Olen abielumees. Koos naisega olnud pea 20 aastat. 3 last, suhteliselt väikesed.
Naine on minust nii tüdinud, et ta ei taha minuga enams seksida. Kui väga lunin, siis lubab, väga vastumeelselt. Aga mulle on selline asi vastik, seega ei palu.
Algas see hiljuti, aasta tagasi. Ütleb, et lihtsalt ei taha ja kõik. Kuna on väsinud ja tüdinud kõigest. Olen kõike, proovinud, romantikat, kingitusi jne, ei aita, pigem on ta selliste liigutuste peale turtsub pigem pahuralt. Hakkab rääkima hoopis jutte, mis mind vihastavad, vanu probleeme meelde tuletama jne.
Muidu on meil suht-puht okei.
Aga mida ma pean tegema? Kellegi teisega ma seksida ei või. Kui isegi millelegi sellisele vihjan, siis on kohe suur skandaal.
Miks naised käituvad nagu koerad heinakuhja otsas, et ise ei söö aga teistele ei anna. Mis loogika siin on?
Teema: miks ollakse koerad heinakuhja otsas
Rutiin. Tehke koos midagi põnevat, võimalusi on nii palju, ainult fantaasiat vaja. Erinevatest olukordadest koos läbi tulles saab tunda nii lähedust kui loksuvad paika muud asjad.
Kas sa talle kolmest väiksest lapsest puhkust ka annad, niimoodi korralikult ja põhjalikult, mitte 30 minutit nurga peal poes käimiseks? Või aitad kuidagi seda laste logistikaga seotud koormust jaotada? Loomulikult naine ei jaksa ja ei viitsi, kui ainult tema õlul on kogu see lastega möllamine 24/7, see on emotsionaalselt väga väsitav. Saada naine nädalaks-kaheks kuskile mõnusasse kohta puhkama ja mölla ise lastega see aeg, siis tagasitulles on naine hakkamist täis, aga selleks ajaks oled sina väsinud ja tüdinud ja ei viitsi seksida.
Mina olen ka oma mehega pea 20 aastat koos olnud, mis minu puhul tähendab, et olen ligi 40. Noorim laps on 6-aastane, lapsi on kokku kolm. Ma võtan rasestumisvastaseid pille ja tean kindlalt, et ilma nendeta on mu seksiisu suurem.
Mul on üldine meeleolulanguse periood. Vajan enda laadimiseks omaette olemise aega ja pool tundi pole piisav. 40 ka läheneb, keha pole enam see nagu enne, iga lisagramm häirib, aga peamine probleem on pidev väsimus. Olen lihtsalt nii väsinud sellest kodu, töö, lasteaia, kooli ja hobide vahet sõelumisest. Kõlab banaalselt, aga olen end ära kaotanud. Ja ainus, mida mu mees saaks teisiti teha, see oleks söögitegemine. Kõiges muus panustab ta maksimaalselt. Kuid ta vihkab söögitegemist ja keegi peab seda ju tegema. Minu unistus? Tulla koju peale tööd, olla pool tundi omaette, juua üks tass kohvi ja lugeda. Siis võiks minna mehe ja laste juurde, istuda kaetud söögilaua taha nagu mees iga päev istub. Kuna ma ei ole seda kogenud, siis ma ei tea, kas see suurendaks seksiisu. Me mehega ikka seksime vahest, aga mida vähem ma seksin seda vähem ma seda naudin. Selleks, et kogeksin häid orgasme oleks vaja sagedamini seksida.
Üldiselt mul on depressiivne ja ehk ka keskeakriis ja krooniline oma aja puudus.
Ma ei tea, kas mu mees unistab ka et ma annaks talle loa teiste naistega seksida. Ma loodan, et mitte. Pornot vaatab küll ja rahuldab end, mind see ei häiri.
Mis mõttes koer heinakuhja otsas? Inimesel on ju mõistus, tunded, intelligents. Kui seksuaalne rahuldus on oluline, siis seda oskab igaüks ise ka endale teha. Kui selleks on tarvis naist, siis on juba midagi muud ka oluline, mitte vaid seksuaalne rahuldus, vaid ka inimlik kontakt. Ja sellisel juhul võiks pigem siis juba lahku minna. Ausalt ma ei tahaks oma mehega enam seksida kui teaks, et ta on oma intiimseima kehaosaga vahepeal teise naise sees käinud. Suguhaigustest rääkimata – osa jamaga nakatumisest ei päästa ka kondoom mitte. Selline risk oma laste ema suhtes isegi kui ta su jaoks enam naine pole, on lihtsalt respektitus. Ma oleks kurb kui mul oleks nii primaarne mees, kes küsib, et miks naine on nagu koer, et ise ei taha aga teistele ka ei anna. – Palun väga, ma annan hea meelega teisele oma jäätise, prae kui isu pole või riided, mida ei kanna. Aga sa räägid inimsuhetest, mees! Kui mu mees seksib teise naisega, siis see on ju intiimsuse tipp mida ta teisega kogeb. Vähemalt minu jaoks. Äkki ikka mõne mehe jaoks on ka teisega seksimisel ja ära tüüdanud jope välja laenamisel vahe sees.
Kuni su naine sind ikka omale tahab hoida, kuigi praegu ei seksi, on teil paarina veel lootust madalseisust üle saada. Kui naisele enam korda ei lähe, kellega sa seksid, siis on väga karm seis.
Naisel äkki vanad probleemid südamel, millest sa rääkida ei taha. Kuula ära ja leidke lahendusi.
Aga kas muud asjad depressioonile ei viita?
Mõningane seksiisu langus kui elu on stressirohke + beebipillid on üsnagi oodatav. Minule mõjuks hästi see, kui mu mees suudaks mulle pakkuda hellust, lähedust ja tuge ilma ootuseta, et ma kohe rõõmsalt temaga voodisse hüppan. Veelgi enam, kui ma ei taha seksida ja ma tean, ainus põhjus, miks mees kallistab, on see, et ta loodab seksi saada, siis ma on mulle need kallistused ebameeldivad. Läheduse puudumine suurendab masendust ja vähendab veelgi seksiisu. Nõiaring.
“Koerad heinakuhja otsas, ise ei söö ja teistele ei anna” :D. Koerad ei söö heinu.
Su naine on tõenäoliselt umbes 40-45. Selles vanuses algab eelmenopaus, väheneb huvi seksi vastu. Eks sa oledki s**a sees. Võib aidata väga siiras jutt naisega, aga see võib ka kõik hullemaks teha. Eks ilmselt suurem osa mehi võtavad samas olukorras armukese, sellega tekivad jälle omad probleemid.
Mida paganat te miinustate? Jälle on kellelgi allergia faktide vastu?
Sa tahad seksi ehk siis oma pingeid naises maandada. Naine aga vajab seksi, et saada osa mehe ja enda tunnetest. Filmidest tuleb see kenast välja, mis on sex ja mis on make love. Naine ei taha tunda end seisundite objektina, kus puuduvad tunded.
Naine armastab teist, nii lihtne see ongi. Ta ei taha sinu lähedust, unistab kellestki teisest. Laste pärast elab veel sinuga koos. Tean mida räägin.
20 aastat abielus ja lapsed alles väikesed?
Mina olen ka abikaasaga koos 20 aastat, ning lapsed läksid hiljuti kooli. Ja siis? Egas kõigil ei tule lapsed siis, kui soovitakse, vaid vahel peab natuke ootama-üritama ju!
Muus osas. Mina naisena ei hinda moesoovitust anda kord aastas naisele “puhkust”, st saata ta nädalaks kallisse spaasse. Mulle selline asi ei mõju! Tagasi tulles vajab pigem just aega, et uuesti rutiini sisse elada ja pigem mõjus selline järsk kukkumine masendust tekitavalt.
See, mida mina vajan, on oravarattast väljaastumine igapäevaselt lühikeseks ajaks, no umbes tunniks. Umbes tund aega peab minul iga päev olema selline aeg, kus ma ei jookse kellelegi veeklaasi ulatama, kus keegi ei torma minu juurde ega käsi kiita oma joonistust, keegi ei kihuta mind kuskile kibekiiresti midagi tegema-tooma-viima jne. Ainuke mõistlik võimalus selleks oli meil lapsed mõistlikul ajal magama panna. Mõistlik aeg tähendab ca 5-7 aastaste puhul siis kl 21.00. Seejärel on meil aeg abikaasaga kahekesi diivanil rahulikult peesitada, klaasike veini ära juua, juttu ajada, lihtsalt kahekesi olla ja silma vaadata. See on lõõgastav ja mõnus, palju parem puhkus kui mingi spaa. Ning loogiliselt viib selline lõõgastus mingil hetkel ka intiimsuseni.
Naine armastab teist, nii lihtne see ongi. Ta ei taha sinu lähedust, unistab kellestki teisest. Laste pärast elab veel sinuga koos. Tean mida räägin.
See oli ka minu esimene mõte. Kui mees ikka niipalju pingutab ja teeb, siis on ilmselt varasema kriisi ajal naisel tekkinud tõelised tunded. Seda enam, et üksi reisimist ta ju naudib. Nagu teemaalgataja kirjutas: “Ei tahtnud igapäevaelle tagasigi tulla”.
Igatahes on naise tunded su vastu kadunud ja kui need on blokis, siis ei sulata neid millegagi üles, loe eneseabi raamatuid palju tahad.
Naine armastab teist, nii lihtne see ongi. Ta ei taha sinu lähedust, unistab kellestki teisest. Laste pärast elab veel sinuga koos. Tean mida räägin.
Kas naine on siis suu peale kukkunud? Pigem eelistab oma lähedust kusagil mujal jagada, kõigi pilkude eest kõrval? Räägib üht aga teeb teist?
Võibolla on sel naisel kusagil mingid teised asjad ajada, kohustus elada topeltelu? Mingite kingituste ja lubaduste eesmärgil susserdada kellegi teisega? Kuna naine nn hea eluga harjunud, siis ei soovi oma pereelus ka “suurt plahvatust” korraldada. Ja ilmselt on taoline naine ka üsna kehva väljendusoskusega, kel tegelikult oma lähedastest täielikult suva. Nii mugav on “pilvedes hõljuda ju”…
Naine armastab teist, nii lihtne see ongi. Ta ei taha sinu lähedust, unistab kellestki teisest. Laste pärast elab veel sinuga koos. Tean mida räägin.
See oli ka minu esimene mõte. Kui mees ikka niipalju pingutab ja teeb, siis on ilmselt varasema kriisi ajal naisel tekkinud tõelised tunded. Seda enam, et üksi reisimist ta ju naudib. Nagu teemaalgataja kirjutas: “Ei tahtnud igapäevaelle tagasigi tulla”.
Igatahes on naise tunded su vastu kadunud ja kui need on blokis, siis ei sulata neid millegagi üles, loe eneseabi raamatuid palju tahad.
Sulatab ikka. Just sellega sulatabki, kui mees armukese võtab. Siis saab naine aru, et tegelikult tahaks ikka meest omale. Draama selgitab välja, mis selles suhtes on ja mis mitte. Te siin oletate muudkui, et unistab teisest ja mida veel. Naine võib olla oma mõtetega hoopis selles maailmas, kus kõik see on halb, mis olemas ning hea on see, mida pole. Täiesti olemas ju selline etapp igaühe elus, mis tekib rutiini tagajärjel.
Aga võib ka olla, et naine tõesti lihtsalt ei viitsi enam seksida. Hormoonide mõju vähenemine ühelt poolt ning ilmselt ka mitte liiga kõrge varasem libiido, pluss arvatavasti mitte eriti kirglik seks mehe poolt.
ah mis romantika ja kingitused. kui ikka isu on otsas, siis on otsas, tean omast käest, olen naine, kah 19 aastat kooselu. ole ükskõik kui välja puhand, no ei huvita enam abikaasa. nii lihtne see ongi. Siin on vaja väikest raputust. minul aitas abielu lagunemine-oma mees muutus uuesti ihaldusväärseks, aga tema tagasi enam ei tulnud. leidsin peigmehe, seks on parem kui kunagi varem. aga kordan veel- mees oleks võinud tol ühisel ajal, kui kõik oli pealtnäha “korras”, teha mida iganes, see ei oleks aidanud. .
ah mis romantika ja kingitused. kui ikka isu on otsas, siis on otsas, tean omast käest, olen naine, kah 19 aastat kooselu. ole ükskõik kui välja puhand, no ei huvita enam abikaasa. nii lihtne see ongi. Siin on vaja väikest raputust. minul aitas abielu lagunemine-oma mees muutus uuesti ihaldusväärseks, aga tema tagasi enam ei tulnud. leidsin peigmehe, seks on parem kui kunagi varem. aga kordan veel- mees oleks võinud tol ühisel ajal, kui kõik oli pealtnäha “korras”, teha mida iganes, see ei oleks aidanud. .
No vat just sellest minagi räägin. Mees võib kõrvade peal käia, see ei aita. Aitab, vastupidi, ükskõiksus ning silmitsi seismine sellega, et kõik ei olegi garanteeritud.
Olin ka 20 aastat abielus ja seks oli tüütu kohustus. Kirjutatu kohta võib öelda, et selle on kirja pannud minu eks.
Minul oli lihtsalt igav!!! Kui ma teadsin, kuhu mees järgmiseks oma käe mu kehal asetab või mis liigutuse teeb, no ei olnud mingit tahtmist seksiga tegeleda, see oli selline rutiin, et praegugi tekivad külmavärinad, kui sellele mõtlen. Lausa nii, et 3 min koos pesemisega ja siis seljad kokku ja mees tuttu ning naine oma rahuldamatust patja nutma, just ei olnud, aga enam-vähem.
Kõik minupoolsed asja mängulisemaks muutmise ettepanekud aga lämmatati juba eos. Jah, muidugi on ka naisi, kes ise ei tule millegi muuga kaasa, kui teki all ja pimedas…
Mingeid soovitusi anda kahjuks ei oska, sest ei tea teie sekselu nüansse kohe mitte üldse ja ega teada tahagi. Aga siin on kirjas üks mõeldavatest põhjustest. Tee asi naise jaoks mängulisemaks! On üks ütlus, et mees peab naist rahuldama nii, et see jookseks tal järgi madrats kaenlas. Mõtle sellele.
Olen abielumees. Koos naisega olnud pea 20 aastat. 3 last, suhteliselt väikesed.
Naine on minust nii tüdinud, et ta ei taha minuga enams seksida. Kui väga lunin, siis lubab, väga vastumeelselt. Aga mulle on selline asi vastik, seega ei palu.
Algas see hiljuti, aasta tagasi. Ütleb, et lihtsalt ei taha ja kõik. Kuna on väsinud ja tüdinud kõigest. Olen kõike, proovinud, romantikat, kingitusi jne, ei aita, pigem on ta selliste liigutuste peale turtsub pigem pahuralt. Hakkab rääkima hoopis jutte, mis mind vihastavad, vanu probleeme meelde tuletama jne.
Muidu on meil suht-puht okei.
Aga mida ma pean tegema? Kellegi teisega ma seksida ei või. Kui isegi millelegi sellisele vihjan, siis on kohe suur skandaal.
Miks naised käituvad nagu koerad heinakuhja otsas, et ise ei söö aga teistele ei anna. Mis loogika siin on?
ma usun, et su naine mõne 30 aastase noormehega tahaks küll. Värskem, noorem.
Meie oleme abielus 10 aastat, kuid seis on sama. Kolm väikest last ja mina enam seksi ei taha. Ja põhjus: mehe vastu on tunded kadunud. Olen pettunud ja nördinud – minu arvates on minu kaela jäetud kõik lastega seonduv ja lisaks pidev koristamine. Olen ka 40+ ja 7 aastat kodus lastega istunud. Kõrini on. Olengi kõigest tüdinud ja väsinud. Paar päeva puhkust ei ravi seitset aastat teiste teenimist. See on kui tilk merre. Mees ei saa sellest aru, tähtsamad on tema enda vajadused. Tuleb koju, sööb, loeb lehe läbi, istub arvutisse, vaatab telerit. Siis on aeg juba niikaugel, et mina hakkan lapsi magama ajama (mees veel lebotab teleri ees). Kui ütlen, et ka mina tahan puhata tööpäevast, ei saa tema aru, mis tööpäevast – olen ju päev aega lastega kodus olnud.
Ühesõnaga – kui lapsed sündisid, jäid lapsed minule toimetada ja olin 100% emme. Ja olen praegugi. Mees ju ei viitsi lastega tegelda, siis pean mina seda tegema. 24/7. Mul ei ole võimalusi enda patareisid laadida ja end naisena tunda. Ootasin mehelt rohkem toetust, sest sõbrannasid-emasid-õdesid ja muid lapsehoidjaid pole. Sain ainult kommentaare stiilis: sa oled ikka peast soe (olin tõesti öösiti pidevalt magamata ja üsna segi omadega) või et kui rumal ja tobe ma olen. Ja kõike seda ei saa ma mehega arutada. Sest ta suunab jutu mujale või keerab naljaks ära või võtab asja nii, et mina tahangi tüli üles keerutada tühjast kohast – lihtsalt seepärast, et teda süüdistada.
Ja- mehe arvates on ka meie suhe OK. Niikaua, kuni naine mossitades teda vastu ei võta, ära kuulab ja kohati naeratab, ongi kõik korras.
Mehele soovitaksin järgmisi tegevusi (mis minu puhul töötaksid ja aitaksid lähedust tuua):
+ mees peab võtma aega, et naisega rääkida. Iga päev. Kasvõi oma tööasjadest või poliitikast või millestki iganes. Mis siis, et naine kõigest aru ei saa. Minul on tunne, et olen rohkem seinakapi eest (võimalikult väheste kuludega ülalpeetav), mida putitatakse natuke vaid siis, kui kapp juba katki.
+ tore, kui vestlus toimub kohas, kus saab tasakesi naisele “külje alla ujuda” – füüsiline lähedus on oluline – minul tekib mingi soojem tunne mehe vastu alles pärast poolt tundi füüsilist kontakti.
+tunnusta naist. “Mulle meeldib, kui Sa…”, “Ma olen uhke, et Sa nii hästi…” “Sul tuli täna söök hästi välja.” See on väga-väga oluline.
Mul on tunne, et teie vahel on mingid lahtirääkimata konfliktid – kui naine hakkab mingeid vanu asju ette heitma, tähendab, et tema jaoks on need lõpetamata ja lahti rääkimata. Ja kui ta pakub meelega variante, mis Sulle ei sobi, siis arvan siiski, et ta tunneb, et Sa ei arvesta temaga. Sellest võikski alustada. Kuula ära ja lase rääkida, mis tal südamel on. Ei pea nõu andma ja las süüdistab – kui saab südamelt ära rääkida, on juba palju kergem. Ja ära võta väga südamesse räägitut. Vanad asjad on pika vinnaga ja kolm korda võimendatud. Kuula – mitte räägi.
Kuskilt olen lugenud, et mees tahab enne seksi, siis tuleb ka õrnus. Naisele on vaja enne õrnust, siis tuleb seks ka. Õhtusele seksi paned aluse juba päeval, kui kallistad naist – lihtsalt niisama möödaminnes või ütled midagi ilusat. Muidugi kui naine on nii tõrjuv, siis tuleks alustada sügavamalt. Mina soovitaksin alustada rääkimisest ja huvi tundmisest naise vastu – mis tema mõtleb. Kui see ei aita, siis kindlasti suhtekoolitus. Ja kui naine saab välja rääkida, mis südamel, siis saab ka lillede, komplimentidega ja ühiste üritustega edasi minna.
Meie oleme abielus 10 aastat, kuid seis on sama. Kolm väikest last ja mina enam seksi ei taha. Ja põhjus: mehe vastu on tunded kadunud. Olen pettunud ja nördinud – minu arvates on minu kaela jäetud kõik lastega seonduv ja lisaks pidev koristamine. Olen ka 40+ ja 7 aastat kodus lastega istunud. Kõrini on. Olengi kõigest tüdinud ja väsinud. Paar päeva puhkust ei ravi seitset aastat teiste teenimist. See on kui tilk merre. Mees ei saa sellest aru, tähtsamad on tema enda vajadused. Tuleb koju, sööb, loeb lehe läbi, istub arvutisse, vaatab telerit. Siis on aeg juba niikaugel, et mina hakkan lapsi magama ajama (mees veel lebotab teleri ees). Kui ütlen, et ka mina tahan puhata tööpäevast, ei saa tema aru, mis tööpäevast – olen ju päev aega lastega kodus olnud.
Ühesõnaga – kui lapsed sündisid, jäid lapsed minule toimetada ja olin 100% emme. Ja olen praegugi. Mees ju ei viitsi lastega tegelda, siis pean mina seda tegema. 24/7. Mul ei ole võimalusi enda patareisid laadida ja end naisena tunda. Ootasin mehelt rohkem toetust, sest sõbrannasid-emasid-õdesid ja muid lapsehoidjaid pole. Sain ainult kommentaare stiilis: sa oled ikka peast soe (olin tõesti öösiti pidevalt magamata ja üsna segi omadega) või et kui rumal ja tobe ma olen. Ja kõike seda ei saa ma mehega arutada. Sest ta suunab jutu mujale või keerab naljaks ära või võtab asja nii, et mina tahangi tüli üles keerutada tühjast kohast – lihtsalt seepärast, et teda süüdistada.
Ja- mehe arvates on ka meie suhe OK. Niikaua, kuni naine mossitades teda vastu ei võta, ära kuulab ja kohati naeratab, ongi kõik korras.
Mehele soovitaksin järgmisi tegevusi (mis minu puhul töötaksid ja aitaksid lähedust tuua):
+ mees peab võtma aega, et naisega rääkida. Iga päev. Kasvõi oma tööasjadest või poliitikast või millestki iganes. Mis siis, et naine kõigest aru ei saa. Minul on tunne, et olen rohkem seinakapi eest (võimalikult väheste kuludega ülalpeetav), mida putitatakse natuke vaid siis, kui kapp juba katki.
+ tore, kui vestlus toimub kohas, kus saab tasakesi naisele “külje alla ujuda” – füüsiline lähedus on oluline – minul tekib mingi soojem tunne mehe vastu alles pärast poolt tundi füüsilist kontakti.
+tunnusta naist. “Mulle meeldib, kui Sa…”, “Ma olen uhke, et Sa nii hästi…” “Sul tuli täna söök hästi välja.” See on väga-väga oluline.
Mul on tunne, et teie vahel on mingid lahtirääkimata konfliktid – kui naine hakkab mingeid vanu asju ette heitma, tähendab, et tema jaoks on need lõpetamata ja lahti rääkimata. Ja kui ta pakub meelega variante, mis Sulle ei sobi, siis arvan siiski, et ta tunneb, et Sa ei arvesta temaga. Sellest võikski alustada. Kuula ära ja lase rääkida, mis tal südamel on. Ei pea nõu andma ja las süüdistab – kui saab südamelt ära rääkida, on juba palju kergem. Ja ära võta väga südamesse räägitut. Vanad asjad on pika vinnaga ja kolm korda võimendatud. Kuula – mitte räägi.
Kuskilt olen lugenud, et mees tahab enne seksi, siis tuleb ka õrnus. Naisele on vaja enne õrnust, siis tuleb seks ka. Õhtusele seksi paned aluse juba päeval, kui kallistad naist – lihtsalt niisama möödaminnes või ütled midagi ilusat. Muidugi kui naine on nii tõrjuv, siis tuleks alustada sügavamalt. Mina soovitaksin alustada rääkimisest ja huvi tundmisest naise vastu – mis tema mõtleb. Kui see ei aita, siis kindlasti suhtekoolitus. Ja kui naine saab välja rääkida, mis südamel, siis saab ka lillede, komplimentidega ja ühiste üritustega edasi minna.
Mulle meeldib eelmine kommentaar väga, just soovituste osa. Olen ise ka see naine, kes pika kooselu tulemusel seksida enam väga tihti ei soovi. Kusjuures seda ei saa öelda, et seks halb oleks. Ma olen päris palju pead murdnud, mis aitaks. Ja praegu jõudsin selleni, et tegelikult mulle piisaks sellest kui mees huvituks päriselt minu asjadest, et saaks üheskoos arutada. Kuna tema on kinnisem ja isegi ei oska asjadest rääkida, aga mina olen just vastupidi suur argumenteerija ja mõtete välja käija (isikuomadused+töö).
Tõesti selline südamest südamesse rääkimine on vajalik, sealt edasi väiksed asjad – tunnustus, hellitus … kaissu võtmine – küll siis viib seksini ka. Ja see on vajalik, et saaksite omavahel kahekesi olla. Võtke pühapäevahommikud endale – lapsed saagu ise hakkama, vanemad ei pea enne lõunat enda toast välja tulema. Ja need vanad etteheited – klaarige ühe korraga ära. Kui naine võtab järjekordselt teemaks, siis tee väike stopp ja ütlegi, et davai, klaarime nüüd ja igaveseks ära, et rohkem sama teema lauale ei tuleks. Suhe on nagu koostöögi üksteisest lugupidamine ja samade asjade nina alla hõõrumine pole respekt – tuleb asjad paika panna. Eks see on pikk tee tagasi ja nõuab järjepidevust ja kannatust ning koostööd naisega – üksi kindlasti ei jaksa.
Oleme sõpradega arutanud suhete n-ö sammaste üle ja saime kokku järgmise rea (oli ka ühes varasemas teemas esitatud). Ehk tuleb siit mõni hea idee.
Suhe seisab järgmistel sammastel (suvalises järjekorras):
1. Ühiste huvide jagamine ja nende alusel millegi loomine (nt kodu ja pere).
2. Füüsilise intiimsuse jagamine (kaasab seksi, kuid ei piirdu sellega).
3. Ühiste traditsioonide loomine ja järgmine (lisaks tavalistele tähtpäevadele ka nt pulma- või kokkusaamise aastapäeva tähistamine jms).
4. Iskliku suhtekeele loomine (nt hellitusnimed, võtmesõnad mõnede toimingute või olukordade jaoks jne) – mis kasvad suhtest välja.
5. Jagatud harjumuste ja argitavade loomine ja neist võimlusel kinni pidamine (nt alati ühine hommiku- või õhtusöök, mille jooksul jagatakse päevamuljeid).
6. Kaaslase ambitsioonide, soovide ja fantaasiate jagamine ja toetamine võimaluse piirides.
7. Teineteise jaoks talutavate harjumuste kujundamine (nt igaüks paneb mustad sokid pesukorvi) või talutavaks tegemine.
Kõik on tegelikult tähtsad, kuigi mitte igal hetkel võrdselt. Lihtne on siis, kui inimesed on üsna sarnased, raske siis, kui väga erinevad. Viimasel juhul tuleb suhte hoidmise nimel parasjagu pingutada, kuid ma arvan, et pingutama peab aeg-ajalt nii ehk naa. Kui üks sammas kukub kokku, siis on teistel sellevõrra suurem koormus. Ja kui kandev sammas kokku kukub, tõmbab ta teised ka kaasa. Seega ainult ühe sammast tugevdades hoonet püsti ei hoia.
Eks muidugi enamasti kujunevad asjad välja n-ö “loomulikus käigus”, kuid mul on tunne, et liiga sageli eeldatakse, et armastus või pere (punkt 1) aitab kõigega leppida. Ei aita.
Omal on nii, et kui mees mõnda aega n-ö omas mullis elab, siis väheneb soov füüsilise läheduse järele ka. Kui vahe jääb väga pikaks, siis ei taha üldse seksi, mitte kelleltki. See uks on kinni. Ja selle ukse avamiseks tuleb jälle alustada n-ö kurameerimisfaasist.
Vanad valud tuleb välja pesta. Nagu üks kägu soovitas: kui hakkab meelde tuletama – võtagi ette: selge, nüüd arutame selle asja läbi. Ja ole valmis selleks, et ta mäletab sündmusi teisiti. Hea oleks, kui selle valusa olukorra saaks mõlemapoolse nägemusega selgeks: ahnii: sa siis tundsid seda, ma ei aimanudki nii… mulle tundus hoopis nii, aga nüüd ma saan aru küll… See, et üks pool näeb 6-t, ei tee veel teise poole nähtud 9-t valeks!
Püüa selgeks teha, mida naine üldse tahab. Mitte ainult seksis. Ja v-o ta tahab midagi sellist, mille kohta mees on mingis olukorras öelnud, et jama värk või nõme asi. Näiteks mulle meeldib, kui mu mees mulle aeg-ajalt armastusluulet loeb. Mõnel teisel on teistsugune “unistus”, v-o teise meelest tobe, aga mis siis?! Ma ei räägi praegu nn pervodest asjadest, vaid sellistest unistustest, mis võivad tunduda tühised, kuid mis teeks olukorra meeldivaks.
Ja veel: minu kogemuse järgi naistele ei meeldi väga selgelt öelda: tee seda või toda (sama hästi võivad nad siis seda juba ise teha), vaid vihjavad. Kuula neid vihjeid või meenuta vihjeid. Naistele meeldivad meeldivad üllatused. Kerge kallistus ja verbaalne tunnustus (midagi vastu ootamata) võivad pingeid maandada – toimib meeste puhul ka, muide 😉
Miks Sulle mõte koerast niiväga vastumeelne on? Õigesti valitud tõug, kes on läbinud korraliku trenni, on parem lapsehoidja, kui inimene kellele te maksaksite.
Iga inimene tahab lähedust, see “mees kui alam liik” on debiilne feminatside väljamõeldis, kelle meelest ka need inimesed, kes on rahul olles seda sama sugu, millena nad sündisid on värdjad. (cismales, cisfemales, kui inimesed kes inglist jagavad ja end närvi tahavad ajada)
Ma ei ole Sinu tegeliku olukorraga tuttav, aga tekstis kumab läbi, et te mõlemad olete üsna omajagu oma asja ajanud ja need asjad enam ei ühti.
Sa küll mainisid, et sa oled kodused tööd ise ära teinud, aga mõtle korra üle. Kas need tõesti olid KÕIK asjad, mis ühe majapidamise ülespidamisega seonduvad? Ja isegi kui olid, kui Su naine on neid juba pikemat aega teinud, siis üks kord ei avalda muljet.
Ma ei taha Sind maha teha. Mees olemine ei ole ka lihtne. Eriti tänapäevases *manliness over 9000* ühiskonnas.
Alusta individuaalsest teraapiast. Vajadusel leidke paariterapeut.
Kõige olulisem on leida aeg, kus Teie kui paar saate korraks aja maha võtta ja asjad selgeks rääkida.
Muide, emotsionaalselt keerulistest asjadest on kergem rääkida siis, kui tasakesi partnerit silitad (see annab signaali, et ta on ikkagi kallis, isegi kui sõnad on karmid). Silita või ainult kätt, sõrmi, peopesa, rannet. Isegi kui käe ära tõmbab, hiilid tasakesi jälle sõrmede juurde ja silitad. Kindlasti on mõni hellitusnimi olemas – kui asi läheb teravaks, võid selle kasutusele võtta, pannes sellesse kogu oma soojuse.
Tunneme üksteist läbi ja lõhki.
Tead, mina olen iseendaga elanud koos üle 50 aasta ja ikka tuleb ette, et üllatan iseennast! Ja avastan endas suhete (mitte ainult paarisuhte) mõjul uusi külgi ja tahke. Nii et arvata, et Sa teist inimest tunned 18 aasta järel läbi-ja-lõhki, on ilmselt väike liialdus. Ja Sa ei oleks ju teemat siia teinud oma murega, kui tunneksid oma naist läbi-ja-lõhki, vastasel korral juba teaksid, kuidas toimida.
Mis juhtus paar aastat tagasi? Mine tagasi sinna ja analüüsi see muutumisprotsess samm-sammult läbi. Võin mürki võtta, et avastad üht kui teist, sh ka seda, et sa ei tunnegi oma naist läbi-ja-lõhki.
Miks naised käituvad nagu koerad heinakuhja otsas, et ise ei söö aga teistele ei anna. Mis loogika siin on?
Miks sa arvad, et ainult naised nii käituvad? Mehed ikka ka. Ära süüdista üldinimlikus veas ainult naisi ega oma naise veas kõiki naisi. Hmh.. .hiljuti just üks sõbranna kurtis, et mees ei ole temaga mitu nädalat juba keppinud aga samamoodi ei meeldi talle mõte, et naine kellegi teise kaissu ronib.
Teiseks. Teie suhe ei ole korras, kui seal on niisugune põhimõtteline soovide erinevus.
Kolmandaks. Oled sa naisele öelnud, et kuule, kui ma sinu käest keppi ei saa, otsin armukese? Proovi korra, vaata, mis vastab.
ISe soovitan, et minge suhtenõustaja juurde. Mõnikord aitab kolmanda inimese juuresolek omavahelisi probleeme selgeks harutada. Ja seksuoloogi juurde. Otsi mõni meessoost terapeut, kui naisi ei usalda.
Tema meelest räägime isegi liiga palju üksteisega. Mulle tundub, et mu hääl käib talle närvidele. Oma asjadest ta varem rääkis palju, nüüd vähem, sest ta ei taha, et ma midagi vastu räägiksin.
Aga sa proovi korra sellist nõksu, et sa ei räägi vastu naisele.
Et sa kuulad ta ära.
Mõnel inimesel on selline loll komme, et mida sa talle ka ei räägiks, ta ei saa teisiti, kui peab sinu räägitut kohe analüüsima, paika panema ja lahendama hakkama. Mõnikord tahaks lihtsalt niisama rääkida ja äärmisel juhul kaastundlikku mõminat vastuseks saada.
Võibolla oled sa jube kritikaan, kelle vastus naise jutule on alati üks pikk ja põhjalik “sa oleksid pidanud hoopis nii tegema”?
Teine halb variant on see, kui ükskõik mis teema rääkija üles võtaks, teine pool keerab selle kohe enda peale ja hakkab rääkima “näiteks mina…” ja on jälle igas pulmas prints ja igal matusel papp. See näitab, et kaasvestlejast ei peeta lugu, kui talle üldse sõna ei anta.
Mõtle selle peale.
Ja muidugi on, kujutage ette, isegi niivõrd primitiivsele olendile, nagu mees, vajalik inimlik lähedus. Uskumatu aga see on tõsi! Ma tahaks tunda ka jälle, et ma olen mees, keda tahetakse, kellega koos on hea jne. Kõlab vist jaburalt, vist, aga nii see on. Ma saan aru mõnest jutust siin, et nii alam liik, nagu mehed, ei võiks seda tahta aga midagi pole teha, mingid tunded mul justkui oleks.
Aga kui see nii on, siis miks sa kohtled oma naist nagu asja ja su põhiline etteheide talle on, et ta ei taha seksida? Miks sa ei räägi siin ja praegu armastusest?
Sa ise räägid praegu nii, nagu su naine oleks alam liik ja tema hingeelu ei oleks sugugi oluline. Oluline on see, et sina pead tema käest saama seda, mida sina tahad. Seksirobotit on sul vaja või?
Tunded, vaata, need ei olegi soopõhised. Need peaks olema sul kindla inimese vastu, ehk siis antud juhul oma naise vastu. Kui sul oma naise vastu tundeid ei ole, mida sa temalt siis tahad?
Alusta sellest, et pakud oma naisele lähedust – aga seksini kohe ei lähe. Seksi alguses isegi välistad. Aga pakud naisele lähedust, mitte ei nõua seda.
Praegu, su enda sõnastuse järgi, paistab, et teie kaugenemine on just sellest alguse saanudki, et sina nõuad naiselt lähedust, aga ise talle seda ei paku.
PS: kui sulle koerad ei meeldi, siis ei ole koera võtmine loomulikult hea lahendus. Kõikides sellistes asjades on “ei” suurema kaaluga kui “jaa”. Aga see, et naine peab koera võtmist (mis logistiliselt oleks tohutu lisakoormus ju) enda jaoks lahenduseks, näitab omakorda, et tal on teie pereelus emotsionaalseid vajakajäämisi.
Koer üldiselt pakub tingimusteta armastust. Ilmselgelt tunneb su naine, et teda ei armastata piisavalt.
Veel üks asi. Kui mul oma mehega samalaadsed probleemid oleks… Me ei saaks neid iialgi korda, kui mees arvaks, et kogu asi on ainult selles, et mehed on niisugused ja naised on naasugused ja mehi peetakse alamaks liigiks ja muu selline üldistatud vingumine. Kahe inimese vaheline suhe on kahe inimese vaheline suhe. Selle peegeldamine kogu inimkonnale pole muud, kui tegeliku probleemi eest põgenemine, vastutuse enda pealt ära veeretamine ja lühidalt – lihtsalt vingumine. Ja veel, ka selline üldistamine näitab, et sa tegelikult ei armasta oma naist. Muidu sa ei lahterdaks teda, ei arvaks, et ta on “üks naistest”. Ilmselt ei armasta sa ka iseennast, muidu sa ei lahterdaks ennast kui “üks meestest” ega halaks, et sinu näol tehakse ülekohut kogu meessoole.
“Koerad heinakuhja otsas, ise ei söö ja teistele ei anna” :D. Koerad ei söö heinu.
Esimest kord elus kuuled sellist väljendit? Mnjah, mis on meie hariduse tase ometi, kui täiskasvanud inimesed on umbes nagu Peep raamatus Peep ja sõnad.. See, et koerad seda heina ise ei söö, ongi selle väljendi mõte, muideks.
http://www.folklore.ee/justkui/sonastik/index.php?f=2&f1=7&f2=2&m=26990&id=26997
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
