Kolisime paar aastat tagasi Tallinnasse. Sügisel läheb vanem laps kooli, aga mina ei tea Tallinna koolidest midagi. Muidugi on igal aastal ilmuv koolide edetabel, aga see ei ütle kooli üldise õhustiku kohta mitte midagi.
Teema: Millised on head koolid Tallinnas?
10.01.2017 10:33
To report this post you need to login first.
10.01.2017 11:05
Laps määratakse kooli vastavalt elukohale. Kesklinnas on osa koole katsetega – katsetele registreerimine juba käib.
Pluss siis veel erakoolid.
Kui erakooli ja katsetega kooli pole plaanis kandideerida, siis otsi üles oma elukohajärgne/järgsed koolid.
Rohkem infot on siin lehel – http://www.tallinn.ee/est/haridus/Esimesse-klassi-astumine
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 10.01 11:05; 17.01 10:15; 17.01 11:00; 17.01 11:46;
To report this post you need to login first.
10.01.2017 12:04
Lapsele on oluline klassi õhustik, mitte üldine õhustik. Klassi õhustiku moodustavad klassijuhataja, klassikaaslased ja lapsevanemad. Ja siis loomulikult lisandub ka konkreetse lapse olemus. Mul on läbi oma laste kogemusi kahe erineva kooliga, millest ühte kiidetakse internetiavarustes taevani, teist aga reeglina kritiseeritakse. Kuid läbi oma laste kogemuse on minu arvamus neist koolidest, loomulikult läbi oma laste klasside prisma, nüüdseks risti vastupidine.
Tagantjärgi tarkusena arvestaksin kooli valimisel nüüd ka näiteks seda, kas koolis tegutsevatesse kooridesse saab minna igaüks, kes soovib, või läbi katsete ja eelistatuna need, kes ka kusagil mujal muusikaga tegelevad.
To report this post you need to login first.
10.01.2017 12:27
Muidugi on oluline klassi sisekliima, ent samas on seda ju täiesti võimatu ennustada. Ka klassijuhataja võib vahetuda, nt läheb lapsepuhkusele.
Mäletan, kuis oma lapse kooli minnes püüdsid mõned vanemad (piirkonna lasteaiast) iga hinna eest saada oma lapsele toredat klassi. Kooliastumise avaldus kirjutati täis laste nimedest, keda tahaks oma lapsega samasse klassi ja keda ei tahaks kohe üldse kokku panna, loomulikult avaldati eelistust ka klassijuhataja osas. Tulemus: 30.augustil tõmbas õppealajuhataja joonlauaga nimekirjad ette, lugedes lihtsalt kõige peal olnud esimesed 24 avaldust 1.A klassiks, sealt järgmised 24 avaldust 1.B-ks jne. Ei lugenud ta mitte ainsagi avalduse peale kirjutatud remarke. Tulidki klassid, nagu nad tulid.
Minu hinnangul on koolid eeskätt juhtkonna nägu. Juhtkond valib ju tööle ka pedagoogid. Väga palju sõltub just juhtkonnast, kas igasugu probleemide ees pigistatakse silm kinni, hakatakse süüdistama ohvrit või hoopis haaratakse härjal sarvist ja lahendatakse olukord. Kas kord on majas või mitte, kas õppimist väärtustatakse või mitte nii väga jne. Kasulik oleks minna koos lapsega koolimajja. Jalutage mööda kooli koridore, uudistage joonistusi seintel jne. Mis mulje tekib, mis tunne oleks iga päev siin majas õppida?
To report this post you need to login first.
10.01.2017 16:26
Lapsele on oluline klassi õhustik, mitte üldine õhustik.
Mõlemad on olulised. Kooli üldine meelsus määrab väga palju, sest sellest sõltub, kui palju ja millele pööratakse juhtkonna, õpetajate ning lapsevanemate poolt tähelepanu.
To report this post you need to login first.
11.01.2017 00:12
Lapsele on oluline klassi õhustik, mitte üldine õhustik. Klassi õhustiku moodustavad klassijuhataja, klassikaaslased ja lapsevanemad. Ja siis loomulikult lisandub ka konkreetse lapse olemus. Mul on läbi oma laste kogemusi kahe erineva kooliga, millest ühte kiidetakse internetiavarustes taevani, teist aga reeglina kritiseeritakse. Kuid läbi oma laste kogemuse on minu arvamus neist koolidest, loomulikult läbi oma laste klasside prisma, nüüdseks risti vastupidine.
Tagantjärgi tarkusena arvestaksin kooli valimisel nüüd ka näiteks seda, kas koolis tegutsevatesse kooridesse saab minna igaüks, kes soovib, või läbi katsete ja eelistatuna need, kes ka kusagil mujal muusikaga tegelevad.
Oletan, et see taevani kiidetud kool on reaal, miks sinu lapsele seal ei meeldinud? Loomulikult on igas koolis paremaid ja halvemaid õpetajaid, samuti satub kokku paremaid ja halvemaid klasskollektiive, reaalikad on siiski üsna ühtehoidvad. Kusjuures sealsesse mudilaskoori võeti tõesti kõik, kes soovisid/ kohal käia viitsisid.
To report this post you need to login first.
11.01.2017 15:13
Minu arvates sõltub 90% sellest konkreetsest klassist, tiimitundest ja klappimisest. Õppida on võimalik igas koolis.
Otse loomulikult sõltub palju ka piirkonnast. Räägitagu mida tahes, olgu kasvõi maailma parimad õpetajad – Kopli piirkonna seltskond on Kopli piirkonna seltskond ja seal kindlasti läheb palju rohkem aega igasugu õppetöövälise jama peale. Loomulikult sama kehtib ka Mustamäe, Õismäe jm osas.
Igas piirkonnas õpivad ju tegelikult selle piirkonna kinnisvara nägu lapsevanemate lapsed. Näiteks Merivälja Põhikool on igati tore kool. Seal õpivad selle piirkonna lapsed. Selles piirkonnas on tõenäoliselt kinnisvara inimestel, kes on heal majanduslikul järjel. Heal majanduslikul järjel on reeglina kõrgema intelligentsiga inimesed.
To report this post you need to login first.
11.01.2017 17:40
“Heal majanduslikul järjel on reeglina kõrgema intelligentsiga inimesed.”
See oli ju ometigi nali. Keegi ei arva sedasi ju päriselt. Või arvab?
To report this post you need to login first.
16.01.2017 22:14
Minu arvates sõltub 90% sellest konkreetsest klassist, tiimitundest ja klappimisest. Õppida on võimalik igas koolis.
Otse loomulikult sõltub palju ka piirkonnast. Räägitagu mida tahes, olgu kasvõi maailma parimad õpetajad – Kopli piirkonna seltskond on Kopli piirkonna seltskond ja seal kindlasti läheb palju rohkem aega igasugu õppetöövälise jama peale. Loomulikult sama kehtib ka Mustamäe, Õismäe jm osas.Igas piirkonnas õpivad ju tegelikult selle piirkonna kinnisvara nägu lapsevanemate lapsed. Näiteks Merivälja Põhikool on igati tore kool. Seal õpivad selle piirkonna lapsed. Selles piirkonnas on tõenäoliselt kinnisvara inimestel, kes on heal majanduslikul järjel. Heal majanduslikul järjel on reeglina kõrgema intelligentsiga inimesed.
Uskumatu, et tõesti on nii piiratud arvamusega inimesi. Et Mustamäel ja Õismäel õpivad kuidagi madalama intelligentsiga vanemate, madalama intellektiga lapsed?? See on lausa solvav arvamus kui mõtlen oma sugulaste ülitublidele viielistele lastele.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 16.01 22:14; 17.01 20:23; 17.01 23:19;
To report this post you need to login first.
16.01.2017 22:31
Oletan, et see taevani kiidetud kool on reaal, miks sinu lapsele seal ei meeldinud? Loomulikult on igas koolis paremaid ja halvemaid õpetajaid, samuti satub kokku paremaid ja halvemaid klasskollektiive, reaalikad on siiski üsna ühtehoidvad. Kusjuures sealsesse mudilaskoori võeti tõesti kõik, kes soovisid/ kohal käia viitsisid.
Ma arvan, et ta peab silmas GAGi. Seal koolis ei saa kõik soovijad mudilaskoori, millest on väga kahju. Saavad vaid väga head ja väga hästi käitujad.
To report this post you need to login first.
16.01.2017 22:36
Uskumatu, et tõesti on nii piiratud arvamusega inimesi. Et Mustamäel ja Õismäel õpivad kuidagi madalama intelligentsiga vanemate, madalama intellektiga lapsed?? See on lausa solvav arvamus kui mõtlen oma sugulaste ülitublidele viielistele lastele.
Mis seal ikka niiväga valet on. Kõikvõimalike olümpiaadide tulemused ometi kinnitavad seaduspära, Merivälja kool hiilgab üsna tipus ning Reaalkooli 7.klassi katsetel saab läbi enamasti ikka 5-6 Merivälja kooli last, iga Mustamäe kool küll ei saa sellise tulemusega hiilata. Keskmine intellekt Meriväljal ja Mustamäel on kindlasti üsna erinev ning lapsed tulevad ikka oma vanemate sarnased. Sinu sugulaste tublidust ei peaks see kuidagi kärpima, et keskmine Mustamäel madalam on. Loomulikult elab ka Mustamäel väga arukaid peresid, aga keskmine on ikkagi madalam.
“Heal majanduslikul järjel on reeglina kõrgema intelligentsiga inimesed.”
See oli ju ometigi nali. Keegi ei arva sedasi ju päriselt. Või arvab?
Loomulikult on olemas positiivne korrelatsioon intellekti ja jõukuse vahel. Jõukate hulgast leiad kindlasti suurema hulga kõrge intellektiga inimesi kui vaesemate hulgast. Jajaa, toimivad ka muud kriteeriumid eluaseme valikul, mõni ei viitsi lihtsalt uut kodu osta, kuigi jaksaks, mõnel kulub palk haige ema hooldamisele, mõnel veel midagi … aga keskmist see siiski ei mõjuta.
Aga naaseks nüüd teemasse. Teemaalgataja, sa võiks mainida, mis piirkonda kolid. Ei ole ju mõtet kiita siin Lasnamäe koole, kui kolitakse Õismäele ja vastupidi.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 16.01 22:36; 17.01 00:16; 17.01 10:40; 17.01 11:26; 17.01 11:51; 17.01 22:57; 17.01 23:50; 18.01 21:08;
To report this post you need to login first.
16.01.2017 22:58
Reaalkooli 7.klassi katsetel saab läbi enamasti ikka 5-6 Merivälja kooli last, iga Mustamäe kool küll ei saa sellise tulemusega hiilata.
Oled sa mõelnud, et mustamae koolide lastel ei ole kuigi tõsist vajadust 7. klassi katsetele minna, seevastu merivälja kooli kuuendikud olid veel hiljuti sajaprotsendiliselt sunnitud kuskile mujale kooli minema ja nende valik oli paraku, kas teha katsed reaali ja gagi või minna pirita gümnaasiumi. Pirita gümnaasiumi tase on teine asi, mis peaks sind oma teoorias kahtlema panema – kuidas siis nii, et intelligentsete vanemate lapsed, aga kooli tase on allpool arvestust?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 16.01 22:58; 17.01 09:00;
To report this post you need to login first.
17.01.2017 00:16
Oled sa mõelnud, et mustamae koolide lastel ei ole kuigi tõsist vajadust 7. klassi katsetele minna, seevastu merivälja kooli kuuendikud olid veel hiljuti sajaprotsendiliselt sunnitud kuskile mujale kooli minema ja nende valik oli paraku, kas teha katsed reaali ja gagi või minna pirita gümnaasiumi.
Olen küll mõelnud. See ei muuda siiski olematuks meriväljakate kõrget sooritust neil katsetel. Kahjuks ei ole olemas statistikat koolide lõikes põrumise ja läbisaamise osas neil katsetel, kuid mina tean juhuslikult kahte satsi seal katsetel käinud lapsi (ühel aastal). Merivälja koolist said sisse kõik 5 katsetanut. Ühest Mustamäe koolist käis katsetel 3 õpilast, sisse sai neist 1. Selles klassis ei ole praegu peale selle ühe Mustamäe kooli lapse ühtegi, kes oleks tulnud Mustamäe koolist.
Pirita gümnaasiumi tase on teine asi, mis peaks sind oma teoorias kahtlema panema – kuidas siis nii, et intelligentsete vanemate lapsed, aga kooli tase on allpool arvestust?
Allpool arvestust ta siiski ei ole. Mõnel aastal halvem, mõnel parem. Näiteks 2015 ei erinenud selle kooli tulemused Mustamäe koolide tulemustest sugugi oluliselt. Siin aga tuleb meeles pidada, et Pirital on siiski üks kõrge tulemuste tasemega kool ning üks viletsama tasemega ning lisaks käivad tõenäoliselt (jah, fakte mul pole) väga paljud selle piirkonna lapsed kesklinna koolides. Mustamäel aga ei ole kõrgetasemelist kooli. Siiski, me ei peaks siin voodooga tegelema ega minema nii konkreetseks. Püsiks kas teemas või siis üldisemates piirides – minu arust on loogiline, et targemad saavad rohkem palka ning kasutavad seda esmajoones parema eluaseme soetamiseks. Sinu arust ei ole see loogiline? Ehk siis argumenteerid, miks sa arvad, et Mustamäe keskmine IQ on võrdne Pirita omaga? Sa ei tunnista mingit seost palganumbri ja inimese vaimsete võimete vahel?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 16.01 22:36; 17.01 00:16; 17.01 10:40; 17.01 11:26; 17.01 11:51; 17.01 22:57; 17.01 23:50; 18.01 21:08;
To report this post you need to login first.
17.01.2017 09:00
minu arust on loogiline, et targemad saavad rohkem palka ning kasutavad seda esmajoones parema eluaseme soetamiseks. Sinu arust ei ole see loogiline? /…/ Sa ei tunnista mingit seost palganumbri ja inimese vaimsete võimete vahel?
Üldiselt mingit korrelatiivset seost tõesti ei ole, eriti Eestis. Võta suvaline palgastatistika ette ja vaata, milline on nt teadlaste palk.
Sinu väide kehtib ainult kõige madalama segmendi puhul, nt põhiharidusega inimene saab tõesti reeglina madalamat palka kui keskharidusega v kõrgharidusega inimene, kuid sealt edasi kehtib pigem vastupidine seos – vähesed doktorikraadiga inimesed saavad kõrgemat palka kui magistrikraadiga töötajad. Valdkondade haridusnõuded ja palgaerinevused on veel hoopis omaette teema. Ja veel omaette teema on see, et intellektuaalid ei kannata ka nn naabrist parem sündroomi all.
Kägu, teadlaste laps, Mustamäel ja Lasnamäel üles kasvanud.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 16.01 22:58; 17.01 09:00;
To report this post you need to login first.
17.01.2017 10:15
Olen küll mõelnud. See ei muuda siiski olematuks meriväljakate kõrget sooritust neil katsetel. Kahjuks ei ole olemas statistikat koolide lõikes põrumise ja läbisaamise osas neil katsetel, kuid mina tean juhuslikult kahte satsi seal katsetel käinud lapsi (ühel aastal). Merivälja koolist said sisse kõik 5 katsetanut. Ühest Mustamäe koolist käis katsetel 3 õpilast, sisse sai neist 1. Selles klassis ei ole praegu peale selle ühe Mustamäe kooli lapse ühtegi, kes oleks tulnud Mustamäe koolist.
Vaata, sa praegu võrdled õunu apelsinidega. Statistikat ei tehta nii. Selleks, et saada usaldusväärne tulemus, peab ka valim olema võrreldav.
Minu Mustamäe laps on ühel aastal Reaali katsetanud ja ka sisse saanud. Tema klassist oli üks ka teine katsetaja, kes ei saanud sisse, teistest klassidest polnud ühtegi. Ehk siis pooled katsetanutest said sisse. Tema klassis on veel vähemalt 2 Mustamäe koolidest pärit last. Mustamäelt ja muudelt mägedelt lähevad katsetama siiski eelkõige need, kel on süvendatud huvi reaalainete vastu. Merivälja ja nt. ka Harkujärve kooli lapsed peavad endale nagunii uue kooli otsima ja miks siis mitte ka Reaalis ja GAG’is katsetel käia.
Mustamäe koolides käib muide ka Nõmme lapsi ja Õismäe koolides Kakumäe lapsi. Ei tea, miks need intelligentsed ja jõukad ja igatpidi paremad inimesed oma lapsi nendesse koolidesse panevad?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 10.01 11:05; 17.01 10:15; 17.01 11:00; 17.01 11:46;
To report this post you need to login first.
17.01.2017 10:40
Mustamäe koolides käib muide ka Nõmme lapsi ja Õismäe koolides Kakumäe lapsi. Ei tea, miks need intelligentsed ja jõukad ja igatpidi paremad inimesed oma lapsi nendesse koolidesse panevad?
Miks sul selline kibestumus on – “igatpidi paremad inimesed”??? Kes midagi sellist väitnud on? Ja palun – ei ole vaja minna detailidesse ning loetleda aadresse, kus Mustamäel elab tarku lapsi ja kus Kakumäel elab rumalaid. Muide, Kakumäel on ainult üks kool – RAM, tasuline. Kakumäe lapsed käivadki mujal koolides. Nõmme lapsed aga küll eriti Mustamäe koolides ei käi, vähemalt ei tea ma kedagi, kes käiks. Nõmmel on omal head koolid olemas.
Püüaks ikka üldisest trendist, mitte detailidest rääkida.
Üldiselt mingit korrelatiivset seost tõesti ei ole, eriti Eestis. Võta suvaline palgastatistika ette ja vaata, milline on nt teadlaste palk.
Sinu väide kehtib ainult kõige madalama segmendi puhul, nt põhiharidusega inimene saab tõesti reeglina madalamat palka kui keskharidusega v kõrgharidusega inimene, kuid sealt edasi kehtib pigem vastupidine seos – vähesed doktorikraadiga inimesed saavad kõrgemat palka kui magistrikraadiga töötajad. Valdkondade haridusnõuded ja palgaerinevused on veel hoopis omaette teema. Ja veel omaette teema on see, et intellektuaalid ei kannata ka nn naabrist parem sündroomi all.
Sa kohe kuidagi ei suuda konkreetsete indiviidide peale minemata, ainult keskmist ja üldist tendentsi vaadates? Jah, teadlased on erandid, kes tõstavad tublisti “mägede” keskmist intellekti. Ei ole vastu vaielnud ega kavatse seda ka teha. Muu sinu jutu osas aga ma küll ei nõustu, et korrelatsioon ainult madalamas segmendis toimib. Kui suuta sellest detailides urgitsemisest kõrgemale tõusta, siis arvan, et üldine suundumus on ikkagi kõrgem intellekt-kõrgem haridus suunal. Juba ainult seegi, mida sina nimetasid – et madalama intellektiga kontingent saab madalamat palka, teeb Pirita ja Mustamäe puhul vahe sisse, sest Piritale ei suuda elamist hankida ükski madalapalgaline, seega on seal piirkonnas välistatud teatud intellektist madalama intellekti olemasolu (välja arvatud üksikud erandid, nagu pärimine, rikas eksmees, rikas papa – mida sa nüüd kohe kindlasti tooma hakkad).
Miks kasutad sa intelligentsi mõõtmisel üheselt haridust? Mina ei kasutaks, mõni keskharidusega inimene on intelligentsem kui teine kõrgharidusega – ning saab ka kõrgemat palka kui see keskpärase intellektiga kõrgharitud isik.
Kuulge, aga teema on hoopist muust ju. Lõpetaks?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 16.01 22:36; 17.01 00:16; 17.01 10:40; 17.01 11:26; 17.01 11:51; 17.01 22:57; 17.01 23:50; 18.01 21:08;
To report this post you need to login first.
17.01.2017 11:00
Miks sul selline kibestumus on – “igatpidi paremad inimesed”??? Kes midagi sellist väitnud on? Ja palun – ei ole vaja minna detailidesse ning loetleda aadresse, kus Mustamäel elab tarku lapsi ja kus Kakumäel elab rumalaid. Muide, Kakumäel on ainult üks kool – RAM, tasuline. Kakumäe lapsed käivadki mujal koolides. Nõmme lapsed aga küll eriti Mustamäe koolides ei käi, vähemalt ei tea ma kedagi, kes käiks. Nõmmel on omal head koolid olemas.
Püüaks ikka üldisest trendist, mitte detailidest rääkida.
Mitte kibestumus, vaid iroonia.
Ja otse loomulikult käivad asjad nii, et kui sina ei tea, siis polegi olemas.
Kui nüüd rääkida üldisest trendist, siis Eestis on õnneks põhihariduse tase üsna ühtlane. Loomulikult on tugevamaid ja nõrgemaid koole, aga üldises plaanis saavad on kõigil Eestis elavatel lastel võimalus korralik haridus saada elukohast ja vanemate rahakoti suurusest hoolimata.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 10.01 11:05; 17.01 10:15; 17.01 11:00; 17.01 11:46;
To report this post you need to login first.
17.01.2017 11:26
Mitte kibestumus, vaid iroonia.
Iroonia tekibki sinna, kus iroonitsejal on nõrk koht ehk kibestumus ehk ülitundlikkus.
Ja otse loomulikult käivad asjad nii, et kui sina ei tea, siis polegi olemas.
Ei, miks? Ma tõin lihtsalt ka oma näiteid – minu näited on paraku sellised.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 16.01 22:36; 17.01 00:16; 17.01 10:40; 17.01 11:26; 17.01 11:51; 17.01 22:57; 17.01 23:50; 18.01 21:08;
To report this post you need to login first.
17.01.2017 11:46
Iroonia tekibki sinna, kus iroonitsejal on nõrk koht ehk kibestumus ehk ülitundlikkus.
Sul on õigus oma arvamusele. Aga kui sa teed sellest järelduse, et ma Mustamäe elanikuga olen kibestunud ja ülitundlik, et ma ei ela Meriväljal ja mu lapsed sealses koolis ei käi, siis oled kahjuks väga valel teel. Ma teen omakorda järelduse, et sa ise elad seal ja püüad endale pidevalt sisendada kuivõrd parem sa tänu sellele oled kui mägedel elavad inimesed.
Aga jäägu sulle sinu illusioonid, küllap elu teeb ise oma korrektuure.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 10.01 11:05; 17.01 10:15; 17.01 11:00; 17.01 11:46;
To report this post you need to login first.
17.01.2017 11:51
Sul on õigus oma arvamusele. Aga kui sa teed sellest järelduse, et ma Mustamäe elanikuga olen kibestunud ja ülitundlik, et ma ei ela Meriväljal ja mu lapsed sealses koolis ei käi, siis oled kahjuks väga valel teel.
Küll sulle meeldib teisele mõtteid omistada ning sõnu suhu panna – ja väidad, et pole kibestunud? Ma pole poole silbigagi midagi sellist väitnud (ega ka arvanud), mida siin kirjutad. Mu küsimus oli siiras – küsisingi, et miks sa kibestunud oled ning arvad, et kõrgem palk kedagi inimesena paremaks teeb (õigemini, et mina arvan, et teeb)? Et sul selline seos tekib, siis on sind selles osas ilmselt solvatud kunagi või oled muidu tundlik.
Ma teen omakorda järelduse, et sa ise elad seal ja püüad endale pidevalt sisendada kuivõrd parem sa tänu sellele oled kui mägedel elavad inimesed.
Ja jälle sama :).
Mu laps käib, muide, Mustamäe koolis. Püüa see nüüd kuidagi pilti sobitada :).
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 16.01 22:36; 17.01 00:16; 17.01 10:40; 17.01 11:26; 17.01 11:51; 17.01 22:57; 17.01 23:50; 18.01 21:08;
To report this post you need to login first.
17.01.2017 14:14
Põhihariduses on väga suured käärid – osa koole raiskab selle parima aja ära, kus lapsele miskit kõrvade vahele kinnistub.
Jah, enamasti need “viielised” tulevadki Pelgu koolist või PMG-st, nende koolide viis on võrdne tugeva kooli hindega kolm. Pärast ollakse üllatunud ja nutetakse patja, et koolis olin ju niiii tubli, kuid ometigi mujale sisse ei saa ning teadmised teistega konkureerides on kehvakesed.
Nii on, lood elust enesest. Seega – keskkoolist olulisemgi on tegelikult sobiva põhikooli leidmine, kus niisama aega surnuks ei lööda ja õppimine ei ole vaid nohikute tegevus.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 17.01 14:14; 18.01 10:51;
To report this post you need to login first.
17.01.2017 15:47
Pirita gümnaasiumi tase on teine asi, mis peaks sind oma teoorias kahtlema panema – kuidas siis nii, et intelligentsete vanemate lapsed, aga kooli tase on allpool arvestust?
Selles asi ongi, et seal koolis *ei käi* intelligentsete vanemate lapsed. Intelligentsed vanemad nimelt rabelevad ennast pooleks, et saada laps kas mõnda tuntud headuses kesklinnakooli (üle poole linnaosa õpilastest käib koolis mujal kui linnaosas, vt. ka http://eestielu.delfi.ee/tallinn/elu/pirita-majandusgumnaasium-hariduslikust-tupikteest-kiirteeks?id=43904729) või siis vähemalt Merivälja kooli. Kohalikku kooli jäävad pigem just need vähemintelligentsete või vähem teemaga kursis olevate või vähem hoolivate vanemate lapsed. Lisaks tuleb palju lapsi PMG-sse Maardust ja nendel lastel on emakeeleks vene keel. Iseenesest ju tore, et neil on võimalus õppida eestikeelses koolis ning keskkooliastmes tõsta kooli keskmist eksamitulemust pelgalt vene keele võõrkeelena eksami heade tulemustega. Mõelge, millised oleksid selle kooli eksamitulemused veel ilma selle väikse abita.
Õnneks on sellest õppeaastast koolil uus direktor. Saab näha, kas ta suudab sellest igavesest “lollidekoolist” lõpuks midagi asjalikku aretada. Oleks tore küll.
To report this post you need to login first.
17.01.2017 19:11
Minu lapse klassis(Mustamäe kool) on küll mitu Nõmmelt pärit last.
To report this post you need to login first.
17.01.2017 20:23
Ei viitsi siin otsida, keda või mida konkreetselt tsiteerida, aga äärmiselt ebameeldiv inimene on siin, kes lahterdab lapsi mustaka ja merivälja omadeks. Jumal tänatud, et enda tutvusringkonnas selliseid haigeid inimesi ei ole, kes näpuga järge ajavad, millised on katsete sooritused ja kes ennast “pooleks rabeleks”, et laps Merivälja kooli saada. Siin peab ikka inimesel endal mingi puudujääk olema. Normaalse intellektiga inimene paneb oma lapse kodulähedasse kooli ja tegeleb oma lapsega, et ta pätiks ei läheks ja normaalselt õpiks ja hiljem elus hakkama saaks. Mis nendest Merivälja lastest siis täiskasvanuna midagi niiväga rohkemat tuleb kui Mustamäe omadest.Teemaalgatajale soovitaks kasutada tervet mõistust ja mitte tugineda Tallinna tõusikute arvamusel, kes esindavad õnneks väikest protsenti Tallinna elanikest. Minul isiklikult on kahju nendest teise linna otsa eliitkooli veetavatest lastest, kes on nagu tõukoerad. Neilt oodatakse palju ja vanemaid ei huvita, kas laps ise ka dresseerimisest rõõmu tunneb. Aga noh lastel ei jäägi ju muud üle kui alistuda ja kasvada ise ka samasuguseks edukuse sümboliks “Meriväljalt”. Teemaalgatajale soovitan kirjutada konkreetne piirkond, kus ta elab, siis kuuleb infot lähedal asuvate koolide kohta.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 16.01 22:14; 17.01 20:23; 17.01 23:19;
To report this post you need to login first.
17.01.2017 22:57
Ei viitsi siin otsida, keda või mida konkreetselt tsiteerida, aga äärmiselt ebameeldiv inimene on siin, kes lahterdab lapsi mustaka ja merivälja omadeks.
Ebameeldiv on hoopis see pealiskaudsus, millega sa kommentaare loed, kui sulle tundub, et siin mingi lahterdamine või hindamine toimub.
Kahju, et teemaalgataja pole täpsustanud, mis piirkond teda huvitab, saaks teemaga ehk normaalses suunas edasi liikuda ning asjalikku nõu anda.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 16.01 22:36; 17.01 00:16; 17.01 10:40; 17.01 11:26; 17.01 11:51; 17.01 22:57; 17.01 23:50; 18.01 21:08;
To report this post you need to login first.
17.01.2017 23:19
Ei viitsi siin otsida, keda või mida konkreetselt tsiteerida, aga äärmiselt ebameeldiv inimene on siin, kes lahterdab lapsi mustaka ja merivälja omadeks.
Ebameeldiv on hoopis see pealiskaudsus, millega sa kommentaare loed, kui sulle tundub, et siin mingi lahterdamine või hindamine toimub.
Kahju, et teemaalgataja pole täpsustanud, mis piirkond teda huvitab, saaks teemaga ehk normaalses suunas edasi liikuda ning asjalikku nõu anda.
Ei, ma ei lugenud pealiskaudselt, lausa punnitasin silmad peast välja, et orienteeruda, selles infotulvas, mida ilmselt üks inimene suudab jagada, nende kahe piirkonna ja koolide kohta. Ja see oli justnimelt lahterdamine ja laste pealiskaudne hindamine, ei mitte midagi muud. Ja nüüd võiksid sina tunda kui ebameeldiv on kui sind ennast sildistatakse.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 16.01 22:14; 17.01 20:23; 17.01 23:19;
To report this post you need to login first.
17.01.2017 23:50
Ei, ma ei lugenud pealiskaudselt, lausa punnitasin silmad peast välja, et orienteeruda, selles infotulvas, mida ilmselt üks inimene suudab jagada, nende kahe piirkonna ja koolide kohta. Ja see oli justnimelt lahterdamine ja laste pealiskaudne hindamine, ei mitte midagi muud. Ja nüüd võiksid sina tunda kui ebameeldiv on kui sind ennast sildistatakse.
Mul ei ole ebameeldiv, sest erinevalt sinust ei ole mul selle koha peal kompleksi, mis kõiges solvanguid otsib või näeb. On väga kurb, kuidas inimesed ei suuda emotsioone ja fakte lahus hoida ning kainet analüüsi solvumata lugeda. Jeerum küll, on absoluutselt loogiline, et vaesemas piirkonnas elab rohkem vähemintelligentseid inimesi ning järelikult on piirkonna keskmine intellekt madalam, kui jõukamas piirkonnas, elagu seal vaesemas piirkonnas kui palju teadureid tahes, sest vaeseid ja madala intellektiga inimesi ei ole sellises piirkonnas kunagi vähem kui tippintellekte. Ja kui SEE arutlus on sinu jaoks lahterdamine ja sildistamine ning kui sa selle peale end kuidagi solvatuna tunned, siis otsi selle põhjust iseendast, mitte minu tekstist. Keegi ei räägi ju konkreetselt sinust ega ütle ka, et kõik Mustamäe lapsed on rumalamad kui kõik Merivälja lapsed.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 16.01 22:36; 17.01 00:16; 17.01 10:40; 17.01 11:26; 17.01 11:51; 17.01 22:57; 17.01 23:50; 18.01 21:08;
To report this post you need to login first.
18.01.2017 10:51
Tutvusringkonnas mitmed lapsed teinud etteheiteid oma vanematele, et need ei pannud õigel ajal lapsi tugevatesse koolidesse, vaid valisid piirkonnakooliks oleva “katkukooli”.
Ükski tugeva kooli õpilane ei ole kunagi virisenud, et miks vanemad teda nõrka kooli ei pannud.
Ongi mõtlemiskoht.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 17.01 14:14; 18.01 10:51;
To report this post you need to login first.
18.01.2017 16:24
Uskumatu, et tõesti on nii piiratud arvamusega inimesi. Et Mustamäel ja Õismäel õpivad kuidagi madalama intelligentsiga vanemate, madalama intellektiga lapsed?? See on lausa solvav arvamus kui mõtlen oma sugulaste ülitublidele viielistele lastele.
Mis seal ikka niiväga valet on. Kõikvõimalike olümpiaadide tulemused ometi kinnitavad seaduspära, Merivälja kool hiilgab üsna tipus ning Reaalkooli 7.klassi katsetel saab läbi enamasti ikka 5-6 Merivälja kooli last, iga Mustamäe kool küll ei saa sellise tulemusega hiilata. Keskmine intellekt Meriväljal ja Mustamäel on kindlasti üsna erinev ning lapsed tulevad ikka oma vanemate sarnased. Sinu sugulaste tublidust ei peaks see kuidagi kärpima, et keskmine Mustamäel madalam on. Loomulikult elab ka Mustamäel väga arukaid peresid, aga keskmine on ikkagi madalam.
“Heal majanduslikul järjel on reeglina kõrgema intelligentsiga inimesed.”
See oli ju ometigi nali. Keegi ei arva sedasi ju päriselt. Või arvab?Loomulikult on olemas positiivne korrelatsioon intellekti ja jõukuse vahel. Jõukate hulgast leiad kindlasti suurema hulga kõrge intellektiga inimesi kui vaesemate hulgast. Jajaa, toimivad ka muud kriteeriumid eluaseme valikul, mõni ei viitsi lihtsalt uut kodu osta, kuigi jaksaks, mõnel kulub palk haige ema hooldamisele, mõnel veel midagi … aga keskmist see siiski ei mõjuta.
Aga naaseks nüüd teemasse. Teemaalgataja, sa võiks mainida, mis piirkonda kolid. Ei ole ju mõtet kiita siin Lasnamäe koole, kui kolitakse Õismäele ja vastupidi.
Tähendab, jah, intellekt on kindlasti tegur majandusjärje kasvatamisel. Aga, esiteks, mitte ainuke tegur. Ja teiseks, ning peamiseks, intellekt aitab inimesel saavutada OMA EESMÄRKE. Ning mitte igaühe eesmärk elus pole kõrge majanduslik järg. Inimesel võib olla eluala ja töö valikul oluline hoopis mingi muu tegur (ei prügi olla ilmtingimata missioonitunne ainult, ka nt seltskond, kas töö on huvitav, jne) oluline kui selle eest saadav palk.
Ka ma ise olen selline. Ma tean, et ei saa kunagi rikkaks, sest ma ei huvitu sellistest eluvaldkondadest, kus võiks rikkaks saada. Ma olen suuteline normaalselt hakkama saama, aga rikkaks ma ei saa. Ja kui mul mingil põhjusel mingi aeg peakski olema rohkem raha, siis ma kulutaksin selle muule kui üliheale kinnisvarale, või paneks tallele mustadeks päevadeks, mida poel ka elus vähe ette tulnud.
Samas intellekti üle ma ei kurda. Ega ole ka kuulnud, et keegi teine kurdaks mu intellekti üle, pigem vastupidi. Geenius ma pole, aga madala intellektiga küll kindlasti mitte. Mustamäel ega Õismäel elada ei tahaks vist, ei tea, pole mõelnud. Aga põhjus ei ole mitte kinnisvara odavus, vaid mulle ei meeldi lihtsalt nt Mustamägi. Lasnamäe suhtes ma seda ei tunne, sest mu isa elas seal ja seal on mul omad mälestused. Ja kui mingis kohas on mälestused, siis ei ole sa enam neutraalne vaatleja.
Nii et inimestel on erinevad tahtmised, kuhu oma intellekti rakendada. Kui inimene jubedalt tahab rikkaks saada, punnitab, aga ei õnnestu, siis võib ehk mõelda, et äkki ta pole kõige teravam pliiats.
No nt maailma tippteadlaste elujärg poel valdavalt kuigi hea olnud. Intellektiprobleem?
Samuti ei ole “viielisus” ega hinded üldse ABSOLUUTSELT mingi intellekti näitaja. Koolis käib hindamise nime all mingi kolme veerandihinde genereerimine, mis on absurd kuubis. Ning halvemal juhul on hinne ka veel mõjutusvahend, kiitus või karistus, mis on kohe eriti vale, samas väga levinud. Hinne on üldse totakas nähtus. Korralik kirjeldav ja suunav tagasiside on see, millel on mõtet.
Piirkond määrab muidugi palju. Aga mitte intellekti mõttes, vaid väärtuste, atmosfääri mõttes. Olen olnud õpetaja ühes piirkonnas, kus oli palju sellist pisikuritegevust ja mõttetut hängimist. Ja see muidugi jõudis ka kooli. Palju see mõjutas, sõltus palju konkreetsest klassist ja klassijuhatajast. Aga see oli ikkagi olemas, ning rahulikku keskkonda ihkavad õpilased kippusid ära minema Tallinna, mis on lähim suur koht. Hiljemalt keskkooli. Aga see ei olnud intellektiprobleem, vaid pigem sotsiaalne probleem. Selles koolis on (või oli, ma enam ei tööta seal) klasse, kus oli väga turvaline ja hea keskkond. See sõltus valdavalt klassijuhatajast, mitte klassi nn kontingendist. Oli teatud õpetajaid, kes olid seal töötanud juba mitu aastakümmet, aga kelle klassides polnud kunagi olnud kiusamist, kus oli alati üksteist hoitus. Ükskõik siis, mis seltskond sinna oli sattunud. Kas õpetajate lapsed ja muu nn kõrgseltskond (rõhutan, et niinimetatud), või kari nn kaake (samuti rõhutan, et niinimetatud), ikka oli õhkkond samasugune.
Nii et soovitan vaadata potentsiaalsete klassijuhatajate tausta. Ma küll ei tea kuidas. Meil oli väike koht, sellised asjad lihtsalt olid teada.
Juhtkond on ka oluline. Väga mitmes mõttes. Et õpetajad end turvaliselt tunneksid, sellest saab kõik alguse. Õpetaja ei saa jagada turvatunnet, mida tal endal napib. Mõni üksik ehk suudab. (Meil oli endal koolis 21 koolis selline klassijuhataja, kes oli iga kell valmis juhtkonnalt sõna otseses mõttes sõimata saama. Just, sõimata, ajad olid siis sellised. Aga meie eest ta seisis alati nagu müür). Samuti peab juhtkond olema valmis toetama (vähemalt mitte segama) õpetaja ideid, kuidas midagi paremini proovida. Seda nii vaimselt kui ka vajadusel rahaliselt ning logistiliselt. Kui nt õppealajuhataja võtab kulda aineõpetaja soovitust teatud klassi teatud tund panna teatud kellaajal (sest nt see konkreetne klass ei suuda hommikul nt matemaatikat teha), siis on sellest palju abi.
Kui ma nüüd lihtsalt unistan, siis ma tahaks oma lapse panna (ning ka ise oleks tahtnud käia sellises) sellisesse kooli, mis on loodud kellegi konkreetsel algatusel, kuna on mingi kontseptsioon, millele oma kool rajada. See ei pea olema erakool. Kuid ma väga tahaks ka nt õpetada koolis, mis on oma filosoofilised ja pedagoogilised laused sügavalt läbi mõelnud, mitte lihtsalt ei täida tuimalt riiklikku õppekava. (mitte et õpekava täitma ei peaks, küsimus on selles, et kuidas. Sest õppekava ei dikteeri ei meetodit, ega tempot. Ja et mida veel lisaks teha)
Kõige rohkem tahaks nii õppida kui õpetada kui et laps käiks Vanalinna Hariduskolleegiumis, aga see tundub olevat väga suletud kogukond. Aga kui peaks võimalikuks osutuma, siis ma soovitaks küll.
Alguse juurde tagasi tulles, ma arvan, et see on halb märk, kui kool hakkab õpilasi (kasvõi oma unistustes) valima intellekti või muude nn kvaliteedimäärajate kaudu. Vabandan nüüd võrdluse pärast ja loodetavasti ei saada valesti aru, aga kui ma peaks viima mingi koera varjupaika, siis ma ei valiks sellist, kes ainult tublisid ja korralikult käituvaid tõukoeri võtaks. Sest neid ju ei huvita kellegi nende saatus ega taha aidata, vaid neid huvitab, et beil endal oleks võimalikult lihtne. Kooliga samamoodi. Kool, kes tahab ainult nn heast materjalist lapsi (kasutan nimelt sellist terminit, sest õpetajate seas on väga levinud ütlus, et töö olevat tellija materjalist), ei huvitu tegelikult lastest, vaid tahab, et neil endil oleks võimalikult lihtne.
Pealegi, mu enda kooliajal 21 koolis rõhutati meile igal sammul, et meil ei tohi olla mingeid probleeme ega muresid, sest me oleme väljavalitud. Appi, kui halvasti see mõjus. Võttis ikka pikalt aega, enne kui ma sain lahti kombest inimesi väljavalituteks ja üleliigseteks jagada. Ise pidasin ma end kord üheks, kord teiseks, ja piirasin oma elu ja suhtlusringkonda viisil, mis mu enda elu oluliselt vaesustas. Oma last sellisesse kooli ei paneks. Ja mis puutub nn teadmistesse, siis ka neid saab siiski paremini ja rohkem koolist, mis lähtub konkreetsete õpilaste reaalsetest õpistiilidest ja kohandab vastavalt sellele metoodikaid. Oluline ongi metoodika kohandamine konkreetsetest õpilastest lähtudes, mitte mingi müstiline klassi keskmine intellekt. Ausalt nohhh.
Kui ma peaks praegu oma lapsele kooli valima, vaataks nende koolide poole, mis on loodud teadlikult, lisaks riigikoolidele. Õnneks neid ikka tekib, ja alati on ka endal võimalus kool luua, kui pole rahul sellega, mis pakutakse. Mitte et kõik riigikoolid oleks halvad, kindlasti mitte. Aga see on vene rulett, et kuhu satub.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 18.01 16:24; 18.01 18:03;
To report this post you need to login first.
18.01.2017 18:03
Siin keegi väitis, et põhikoolide tase Eestis olla ühtlane. No üldse ei ole nõus.
Väike kõrvalepõige Soome. Soome põhikoolides on 80% õpilastest, kes saavad mingil ajal põhikooli jooksul erivajaduse põhist tähelepanu. St et eeldatakse, et erivajadus on peaaegu igal lapsel olemas, et nn tavaline laps on üks suur erand, nii paradoksaalne kui see ka pole. See erivajadus võib olla akadeemiline, psühholoogiline, käitumuslik, tervsilik või veel midagi muud. Ning lapse huvides on see, kui tuvastatakse tema erilised vajadused ja tegeletakse nendega.
Ometi on Soome õpilased PISA testide tulemustes kiidetud Eestist oluliselt ees, juba aastaid esikolmikus. Ka koolirõõmu koha pealt.
Eesti koolides aga on erivajaduse tuvastamine nagu karistus, sildistamine. Seda üritatakse elu eest vältida. Ning kui mõni vanem soovibki, siis seda teha on jälle jube keeruline. Mina aga tegelikult ka usun, et pea igal lapsel ja inimesel on kuskil mingi erivajadus. Vaadates nüüd vähestel meie põhikoolis see tuvastatakse, näeme ju hästi, mil määral jäävad erivajadused ja nendega lapsed ilma vajaliku abita.
Eripedagoogide ja muude spetsilistide kättesaadavus on juba nii suvaline ja erinev Eesti erinevates kohtades ja eri koolides.
Igasugune õpe algab sellest, et tehakse kindlaks õppija õpistiil, tema jaoks kõige sobilikum õpistiil, tema vajadused. Et üldse luuakse kontakt õppijaga. See frontaalõpe, mis meil valdav on, kus õpetaja jagab klassi ees infot ja õpilased õpivad ÄRA ja toodavad tagasi, on sobilik väga väiksele protsendile õppijatest. Ning kuna juba seetõttu, et meie hariduses domineerib tegelikult vananenud ja ebaefektiivne õpimeetod, ei saa ka kuidagi õpet ühtlaseks kuulutada, sest enamusele see õpe nagunii ei sobi. Selliste nn tublide puhul, kes kohanevad kõigega ja teevad ära, me justkui ei saa aru, et neil ei sobi, sest otsest probleemi pole. Ometi oleks nad ehk kordi edukamad ja õnnelikumad ja loovamad, ja oskaksid end palju paremini väljendada, kui oleks kasutatud mingit muud õpimeetodit kui frontaalõpe.
Haridus ei ole teadmiste äraõppimine, vaid midagi nii palju enamat. Otsige oma lapsele kool, kes sellest aru saab. Sõnades muidugi saab iga kool aru, aga tegudes vähesed.
Nt Einstein, oma sõnade järgi, poleks põhikooligi lõpetanud, kui talle matemaatika ülesanded oleks esitatud teksti kujul (nn tekstülesanded). Paljudele õppijatele on tekst väga ebaefektiivne meetod. Ta oleks palju edukam nt pildi kujul või kuulates tööjuhiste vastuvõtmine. Ning tööd tekstiga tuleks talle eraldi õpetada, mitte rikkuda ära tema areng igas õppeaines selle tekstipõhisusega, mis meie hariduses nii levinud on. Kõik inimesed ei mõtle tekstiliselt ning isegi mitte verbaalselt. Jah, seda oskust saab ja tulebki arendada. Kuid üldise arengu edukuse tagab ikkagi see, et eelkõige kasutatakse maailma lahti kodeerimisel igale konkreetsele õppijale kõige sobilikumat viisi, mis ei pruugi olla tekstiline.
See on lihtsalt üks näide sellest, kuidas (m)itte arvestada konkreetse õpilasega, andes kõigile ühtemoodi “teadmisi” edasi. Ning õpilane arenebki vaid osa oma võimalikust potentsiaalist. Et paremini aru saada, kujutage nt ette, et te peate mingi sõnumi ilmtingimata alati laulu või tantsu kaudu väljendama. Jah, te väljendaksite midagi ehk ära, aga kui selline viis pole teile omane, siis iial ei saavuta te niimoodi oma täit potentsiaali eneseväljenduses.
Kõige sellega arvestab Eesti põhikool väga erinevalt. On koole, kes arvestavad, pigem rohkem neil, kes ei arvesta eriti. Nii et põhihariduse ühtlusest ma küll rääkida ei julgeks. Isegi kontseptsioonis, kuidas üldse inimene õpib, ei suudeta kokku leppida.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 18.01 16:24; 18.01 18:03;
To report this post you need to login first.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
