahtsin oma lapsele päris palju ka iseenda kujundatud asju oma kätega teha. Kindlasti on selliseid naisi veel, kelle jaoks ainult poekaup ei ole lapse jaoks piisavalt hea.
Kolmas asi – kodune majapidamine. Mul muide koristajat ei käi ja ise ma ka selles väga tugev ei ole, täiskohaga tööl käies jääb aed ja kodu ajuti unarusse, rasedast peast võtavad kõik tööd pealegi kauem aega. Nii et dekreeti minnes oli kapikoristamist jmt ikka väga palju ootamas.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.06 12:59; 22.06 10:09;
To report this post you need to login first.
Postitas:

“70 päeva on enamusele naistest kõige kasulikum rahaliselt dekreeti jääda, seda esiteks.”

Äkki seletaksid kuidas? Sellessuhtes, et mina jäin 30 päeva enne just selle mõttega, et saada hiljem kauem raha. Ei lähe ju kohe kui vanemahüvitis lõppeb tööle. Seega 40 päeva sain raha rohkem. Tööd tehes saab palka ju ka. Dekreedirahad ja vanemahüvitis poleks mitte kuidagi mul muutunud kui oleks varem dekreeti jäänud. Saan aru tõesti nendest, kel vaja seda selleks, et nt vanemahüvitist saada varasema aasta järgi(kui sünnitähtaeg on aasta lõpupoole ja saab mängida sellega)

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nii nagu tavalisel tööinimesel on ette nähtud puhkus, et uus hooaeg tööl vastu pidada, nii on rasedal hädasti vaja puhkust, et oleks energiat ennastohverdavalt beebit teenindada öösel ja päeval – uut sarnast puhkust ju tulemas pole! Mida puhanum ja lõõgastunum on rase, seda lihtsam on hiljem magamatuse ja pingega toime tulla. Isegi sünnitusjärgse depresiooni ennetamist õpetavates artiklites on öeldud, et muud imenippi ennetamiseks pole kui lihtsalt piisav puhkus, olla enne sünnitust vaimselt tasakaalus, piisavalt maganud, tööstressi maandanud jne.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma võin oma vaatenurgast ka veel seletada.
Küll 70 päeva ei võtnud dekreetpuhkust – tervis oli ideaalne. Aga selle “asjad päevaga valmis ostmise” asemel oli ettevalmistamist ikka oluliselt rohkem. Esiteks, kas sa selle peale ei ole tulnud, et kõigil ei pruugi olla nii hea rahaline seis kui sinul, alla keskmise palga saajaid on Eestis ju väga palju. Nii et pole midagi, et astun esimesse poodi ja ostan kõik ära või teen kõik ostud esimeses veebikaubamajas. Vaid tuleb otsida, kuidas soodsamalt saaks, leida sobivaid kasutatud asju. Ja teiseks, mina näiteks tahtsin oma lapsele päris palju ka iseenda kujundatud asju oma kätega teha. Kindlasti on selliseid naisi veel, kelle jaoks ainult poekaup ei ole lapse jaoks piisavalt hea.
Kolmas asi – kodune majapidamine. Mul muide koristajat ei käi ja ise ma ka selles väga tugev ei ole, täiskohaga tööl käies jääb aed ja kodu ajuti unarusse, rasedast peast võtavad kõik tööd pealegi kauem aega. Nii et dekreeti minnes oli kapikoristamist jmt ikka väga palju ootamas.

Esiteks, mina pole mitte kellegi valikuid, eelistusi ega otsuseid kritiseerinud. Vastupidi, mu postituse esimene lause rõhutas, er pole mitte kellegi asi kritiseerida.

Teiseks, mul on vägagi piiratud eelarve ja ma kasutasin maksimaalselt kokkuhoiuvõimalusi (mh nt sõitsid mul mõlemad lapsed vankriga, mis oli juba vanema lapse sünniks 8 a vana ja kaks last üle elanud, sest sain selle lähedaselt väga soodsalt – ehkki selle vankri kõik parameetrid ei olnud minu jaoks sugugi mugavad – aga lapsel ju suva :)). Loomulikult oli mul poodidesse minnes internetis nii hindade kui ka eri poodide kaubavaliku osas korralik eeltöö tehtud. Aga seda kõike jõudsin ma kuidagi enesestmõistetavalt töö ja ülikooliõpingute kõrvalt – õhtud, nädalalõpud … Ka too poodlemispäev oli tegelikult üks suvaline laupäev siis, kui ma veel tööl käisin. Ja sellega ma ei taha kuidagi uhkustada, ennast paremaks pidada vmt – mul lihtsalt tõesti olid kerged rasedused, mis ei vähendanud kuidagi mu tegitsemisvõimet (pigem oli energiat ja motivatsiooni tavalisest rohkem). Eriline isetegija ma ei ole, aeda ja suurt maja samuti ei pea. Paljudel on raske rasedus, teistsugused elutingimused jne, ja siis on muidugi olukord täiesti teine. Miks ma se vastama hakkasin – sellepärast, et esiteks äratas tähelepanu valeväide, nagu oleks rahaliselt soodne varem dekreeti jääda (tegelikult on üldjuhul vastupidi), ning teiseks mind ärritas sellind lahmiv üldistamine, et ühe päevaga ei olevat mingil juhul võimalik kõiki vajalikke asju koju varuda. Võib-olla sellel inimesel polnudki võimalik, aga tobe on väita, et kellelgi pole võimalik. On ikka paljudel juhtudel võimalik. Ja tegelikult on ka töö kõrvalt valmistumine sageli täiesti sujuv ja sobiv tegevus. Jah, SINUL võib-olla radedus vähendas töövõimet, minul ja paljudel teistel aga näitekd vedas ning enesetunne oli hea ja töövõime suurepärane. Ühtki kogemust ei maksa kõigile üldistada, täiesti reaalseid olukordi ebarealistlikuks kuulutada jne.

Aga jah, muidugi, teemaalgatus oli veel tunduvalt tobedam. Ilmselt mõne igavleja provokatsioon.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.06 09:43; 21.06 15:15;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ega siis ettevalmistuste pärast koju ei jääda. Ma polnud enne laste sündi 10 a korralikult puhata saanud. Dekreeti jäämine oli võimalus lõpuks töölt ära saada 🙂 Lugesin raamatuid (mitte sünnituse- või lastekasvatusteemalisi, aga niisama juturaamatuid), vaatasin telekat, puhkasin.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.06 19:37; 02.07 10:50;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma võin oma vaatenurgast ka veel seletada.
Küll 70 päeva ei võtnud dekreetpuhkust – tervis oli ideaalne. Aga selle “asjad päevaga valmis ostmise” asemel oli ettevalmistamist ikka oluliselt rohkem. Esiteks, kas sa selle peale ei ole tulnud, et kõigil ei pruugi olla nii hea rahaline seis kui sinul, alla keskmise palga saajaid on Eestis ju väga palju. Nii et pole midagi, et astun esimesse poodi ja ostan kõik ära või teen kõik ostud esimeses veebikaubamajas. Vaid tuleb otsida, kuidas soodsamalt saaks, leida sobivaid kasutatud asju. Ja teiseks, mina näiteks tahtsin oma lapsele päris palju ka iseenda kujundatud asju oma kätega teha. Kindlasti on selliseid naisi veel, kelle jaoks ainult poekaup ei ole lapse jaoks piisavalt hea.
Kolmas asi – kodune majapidamine. Mul muide koristajat ei käi ja ise ma ka selles väga tugev ei ole, täiskohaga tööl käies jääb aed ja kodu ajuti unarusse, rasedast peast võtavad kõik tööd pealegi kauem aega. Nii et dekreeti minnes oli kapikoristamist jmt ikka väga palju ootamas.

Esiteks, mina pole mitte kellegi valikuid, eelistusi ega otsuseid kritiseerinud. Vastupidi, mu postituse esimene lause rõhutas, er pole mitte kellegi asi kritiseerida.

Teiseks, mul on vägagi piiratud eelarve ja ma kasutasin maksimaalselt kokkuhoiuvõimalusi (mh nt sõitsid mul mõlemad lapsed vankriga, mis oli juba vanema lapse sünniks 8 a vana ja kaks last üle elanud, sest sain selle lähedaselt väga soodsalt – ehkki selle vankri kõik parameetrid ei olnud minu jaoks sugugi mugavad – aga lapsel ju suva :)). Loomulikult oli mul poodidesse minnes internetis nii hindade kui ka eri poodide kaubavaliku osas korralik eeltöö tehtud. Aga seda kõike jõudsin ma kuidagi enesestmõistetavalt töö ja ülikooliõpingute kõrvalt – õhtud, nädalalõpud … Ka too poodlemispäev oli tegelikult üks suvaline laupäev siis, kui ma veel tööl käisin. Ja sellega ma ei taha kuidagi uhkustada, ennast paremaks pidada vmt – mul lihtsalt tõesti olid kerged rasedused, mis ei vähendanud kuidagi mu tegitsemisvõimet (pigem oli energiat ja motivatsiooni tavalisest rohkem). Eriline isetegija ma ei ole, aeda ja suurt maja samuti ei pea. Paljudel on raske rasedus, teistsugused elutingimused jne, ja siis on muidugi olukord täiesti teine. Miks ma se vastama hakkasin – sellepärast, et esiteks äratas tähelepanu valeväide, nagu oleks rahaliselt soodne varem dekreeti jääda (tegelikult on üldjuhul vastupidi), ning teiseks mind ärritas sellind lahmiv üldistamine, et ühe päevaga ei olevat mingil juhul võimalik kõiki vajalikke asju koju varuda. Võib-olla sellel inimesel polnudki võimalik, aga tobe on väita, et kellelgi pole võimalik. On ikka paljudel juhtudel võimalik. Ja tegelikult on ka töö kõrvalt valmistumine sageli täiesti sujuv ja sobiv tegevus. Jah, SINUL võib-olla radedus vähendas töövõimet, minul ja paljudel teistel aga näitekd vedas ning enesetunne oli hea ja töövõime suurepärane. Ühtki kogemust ei maksa kõigile üldistada, täiesti reaalseid olukordi ebarealistlikuks kuulutada jne.

Aga jah, muidugi, teemaalgatus oli veel tunduvalt tobedam. Ilmselt mõne igavleja provokatsioon.

Oi, palun vabandust, sinu aadressil ma tõesti ei tahtnud oma kommentaaris midagi kriitilist öelda, lihtsalt minu postitus sattus otse sinu oma järele. Selle “sina” all ma mõtlesin teemaalgatajat, kes sinisilmselt imestab, mida ometi keegi võib kauem ette valmistada kui üks päev.
Ja samuti ei väida ma, et kellegil pole võimalik. Teemaalgatajal võibolla tõesti on.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.06 12:59; 22.06 10:09;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Võtsin ka 70päeva enne tähtaega puhkuse. Tegime natuke remonti. Ostsin asju ja mis kõige tähtsam puhkasin. Lisaks kuna mul juba oli üks laps, siis saime koos olla.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minul on mõlemaga rasedusega nii olnud (kusjuures, neil oli üle 10 aasta vahet), et niipea, kui saan teada, et olen rase, tekib alateadlik soov eemalduda tööst ja kõigist ühiskondlikest tegevustest. Selle asemel tahaks olla omaette, mõelda lapsele, jalutada looduses, olla lihtsalt kodus. Tekib soov olla omas mullis ja mul on väga raske keskenduda tööasjadele, kuna need lihtsalt enam absoluutselt ei huvita mind. Selline mullis olek kestab minul u kuni lapse pooleaastaseks saamiseni. Sealt edasi hakkan vaikselt ka teiste asjade vastu jälle huvi tundma. 😀

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

See on nii loll küsimus, et ma siiski otsustasin, et ei viitsigi vastata ????

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ega siis ettevalmistuste pärast koju ei jääda. Ma polnud enne laste sündi 10 a korralikult puhata saanud. Dekreeti jäämine oli võimalus lõpuks töölt ära saada ???? Lugesin raamatuid (mitte sünnituse- või lastekasvatusteemalisi, aga niisama juturaamatuid), vaatasin telekat, puhkasin.

ENNE laste sündi polnud puhata saanud?? 😀

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 02.07 00:14; 02.07 00:16; 02.07 13:25;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nii nagu tavalisel tööinimesel on ette nähtud puhkus, et uus hooaeg tööl vastu pidada, nii on rasedal hädasti vaja puhkust, et oleks energiat ennastohverdavalt beebit teenindada öösel ja päeval – uut sarnast puhkust ju tulemas pole!

Naljakas, et sellisele tõdemusele ainult postsovjetiriikides tuldud on. Mujal maailmas (sh arenenud riikides) minnaksegi sõna otseses mõttes töölt otse sünnitama ja pole kuulda olnud, et mõned ühiskonnad depressiooni vm tõttu seepärast välja oleks surnud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 02.07 00:14; 02.07 00:16; 02.07 13:25;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Äkki keegi selgitaks mulle, mida nii pikalt on ette valmistada enne beebi sündi?! Paljud juba võtavad 70 päeva enne dekreedi välja, et valmistuda.
Mis siis nii väga vaja on enne teha? Asjad saab ju pm päevaga ka valmis osta.

Vaata, osadel eestlastel on loll komme end poolsurnuks rabada ja paljudel naistel pole töö sugugi selline, mida kannataks viimase hetkeni teha.
Olin minagi suur töörabaja, kuigi ise ma seda tööd tehes ei taibanud. Samuti oli mu töö iseloom äärmiselt mittesobilik rasedale – palju sõitmist, lähetused, vahel sisaldas pikalt istumist, vahel raskete asjade tõstmist, närvipinge veel lisaks. Välislähetustest loobusin ruttu, ei tahtnud lennukitega jamada, aga see töö tuli mul kuidagimoodi kohapeal ikka ära teha, topelt närvipinge. Mõtted olid nii töö juures, et mingi eeltöö lapse vidinate ostmiseks ei mahtunud üldse pähegi, energiat ka polnud, et avaks mõne netilehe ja uuriks. Samas mulle meeldis tööd teha, selle jaoks energiat jagus, lihtsalt muu elu jäi tahaplaanile.
Mina jäin rasedus- ja sünnituspuhkusele 30 päeva enne tähtaega (ehk siis niiöelda viimasel võimalusel), aga kuna mul oli kogunenud hea hulk puhkusepäevi, siis need võtsin enne välja. Lisaks kandsin rasedust ka paar nädalat üle, nii oligi mul ootamatult terve suvi vaba.
Hullu töörabajana oli mul kuhjunud palju asju, mida muudkui edasi lükkasin, et teen siis kui vaba aega on. Aga seda vaba aega ei olnud mul kunagi. Ka pisemate tervisemuredega tegelemise lükkasin kaugesse tulevikku edasi. Siis äkki oli aega, palju. Alustuseks tegelesin tervisega, siis kuhjunud asjade ja tegevuste likvideerimisega. Edasi suhtlesin sugulaste ja sõpradega, ilma et mingi töömure või kellaaeg või tähtaeg kuklas tiksunud poleks. Järgnes ka psike remont ja lapseasjade soetamine.
Kui tervis korras, kodu korras, emotsionaalselt patareid täis – peale seda võtsin täielikult aja maha. Magasin, lugesin, vaatasin telekat, möllasin köögis uusi huvitavaid toite teha, olin omaette, tunnetasin muutunud keha ja olukorda. Istusin palju, jalad järvevees ja rääkisin oma kõhuga juttu, häälestasin end uue elu lainele. Ka selleks tuleb end ette valmistada, ei ole asi muudkui asjades, suuremal jaol inimestest on ju olemas ka tunded.
Niiöelda möödaminnes võib elus palju asju teha, aga rasedus, lapse sünd ja kasvatamine nende hulka ei tohiks küll kuuluda. Kui asi raha taga ei seisaks, siis võiksid rasedad palju varem koduseks jääda, võtta aega iseendale ja perele. Sellist aega elus palju ette ei tule ju.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ega siis ettevalmistuste pärast koju ei jääda. Ma polnud enne laste sündi 10 a korralikult puhata saanud. Dekreeti jäämine oli võimalus lõpuks töölt ära saada Lugesin raamatuid (mitte sünnituse- või lastekasvatusteemalisi, aga niisama juturaamatuid), vaatasin telekat, puhkasin.

ENNE laste sündi polnud puhata saanud?? ????

Üle kuu aja järjest küll mitte, nagu seda enne lapse sündi koju jäädes sai. No ja enne lapse sündi koju jäädes oli see teistmoodi – st tööasjad jäid täielikult kõrvale, sai tõesti lõdvaks lasta ja tööle mitte mõelda.

Mis siin nii väga imestada on? On ju erinev, kas saad paar nädalat aastas järjest puhata või saad kuni 70 päeva puhata. Kahjuks oli mul selline töökoht, kus sai küll 2 nädalat järjest puhkust, aga kuna asendajat polnud, siis tuli teatud kiiretel asjadel ka puhkuse ajal silma peal hoida. Ju kuna esimese lapse sain alles 34-aastaselt, siis oli neid tööelu-aastaid enne ka omajagu, et tahta pikka pausi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.06 19:37; 02.07 10:50;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nii nagu tavalisel tööinimesel on ette nähtud puhkus, et uus hooaeg tööl vastu pidada, nii on rasedal hädasti vaja puhkust, et oleks energiat ennastohverdavalt beebit teenindada öösel ja päeval – uut sarnast puhkust ju tulemas pole!

Naljakas, et sellisele tõdemusele ainult postsovjetiriikides tuldud on. Mujal maailmas (sh arenenud riikides) minnaksegi sõna otseses mõttes töölt otse sünnitama ja pole kuulda olnud, et mõned ühiskonnad depressiooni vm tõttu seepärast välja oleks surnud.

Olles oma lapsed Rootsis sünniatanud… Jah, võid kuni sünnituseni tööl käia, aga rasedal on väga palju õigusi, keegi ei tohi eeldada, et rase tööl ka tööd teeb, kui ta seda teha ei taha. Kui jalad on natuke paistes, siis võid sa tööl lihtsalt pikutamas käia, kui arvuti taga istuda ei jaksa, võid päev otsa koridori mööda jalutada jne – see on sinu kui raseda õigus ja mitte keegi ei tohi kobiseda. Minul oli ämmakaga näiteks see probleem, et mina panin ajad alati hommikuks või õhtuks, et ei peaks töölt vahepeal ära käima (kuigi vastuvõtule tulnuks vaid 10 minutit jalutada). Ämmakas aga üritas enda tööpäeva lühendada, ehk siis esimesed ja viimased vastuvõtud üritas ta alati päeva keskele vabadele aegadele sokutada. Umbes nädal enne vastuvõttu sain ma alati talt telefonikõne, et ta tahaks mu aja ära muuta. Kui ma nõus polnud, siis hakkas õiendama, et mul kui rasedal on õigus ja lausa kohustus tööajast vastuvõtul käia. Iga vastuvõtt alates kõige esimesest oli põhijutt, et rasedus on kehale suur koormus ja tööl olles tuleb ka puhata ja keegi ei tohi pahandada, kui ma tööl puhkamas käin.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olles oma lapsed Rootsis sünniatanud… Jah, võid kuni sünnituseni tööl käia, aga rasedal on väga palju õigusi, keegi ei tohi eeldada, et rase tööl ka tööd teeb, kui ta seda teha ei taha. Kui jalad on natuke paistes, siis võid sa tööl lihtsalt pikutamas käia, kui arvuti taga istuda ei jaksa, võid päev otsa koridori mööda jalutada jne – see on sinu kui raseda õigus ja mitte keegi ei tohi kobiseda. Minul oli ämmakaga näiteks see probleem, et mina panin ajad alati hommikuks või õhtuks, et ei peaks töölt vahepeal ära käima (kuigi vastuvõtule tulnuks vaid 10 minutit jalutada). Ämmakas aga üritas enda tööpäeva lühendada, ehk siis esimesed ja viimased vastuvõtud üritas ta alati päeva keskele vabadele aegadele sokutada. Umbes nädal enne vastuvõttu sain ma alati talt telefonikõne, et ta tahaks mu aja ära muuta. Kui ma nõus polnud, siis hakkas õiendama, et mul kui rasedal on õigus ja lausa kohustus tööajast vastuvõtul käia. Iga vastuvõtt alates kõige esimesest oli põhijutt, et rasedus on kehale suur koormus ja tööl olles tuleb ka puhata ja keegi ei tohi pahandada, kui ma tööl puhkamas käin.

Usu või ära usu, aga ma olen samuti Rootsis ja su jutt on mulle nagu hiina keel. Ei ole mina ega ükski mu kolleegidest rasedana tööl lihtsalt istumas käinud või mööda koridori jalutanud ega muid eriõigusi nõudnud. Ja alati on need rasedad ainult tööst rääkinud, oodatav laps ja rasedus üldse tuleb jutuks ehk kohvipauside ajal. Loomulikult saab kehva enesetundega haiguslehele jääda, aga tööl niisama nalja tegemas üks keskmine rootslane küll ei käi. Vastupidi, lausa auasi on kuni sünnituseni tööl käia; mul üks kolleeg rääkis, et kui ta ülemusele teatas, et kavatseb neljanda rasedusega kaks nädalat enne tähtaega koju jääda, küsis ülemus kaastundlikult, kas on mingid probleemid, et nii vara juba peab töölt ära jääma.
Tööajast arsti juures tohib rase käia küll, aga ka see on erinev – osades kohtades on see “tasuta” ainult kaks korda raseduse kohta, ülejäänud korrad peab rase oma töötunnid järgi või ette tegema.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 02.07 00:14; 02.07 00:16; 02.07 13:25;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Esimest last oodates lõpetasin viimased tööülesanded 6 tundi enne lapse sündi (töötasin veel kahe koha peal). Enne seda ei olnud mul reaalset puhkust olnud ca 5 aastat (vabakutseline töö + magistrikraadi omandamine).

Seega läksin teise lapsega 70 päeva enne TA dekreeti ning võtsin enne seda veel puhkuse ka välja. Mida ma sellel ajal teinud olen? Kõigepealt kolisime perega 2000 km kaugusele ning pärast seda olen nautinud aeglast elutempot. Ega spetsiaalselt ette ei olegi midagi valmistada, aga lihtsalt väga tore vaheldus on 🙂

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 25 postitust - vahemik 1 kuni 25 (kokku 25 )


Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Mida nii pikalt on ette valmistada enne beebi sündi?!

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.