Või ei ole just kuigi tervislik, aga sooviks mõnda tervislikumat alternatiivi, mida ahjus tehtud juurviljadele peale panna.
Esileht › Ilu ja tervis › Milline oleks tervislikum alternatiiv võile?
Teema: Milline oleks tervislikum alternatiiv võile?
?
Miks või on ebatervislik?
Avokaadokreem, pesto, toorjuust?
Mõistlikus koguses on või täiesti tervislik, seal on palju tervisele kasulikke aineid. Liiga palju süües võib see tõesti ebatervislik olla.
Lihtsalt maitsenüansside erinevuse ja vahelduse pärast soovitan kasutada ka erinevaid õlisid. Näiteks kookosõli, rapsiõli, päevalilleõli, oliiviõli (ahjus küpsetamiseks ei soovita extra virgin õli) jne. Kõigis neis on nii häid aineid kui ka liigsel tarvitamisel ebatervislikke aineid.
Kui kolesteroolinäitajad on korras, siis ei ole või ega kookosõli söömisel (sest neis on üsna palju küllastunud rasvhappeid) mingeid vastunäidustusi. Vaheldusrikka ja tervisliku toidulaua juures on igal toiduainel oma koht.
Juurviljad võib ka ahjus ära küpsetada ning pärast õli peale niristada. On igasuguseid väga maitsvaid õlisid, mis aga ahjus kuumutamist ei talu. Näiteks kreeka pähkli õli on väga maitsev, kõrvitsaseemneõlil on spetsiifiline maitse aga kui meeldib, siis soovitan väga (eriti röstitud kõrvitsale või kõrvitsapüreesupile).
Või ongi see tervislikum alternatiiv (vähemalt margariinile), kui sa võiga just kõrgel temperatuuril praadida ei taha. Kõrgel temperatuuril praadimiseks on parem oliiviõli või rapsiõli või ka kookosõli.
Uus ja kallis moeasi on veel ghee (tehakse võist), seda võib ka praadimiseks ja kuumutamiseks kasutada.
http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/mis-on-ghee-ja-kuidas-seda-valmistada
Mulle väga meeldib, ei hakka kärsatama ka kõrgematel tempertuuridel, maitse on mahe.
mulle ka meeldib ghee, keedan ise.
Mulle meeldib hoopis riisiõli.
Rapsiõli sobib masinate õlitamiseks, mitte inimesele söögiks!
Võist tervislikum alternatiiv on näiteks oliiviõli. Jälgida et poleks extra virgin.
Jälgida et poleks extra virgin.
Miks oliiviõli ei tohi Extra Virgin olla?
mis sellel võil häda on? õlid ei sobi üldse praadimiseks ja küll varsti see kookoserasv moest läheb. vana hea searasvaga on kõige mõnusam praekartuleid teha. rasva on inimestel vaja, vähemalt 1 gramm kehakaalu kohta päevas. organism vajab rasvu hormoonide tootmiseks.
Jälgida et poleks extra virgin.
Miks oliiviõli ei tohi Extra Virgin olla?
ilmselt näpukas
Rapsiõli sobib masinate õlitamiseks, mitte inimesele söögiks!
Võist tervislikum alternatiiv on näiteks oliiviõli. Jälgida et poleks extra virgin.
Rapsiõli kiituseks võib öelda, et tema rasvhappeline koostis on üks tasakaalustatumaid: küllalt vähe küllastatud rasvhappeid, suurema osakaaluga on ühekordselt küllastamata rasvhapete (olehappe) osakaal ning olulise osa moodustavad linool- ja linoleenhape. Tulemuseks on see, et rapsiõli võib ühtviisi edukalt kasutada nii salatites/majoneesides kui ka praadimisel ja küpsetamisel. Valitud rapsiseemnetest saab ka head külmpressitud õli, muide põhjanaabrid soomlased nimetavad sedagi hellitlevalt neitsiõliks. Selles õlis sisaldub palju kasulikke vitamiine ning ka fosfatiide. http://www.terviseleht.ee/199948/48_taimeolidest.php
Extra virgin on näiteks salatitesse parim oliiviõli. Kuumutamiseks sobivad rafineeritud õlid paremini, kuna nende suitsemispunkt on kõrgem.
Tegelikult selle “vajaliku” rasva saab nii-kui-nii absoluutselt muu toidu seest kätte ja enamgi veel, ja ei ole vaja tervislikkuse sildi all väga suure hoolega juurde süüa. kus just mingit ulme LCHF dieeti ei pea.
Mitte extra virgini asemel mõeldi ilmselt seda, et see ei sobi praadimiseks – kui, siis ülimadalal kuumusel mingid köögiviljad vms.
Et kui just päris GMO-sojaõli ei söö, siis tegelikult väga vahet ei olegi.
Jälgida et poleks extra virgin.
Miks oliiviõli ei tohi Extra Virgin olla?
Extra Virgin oliivõli kasutatakse ainult külmalt – salatitesse näiteks. Selle suitsemispunkt on väga madal ja suitsemispunktist õle kuumutamisel tekivad vähkitekitavad ühendid.
Igal õlil on oma otstarve, rapsiõli kasutatakse praadimisel ja fritüürides seetõttu, et selle suitsemispunkt on nii kõrge, et kantserogeenseid ühendeid kuumutades ei teki. Salatisse seda aga ei panda, sest tal ei ole kasulikke omadusi.
Mida veel tasub teada, on see, et mee kasulikud omadused hävivad kuumutamisel. Juba 40 kraadi juures hakkavad mee omadused muutuma. Seega need, kes kodus ahjus müsli teevad – tegelikult ei ole mingit vahet, kas magustamiseks lisada mett või suhkrusiirupit, sest mesi muutubki nii kõrgel kuumusel suhkrusiirupiks.
Poes müüdav mesi ei ole alati kõige tervislikum, õige mesi nimelt suhkrustub ja kristalliseerub üsna kiiresti. Nagu paljud on tähele pannud, püsib poest ostetud mesi (eriti just välismaised brändid) ka mitme aasta pärast kenasti vedel. Millest see tuleb – mee kuumutamisel sulavad meekristallid väiksemaks ja mida väiksemad nad on, seda kauem püsib mesi vedelana. Küll aga kaotab ta kuumutamise käigus ka suure osa oma headest omadustest. Mõnele poes müüdavale meesordile on lisatud suhkrusiirupit. Mett tasub siiski mesinikult osta.
Rapsiõli tootmiseks kasutatakse väga mürgiseid ühendeid ja selle rasvhappeline koostis muutub. Sinna tekivad mürgised ühendid. Lisaks kasutatakse kasvatamisel ohtralt taimekaitsevahendeid ning kasvatatakse suurte teede ääres. Rapsiõli pole inimese söögiks sobilik õli kui tegu pole just mahemärgiga külmpressitud rapsiõliga, aga sel juhul ei sobi see jälle kuumutamiseks.
Või ei ole just kuigi tervislik, aga sooviks mõnda tervislikumat alternatiivi, mida ahjus tehtud juurviljadele peale panna.
https://www.youtube.com/watch?v=6iKSL-bpbAM
Rapsiõli tootmiseks kasutatakse väga mürgiseid ühendeid ja selle rasvhappeline koostis muutub. Sinna tekivad mürgised ühendid. Lisaks kasutatakse kasvatamisel ohtralt taimekaitsevahendeid ning kasvatatakse suurte teede ääres. Rapsiõli pole inimese söögiks sobilik õli kui tegu pole just mahemärgiga külmpressitud rapsiõliga, aga sel juhul ei sobi see jälle kuumutamiseks.
Mulle tundub, et tänapäeval meie ühiskonnas polegi võimalik tarbida midagi PÄRISELT mahedat ja ökot. Või saadakse lehmapiimast, lehmad aga söövad rohtu, mis kasvab ka maanteede ääres; samuti söödetakse lehmadele sisse antibiootikume. Seega, kõik, mis me lehmalt saame, on mingil moel rikutud, saastatud, mitte päris puhas. Kasvatad oma põllul ise vilja – tore on, aga sealsamas kõrval on mingi põllumajandusühistu suur põld, mida mürgitatakse ja väetatakse ja ei ole ka sinu oma põld nendest ainetest vaba. Ja nii edasi. Kui just kuhugi Kesk-Aafrikasse ei koli, kus oma tervise hinnaga hommikust õhtuni põllul istutad, kõplad, higistad ja kurnad end, ei saa sa ikkagi tõeliselt puhast toitu.
Seega – vähem põdemist! Ei maksa segaseks minna oma tervislikkusega. Kui terviseprobleeme pole, ülekaal või diabeet ei kimbuita, söö võid ja naudi. Lähebki leib paremini alla. Mina tarbin mõnuga võid, igasugu margariinid võite soomlastele maha müüa. Praadimiseks kasutan rapsiõli ja päevalilleõli, salatitesse kasutan rafineerimata päevalilleõli või oliiviõli. Ükskord sureme niikuinii ja MITTE MISKI ei taga haigustevaba elu.
Või on üks toiduainetest, mida inimesed nii paaniliselt “kardavad”, aga tegelikult ei ole sellel häda midagi. Palju rumalam on kasutada kõikvõimalikke less fat jne margariine nagu paljud teevad. Kui sa võid just pakkide viisi sisse ei aja, siis ei ole seal midagi ebatervislikku.
http://www.telegram.ee/toit-ja…..valmistada
Mulle väga meeldib, ei hakka kärsatama ka kõrgematel tempertuuridel, maitse on mahe.
Ka mina kiidan seda. Väga meeldib.
Avokaadokreem, pesto, toorjuust?
Puhas või on iga kell tervislikum kui mingi “toorjuust” või muu selline määre.
Esileht › Ilu ja tervis › Milline oleks tervislikum alternatiiv võile?
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.