Oleme 7 aastat koos elanud, abielus pole. Viimasel ajal vaid arusaamatused omavahel ja mees teatas, et soovib eraldi elada aga tahab meie 6 kuusele lapsele jagatud hooldusoigust. Olen taiesti shokeeritud sest ei kujuta kuidagi ette, kuidas nii vaikest beebit 2 nadalat emaga ja 2 isaga saab solgutada, pealegi ma imetan teda. Toin ka selle argumendiks aga selle peale teatas mees, et kah asi kunstpiim ju ka olemas. Kogu olukorra teeb eriti absurdseks see, et mees tootab ja reisib palju, ilmselt hakkaks last hooldama tema ema voi palgatud lapsehoidja. Beebiga ta uhtegi ood uleval olnud ei ole ja mahkmeid on ta vahetanud 6 kuu jooksul tapselt 2 korda. Kas seadus lubaks uldse imikut emast eraldada, eriti kui tegemist rinnapiima saava beebiga. Olen mehe kaitumisest taiesti shokeeritud ja ei oskagi kusagilt alustada.
Teema: Mida teha kui isa tahab 6 kuusele beebile jagatud hooldusoigust?
See on ebareaalne, et keegi sellises vanuses beebiga sellist asja soovib ja kindlasti ei saa ta õigustki. Alustaks juristiga konsulteerimisest, kontakteeruks lastekaitse- ja sotsiaaltöötajaga, et ennast ja oma last kõige õigemini kaitsta
absoluutselt rõve temast, laps ei ole mänguasi. Ma arvan sama mis eelmine postitaja et proovi konsulteerida advokaadiga esmalt. Kindlasti on imetamine väga mõjuv argument kuna see on lapsele parim ning beebid sõltuvad piimast kuni aastani vähemalt. Loodetavasti kõik läheneb lapsele kõige soodsamalt ja sina ka selle juures ilusti vastu pead!
Te räägite suhtluskorrast mitte hooldusõigustest, mis on nagunii jagatud võrdselt.
Jagatud hooldusõigus on mehel juba olemas, aga päris kindlasti ei anta talle nii väikest last, eriti veel, kui ta rinnalaps on. Te peate lähtuma lapse heaolust ja ilmselgelt on lapsele parim oma emaga olla. Isegi kui asi läheb kohtusse, siis kohtunik on sellisel juhul ema poolel.
Ajaaa, ära elatist unusta välja nõuda.
Kas elate Eestis või mujal, kas mees on eestlane v välismaalane?
Jagatud hooldusõigus on teil ju nagunii.
Siin pole muud, kui kohtusse minna. Alusta elatises nõudmisest lapsele + elatise nõudmisest endale ja siis määrake juba suhtluskord.
Vaevalt, et kohus otsustab, et laps hakkab võrdselt viibima pool ajast isa juures. Tegemist liiga väikese lapsega. Isa saab ju teil külas käia ja näha last nii palju, kui tahab.
Mees on manipulaator ja momendil lihtsalt vägivallatseb su kallal.
Jagatud hooldusõigus on seaduslikel vanematel alati(õigus hooldada last, tema vara jne) see on teil nagunii, see on kõigil lapsevanematel v a juhul kui üks on juba sünni registreerimisel sellest loobunud või on see kohtu korras ära võetud.
Jutt on hoopis sellest, et isa soovib määrata lapse elukoha 50:50. Alla 1a (vist lausa alla 1,5a st Vh lõpuni)lapse puhul pole kohus selliseid otsuseid teinud, lähtutakse lapse(imiku) heaolust.
Kuna üks vanem on ilmselt lhp-l ja saab VH siis seaduse kohaselt on ka tema lapse igapäevane hooldaja.
Alustada tuleb kohtust. Nõuda välja elatis lapsele ja paluda määrata lapse peamine elukoht ema juurde lähtudes lapse vanusest, mis nõuab seda (n rinnaga toitmine või fakt, et töötav isa ei saa last 24/7 hooldada, lhp-l ema aga saab).
Iseasi on suhtluskord. Selle võite omavahel kokku leppida ja kinnitada lasta (n laps on isaga igal õhtupoolikul kuni 3t(2 toitmise vahe) või igal L ja P kummalgi 3t…imiku puhul on üldjuhul pikem eemalviibimine harv nähtus kui tegu rinnalapsega. Kui ema isa usaldab st isa on ennegi lapsega edukalt üksi hakkama saanud ning laps sööb rpa siis võib olla ka variant, et n R õhtust kuni P õhtuni vms aga teil ei ole tal midagi sellist ju tõestada.
Ei, kohus ei jäta ilmselgelt last rinnapiimata vaid seetõttu, et isa saaks lapse 2 nädalaks lapsehoidja või vanaemaga jätta, seda ei maksa karta.
Kui kokku leppida ei õnnestu, kaasatakse lastekaitsetöötaja/sotstöötaja jne
Lõpuks võib isa oma nõudmistega kohtusse minna.
Ja veel ja veel ja veel-lähtutakse lapse huvidest ja turvalisusest.
Jagamine 2n ja 2n tuleb jutuks ehk u 3a lapse puhul…
Alusta elatises nõudmisest lapsele + elatise nõudmisest endale ja siis määrake juba suhtluskord.
vh saamise ajal ei määra ükski kohtunik emale elatisraha
Mul tekkis hoopis selline küsimus, kuidas tekivad pärast 7-aastast kooselu nii suured arusaamatused? Kui teil ei kõlba abielus olla, mis siis lapse saite? Kas laps oli mõlema poolt soovitud?
Kas enne lapsesaamist oli mees sinu vastu hooliv, aus, õiglane, kohuse- ja vastutustundlik, tegi poole kodutöödest, hoolitses sinu eest näiteks haiguse ajal? Või miks sa otsustasid temaga lapse saada?
Mis nende küsimuste vastamine praegu asjale juurde annab, välja arvatud Käo põletava uudishimu rahuldamine?
Sul on alati võimalus nt küsida nõu lastekaitsetöötajalt, kasvõi meili teel (siis saad seda ka mehele näidata). Mees on praegu õhku täis, esiteks pole tal mingit aimu lapse eest hoolitsemise mahust ja teiseks on ta üsna hoolimatu (las laps lürbib 2 ndl rpad lapsehoidja seltsis, peaasi, et isa oma tahtmise saaks). Nii need asjad ikka ei käi küll.
Mees ei saa tegelikult ikka üldse asjast aru. Mida tähendab reaalis 2ndl imetaval emal lapsest eemal olek- lapse rinnast võõrutamist. Või ta arvab, et piim tuleb ja läheb nagu kraanist keerates? Et lapsel on täiesti ükskõik, mida ta sisse sööb ja kas rinnast või pudelist? Ehk rinnalaps keeldub pudelist üleüldse? Täiesti arutu lahkumineku ja ärapanemiskihus isane. Selle teeb suvaline ametnik talle ikka päris kiirelt selgeks, mis on lapse huvides. Isegi koolilapse selline solgutamine on tegelikult ikka tarumeeriv küll, rääkimata IMIKUST. Ühhh, ma ise väikelapse emana praegu nii vihane, et 🙂
Mul tekkis hoopis selline küsimus, kuidas tekivad pärast 7-aastast kooselu nii suured arusaamatused? Kui teil ei kõlba abielus olla, mis siis lapse saite? Kas laps oli mõlema poolt soovitud?
Kas enne lapsesaamist oli mees sinu vastu hooliv, aus, õiglane, kohuse- ja vastutustundlik, tegi poole kodutöödest, hoolitses sinu eest näiteks haiguse ajal? Või miks sa otsustasid temaga lapse saada?Mis puutuvad need küsimused praegu probleemi, et isa tahab beebit 2 nädala kaupa enda juurde? Kui teemaalgataja nendele küsimustele vastab, kas siis kaovad tal ülejäänud mured/probleemid ära? Milleks sul on vaja teada, et miks teemaalgataja üldse lapse sai?
Need annavad teemaalgatajale ja teistele mõtlemisainet edaspidiseks.
Kui partner ei kõlba abikaasaks, ärge saage temaga lapsi!
Psh, siin on küll ja veel neid lugusid, kus pärast pikka kooselu saadud laps suhte tapab. Mees on harjunud, et tal on kogu naise tähelepanu kodus olles, nüüd järsku aga hõivab selle laps ja mees pole rahul säärase elukorraldusega.
Ei anna selle konkreetse suhte lõppemise lugu sulle midagi.
Inimese põhjalikult tundma õppimine ei pruugi siin ka efektiivne abinõu olla, sest kunagi ei tea, milliseks inimene muutub peale lapse saamist.
Me oleme mehega lahutatud ja ühine hooldusõigus, aga minult pole küll kunagi kusagil isa nõusolekut küsitud. Ei elukohavahetusel sisse registreerides, perearstivahetusel, ei lasteaias ega koolivahetusel…Sõbrannal sama lugu. Lahutas paar aastat tagasi, vahetas elukohta, perearsti, lapsed vahetasid kooli jne. Ütleb samamoodi, et keegi pole kusagil küsinud mingit isa nõusolekut nendeks asjadeks… (just helistasin ja küsisin)
Tõenäoliselt olete teie lapsega need, kes peavad uue elukoha otsima (üürikas, lähete vanemate juurde vmt). Siis soovitan viisakalt mehelt lapsele elatist küsida ning kui tahad lapse enda juurde elama registreerida, siis peab sul olema selleks mehe kirjalik nõusolek. Üksi ei saa tänapäeval lapse elukohta muuta. Nõusolekut pead sa tõenäoliselt kõvasti manguma, see on oluline nt siis, kui lähete teise kohalikku omavalitsusse elama ning soovid lapse sinna lasteaeda panna, perearsti muuta vmt. Muidu ei saa ju lasteaias kohta taotleda, kui lapse elukoht on registreeritud hoopis teises kov-s. Kui mees nõusolekut ei anna lapse elukoha muutmiseks, siis tuleb sul kohtusse minna ning taotleda endale ainuotsustusõigust lapse elukoha küsimustes (võib-olla sõnastasin selle praegu valesti). Samuti otsustusõigust lapsele lasteaia valiku osas. Ilmselgelt sulle ka antud asjas otsustusõigud antakse, kuna laps elab sinuga.
Sama siin: olen alati kõik lapse asjad korda ajanud, keegi pole kunagi isa kohta küsinud. Ja vastupidi ka.
Mul tekkis hoopis selline küsimus, kuidas tekivad pärast 7-aastast kooselu nii suured arusaamatused? Kui teil ei kõlba abielus olla, mis siis lapse saite? Kas laps oli mõlema poolt soovitud?
Kas enne lapsesaamist oli mees sinu vastu hooliv, aus, õiglane, kohuse- ja vastutustundlik, tegi poole kodutöödest, hoolitses sinu eest näiteks haiguse ajal? Või miks sa otsustasid temaga lapse saada?Mis puutuvad need küsimused praegu probleemi, et isa tahab beebit 2 nädala kaupa enda juurde? Kui teemaalgataja nendele küsimustele vastab, kas siis kaovad tal ülejäänud mured/probleemid ära? Milleks sul on vaja teada, et miks teemaalgataja üldse lapse sai?
Need annavad teemaalgatajale ja teistele mõtlemisainet edaspidiseks.
Kui partner ei kõlba abikaasaks, ärge saage temaga lapsi!Nüüd parastaja-käol näpud sügelevad. Täpset infot peresuhete kohta pole, siis küsime kähku juurde, et miks ikka ei abiellutud ja miks üldse laps saadi. Äkki saab materjali juurde, mille põhjal moraalitseda ja parastada.
Asi ei parastamises vaid selles, et teemaalgataja ja tuhandete teiste, kes foorumit loevad, elu edaspidi kergendada! Olen ka ise selle vea kunagi teinud, et saanud lapse mehega, kelle abikaasaks ma ei kõlvanud.
See ei ole hea mõte!
Me oleme mehega lahutatud ja ühine hooldusõigus, aga minult pole küll kunagi kusagil isa nõusolekut küsitud. Ei elukohavahetusel sisse registreerides, perearstivahetusel, ei lasteaias ega koolivahetusel…Sõbrannal sama lugu. Lahutas paar aastat tagasi, vahetas elukohta, perearsti, lapsed vahetasid kooli jne. Ütleb samamoodi, et keegi pole kusagil küsinud mingit isa nõusolekut nendeks asjadeks… (just helistasin ja küsisin)
2 aastat tagasi võeti meil lapse elukohavahetuse registreerimine ainult siis käiku, kui mõlemad vanemad olid selle digitaalselt kinnitanud. Abielus pole.
Psh, siin on küll ja veel neid lugusid, kus pärast pikka kooselu saadud laps suhte tapab. Mees on harjunud, et tal on kogu naise tähelepanu kodus olles, nüüd järsku aga hõivab selle laps ja mees pole rahul säärase elukorraldusega.
Ei anna selle konkreetse suhte lõppemise lugu sulle midagi.
Inimese põhjalikult tundma õppimine ei pruugi siin ka efektiivne abinõu olla, sest kunagi ei tea, milliseks inimene muutub peale lapse saamist.
Inimesed ei muutu, unustage see muinasjutt ära! Ülisuure tõenäosusega oli mees ka enne lapsesaamist egoist ja hoolimatu. Selle vea teevad paljud naised, et teevad mehest ebajumala, keda kummardavad ja ümmardavad. Pärast lapse sündi naised aga enam üksi kõike teha ei jaksa ja vajavad ehk hoopis ise hoolitsust. Ja siis on imestunud ja pahased, miks mees nüüd äkki ümber ei kasva. Ei kasva, inimesed ei muutu!
Psh, siin on küll ja veel neid lugusid, kus pärast pikka kooselu saadud laps suhte tapab. Mees on harjunud, et tal on kogu naise tähelepanu kodus olles, nüüd järsku aga hõivab selle laps ja mees pole rahul säärase elukorraldusega.
Ei anna selle konkreetse suhte lõppemise lugu sulle midagi.
Inimese põhjalikult tundma õppimine ei pruugi siin ka efektiivne abinõu olla, sest kunagi ei tea, milliseks inimene muutub peale lapse saamist.
Inimesed ei muutu, unustage see muinasjutt ära! Ülisuure tõenäosusega oli mees ka enne lapsesaamist egoist ja hoolimatu. Selle vea teevad paljud naised, et teevad mehest ebajumala, keda kummardavad ja ümmardavad. Pärast lapse sündi naised aga enam üksi kõike teha ei jaksa ja vajavad ehk hoopis ise hoolitsust. Ja siis on imestunud ja pahased, miks mees nüüd äkki ümber ei kasva. Ei kasva, inimesed ei muutu!
inimesed, kes on võimelised õppima ja arenema ilmselt ikka muutuvad küll. seda nimetatakse elukogemuseks.
aga me kõik oleme erinevad, mõni õpib, mõni mitte.
ja muidugi ka see, et uued olukorrad avavad inimestes uusi külgi.
Inimesed ei muutu, unustage see muinasjutt ära! Ülisuure tõenäosusega oli mees ka enne lapsesaamist egoist ja hoolimatu. Selle vea teevad paljud naised, et teevad mehest ebajumala, keda kummardavad ja ümmardavad. Pärast lapse sündi naised aga enam üksi kõike teha ei jaksa ja vajavad ehk hoopis ise hoolitsust. Ja siis on imestunud ja pahased, miks mees nüüd äkki ümber ei kasva. Ei kasva, inimesed ei muutu
Küll oleks hea nii sirgjoonelises maailmas elada. Nagu üks teine kägu ütles, siis uued olukorrad avavad inimestes uued küljed.
Näide: naine räägib enne lapse sündi, kuidas ta last kasvatama hakkab ja milliseks emaks saab. Peale lapse sündi aga avastab, et tema teooria ja plaanid ei käi reaalsusega kokku. Lapsel on teistsugune iseloom, mis ei võimalda kasutada tema soovitud meetodeid või ema enda vaated muutuvad peale sündi. Sama toimub isadega. Sama juhtub ka igasugustes teistes situatsioonides elus. Iseloom ja kasvatus on alati osa inimesest, aga elukogemus muudab palju. Mees ei pea mingi psühhopaat ja egoist olema enne lapse saamist, et pärast seda muutuda, avastada, et teooria ja reaalsus ei lähe kokku.
Et segadust ei tekiks, siis ma ei arva hästi ei meestest ega naistest, kes arutult lapsi saavad. Ei poolda ka pooleaastase lapse kõrvalt minema jalutamist. Lihtsalt antud juhul tundub, et inimesed on siiski enne läbi mõelnud oma plaani, aga elu läks teisiti.
Shit happens ja kahjuks pole kõik inimesed sellised selgeltnägijad, nagu sina.
Mul ei ole midagi selle vastu, et ka mehed oma järglaste üleskasvatamises osalevad ja lapsega tegelevad samamoodi nagu nainegi. Ent just see ongi siin minu jaoks kõige kummastavam seik, et suur osa neist meestest viskavad oma lapse eest hoolitsemise ikkagi kellegi oma naissoost tuttava või sugulase kaela peale.
Jutt sellistele meestele: pagan võtku, mees, kui tahad seda last endale, siis palun ka hoolitse tema eest ISE! Mitte aga nii, et 2 nädalat tegeleb teie lapsega su eks-naine ning teised 2 nädalat su emme või mingi hoidja. Mis mõtet sul on sebida tita oma kodusse, kui sina ise oma kodu heal juhul vaid õhtuti külastad, tavaliselt aga üldse ära tööreisidel oled?
Kirjutan, kuna olen ise samasuguse mehikese laps. Ema kasvatas mu üksi üles, issi siis ikka helistas ja nõudis mind endale. Sai ka, aga tüdines väga kiirelt juba esimeste tundidega ning siis jättis mu alati mõne oma naistuttava või sugulase kaelale. Ise tõmbas uttu, sest tal oli “tähtsaid asjaajamisi”. Olin küll juba suurem, lasteaialõpetaja-algklasside lapse eas umbes. Kuid siiamaani on meeles see nõme ja ebameeldiv tunne, avastades et olen jälle jäetud kuskile suht võõrasse kohta, mingi võõra tädi juurde, “issike” aga on kadunud kui tina tuhka. Kas tuleb tagasi, ei tea… Tal oma elu, naised las hoolitsevad. Olgu see hoolitseja siis vähemalt lapse enda ema, mitte mingi suvaline kojamutt.
Nii et teemaalgataja olukorras ma ei võtaks nii lolli juttu üldse kaalumiselegi, vaid peaks seda kõhklematult vaid mehe vaimse vägivallatsemise aktiks. Kui mees ise neiks 2 nädalaks lapsega koju jääda ei plaani, vaid hakkab beebit viskama suvaliste naissoost inimeste kaela, siis pole nii jabur jutt üldse mingi teemagi.
Mul ei ole midagi selle vastu, et ka mehed oma järglaste üleskasvatamises osalevad ja lapsega tegelevad samamoodi nagu nainegi. Ent just see ongi siin minu jaoks kõige kummastavam seik, et suur osa neist meestest viskavad oma lapse eest hoolitsemise ikkagi kellegi oma naissoost tuttava või sugulase kaela peale.
Jutt sellistele meestele: pagan võtku, mees, kui tahad seda last endale, siis palun ka hoolitse tema eest ISE! Mitte aga nii, et 2 nädalat tegeleb teie lapsega su eks-naine ning teised 2 nädalat su emme või mingi hoidja. Mis mõtet sul on sebida tita oma kodusse, kui sina ise oma kodu heal juhul vaid õhtuti külastad, tavaliselt aga üldse ära tööreisidel oled?
Kirjutan, kuna olen ise samasuguse mehikese laps. Ema kasvatas mu üksi üles, issi siis ikka helistas ja nõudis mind endale. Sai ka, aga tüdines väga kiirelt juba esimeste tundidega ning siis jättis mu alati mõne oma naistuttava või sugulase kaelale. Ise tõmbas uttu, sest tal oli “tähtsaid asjaajamisi”. Olin küll juba suurem, lasteaialõpetaja-algklasside lapse eas umbes. Kuid siiamaani on meeles see nõme ja ebameeldiv tunne, avastades et olen jälle jäetud kuskile suht võõrasse kohta, mingi võõra tädi juurde, “issike” aga on kadunud kui tina tuhka. Kas tuleb tagasi, ei tea… Tal oma elu, naised las hoolitsevad. Olgu see hoolitseja siis vähemalt lapse enda ema, mitte mingi suvaline kojamutt.
Nii et teemaalgataja olukorras ma ei võtaks nii lolli juttu üldse kaalumiselegi, vaid peaks seda kõhklematult vaid mehe vaimse vägivallatsemise aktiks. Kui mees ise neiks 2 nädalaks lapsega koju jääda ei plaani, vaid hakkab beebit viskama suvaliste naissoost inimeste kaela, siis pole nii jabur jutt üldse mingi teemagi.
Huvitav, miks seda postitust miinustatud on? Minu sõbrannal oli sama kogemus. Isa jättis pere maha, aga samuti soovis tütart “kasvatada”, st isa nõudmisel saatis ema tütre suveks ja vaheaegadeks issi juurde. Laps istus suvel päevad läbi korteris ja vahtis tõtt isa uue tigeda abikaasaga. Kui uuel abikaasal võõrast plikast närvid üles ütlesid, siis võttis isa lapse tööle kaasa ja laps istus tunde kuskil kontorinurgas haletsevate sekretäritädide pilgu all. Kui isa puhkuse võttis ja uue naisega Pärnusse või Krimmi sõitis, siis saadeti tüdruk muidugi ema juurde tagasi. Nüüd on isast saanud nõder vanapapi ja isa naine helistab tütrele ning nõuab ulmelisi summasid, sest nüüd olevat tütrel seg võlg isa ees tasuda, kuigi isa ei maksnud alimentegi.
50/50 kasvatamisel on mõte ka suuremate laste puhul ainult siis, kui isa tõesti soovib lapsevanemaks olla. Kui issi võtab lapse enda juurde ainult sel põhjusel, et elatusraha maksmisest kõrvale hiilida, siis saab laps sellest aru.
Ütled lapse isale, et pole sellise asjaga nõus ja punkt. See nõue on tal ikka nii absurdne, et sel teemal pole mõtet isegi pikemalt rääkida.
sa ei pea nõustuma. Kohtus võtab asi piisavalt kaua aega, et enne on laps aastane. Ja igaljuhul võtab kohus arvesse imetamist ja esimeseks eluaastask sellist elukorraldust ei määra. Kui sa suudad tõestada, et mees ei ole tegelikutl see, kes lapse eest hoolitseb,s isi ei pruugi ta ka hiljem saada last 50% ajaks enda juurde. Kui tegemist töölähetustega, peaks ju olema lihtne tõendada.
Mis nende küsimuste vastamine praegu asjale juurde annab, välja arvatud Käo põletava uudishimu rahuldamine?
Sul on alati võimalus nt küsida nõu lastekaitsetöötajalt, kasvõi meili teel (siis saad seda ka mehele näidata). Mees on praegu õhku täis, esiteks pole tal mingit aimu lapse eest hoolitsemise mahust ja teiseks on ta üsna hoolimatu (las laps lürbib 2 ndl rpad lapsehoidja seltsis, peaasi, et isa oma tahtmise saaks). Nii need asjad ikka ei käi küll.Mees ei saa tegelikult ikka üldse asjast aru. Mida tähendab reaalis 2ndl imetaval emal lapsest eemal olek- lapse rinnast võõrutamist. Või ta arvab, et piim tuleb ja läheb nagu kraanist keerates? Et lapsel on täiesti ükskõik, mida ta sisse sööb ja kas rinnast või pudelist? Ehk rinnalaps keeldub pudelist üleüldse? Täiesti arutu lahkumineku ja ärapanemiskihus isane. Selle teeb suvaline ametnik talle ikka päris kiirelt selgeks, mis on lapse huvides. Isegi koolilapse selline solgutamine on tegelikult ikka tarumeeriv küll, rääkimata IMIKUST. Ühhh, ma ise väikelapse emana praegu nii vihane, et ????
Siinkohal võiks täitsa proovida ju. Laps, kes on 6 kuud ainnult rinda saanud, suure tõenäosusega lutipudelit ja piimasegu ei tunnista. Anda laps isaga kaasa vi jätta enda juures nad kahekesi. Las üritab last pudelist toita. Pärast seda üritust ilmset mõtleb ta ringi.
Mis nende küsimuste vastamine praegu asjale juurde annab, välja arvatud Käo põletava uudishimu rahuldamine?
Sul on alati võimalus nt küsida nõu lastekaitsetöötajalt, kasvõi meili teel (siis saad seda ka mehele näidata). Mees on praegu õhku täis, esiteks pole tal mingit aimu lapse eest hoolitsemise mahust ja teiseks on ta üsna hoolimatu (las laps lürbib 2 ndl rpad lapsehoidja seltsis, peaasi, et isa oma tahtmise saaks). Nii need asjad ikka ei käi küll.Mees ei saa tegelikult ikka üldse asjast aru. Mida tähendab reaalis 2ndl imetaval emal lapsest eemal olek- lapse rinnast võõrutamist. Või ta arvab, et piim tuleb ja läheb nagu kraanist keerates? Et lapsel on täiesti ükskõik, mida ta sisse sööb ja kas rinnast või pudelist? Ehk rinnalaps keeldub pudelist üleüldse? Täiesti arutu lahkumineku ja ärapanemiskihus isane. Selle teeb suvaline ametnik talle ikka päris kiirelt selgeks, mis on lapse huvides. Isegi koolilapse selline solgutamine on tegelikult ikka tarumeeriv küll, rääkimata IMIKUST. Ühhh, ma ise väikelapse emana praegu nii vihane, et
Siinkohal võiks täitsa proovida ju. Laps, kes on 6 kuud ainnult rinda saanud, suure tõenäosusega lutipudelit ja piimasegu ei tunnista. Anda laps isaga kaasa vi jätta enda juures nad kahekesi. Las üritab last pudelist toita. Pärast seda üritust ilmset mõtleb ta ringi.
…ja riskida sellega, et selliseid ähvardusi tegev isa vihastab lapse peale, kui see ei söö ja karjub, ja viskab ta voodisse, et ole siis näljas? mina ei julgeks.
Tere
Nagu juba eelnevad kommenteerijad on vastanud kehtib teile mõlemale ühine hooldusõigus lapse suhtes (kui lapse isa kohta on kanne rahvastikuregistris või kui te ei ole hooldusõigust lapse sünni registreerimisel teineteisele üle andnud).
Vahelduvat elukohta 50:50 kummagi vanema juures peetakse ka kohtus ja lastekaitses lapse tavapärast elukorraldust lõhkuvaks ja lapse huvidega mitte kooskõlas olevaks. Lapse heaolu ja huvi kaalub üles isa sellise nõude igal juhul, ükskõik, millises vanuses laps parajasti on, beebi või juba koolilaps. Lapse huvides on, et ta teab, kus on tema kindel elukoht ja lahus elava vanemaga on kindlaksmääratud suhtluskord.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
