Esileht Pereelu ja suhted minia ei taha leppida, et ma ei taha lapselast hoida votta

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 169 )

Teema: minia ei taha leppida, et ma ei taha lapselast hoida votta

Postitas:

Minu sõbranna on täpselt selline noor vanaema, kellele imikust lapselaps pea iga nädalalõpp hoida tuuakse.

Kui vanaemal suud peas pole, et ei öelda lapsehoidmisele, siis järelikult on ta nõus seda tegema. Või viskavad noored oma tite korviga ukse taha ja tõmbavad uttu?

See noor vanaema on tõesti selline leebekene ja annab väga kergesti järele, aga ma näen, et ta on kurnatud ja olukorraga rahulolematu. Tihti ongi nii, et noored helistavad, et “kuule, emme, me tahaks tibu ööseks sinu juurde tuua, võtad, eks!”. Ja poole tunni pärast ulatatakse see “tibu” korviga üke ukse, mähkmepakk ka ja läinud need noored ongi. Samas FB-sse pandud piltide järgi oleks need noored justkui mustervanemad, tegelikkuses aga viskavad oma “tibu” vanaemale hoida üha tihemini.

Vabandust, kui mu vastus teemast mööda läks. Minu sõbranna loos on nimelt kaks ühes: vanaema pidev ärakasutamine kuna laps on saadud liiga noorelt ja puudub arusaamine, et laps muretsetakse endale mitte vanavanematele.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 09.01 00:12; 10.01 00:03;
To report this post you need to login first.
Postitas:

See, et minial pidevalt need “titeisud” peale käivad, selles pole mina süüdi. Mina pole palunud niipalju lapsi sünnitada, kui oli juba näha, et kahe lapsega oli raskusi. Olen olnud nõus olnud lapsi paar-kolm tundi hoidma mitte kolm päeva jutti. Kõige noorem on alles 9 kuune.

Karm suhtumine. Kujutan ette, kuidas sa nii 20 aasta pärast oma lapselastele käratad: pagan teid nii palju peab olema, mina pole palunud teid sünnitada! Teie kaks nooremat oleksite võinud üldse olemata olla!
Või tuleb sulle siiski liigutusest pisar silma, kui see noorim sind näiteks oma ülikooli lõpuaktusele kutsub?
Ja see titeisu käib minial loomulikult ainuisikuliselt peal, sinu poeg pole seal kuidagi asjaosaline? Lapsedki vist ainult selle nõmeda minia tatised jõnglased, mitte su poja omad?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 10.01 00:22; 22.01 14:48;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nõuka-aja pensionide kohta. Kõik sõltus sellest, kus inimene oma tööstaaži sai. Minu vanaema, nagu ka mitmed teised maainimesed, olid sunnitud kolhoosi astuma (1949), ja seal rügas ta 10 aastat – ütles, et need 10 aastat on talt ära vüetud. Mees suri, 4 last pidi üksi üles kasvatama, aga kolhoosis tuli olla päev otsa. Pärast seda kodu. Kuna kolhoos tehti hiljem sovhoosiks (riigi põllumajandusüksus), siis kolhoosis täötatud aastate eest riik talle pensioni ei arvestanud, sest põhimõte oli selles, et kolhoos pidanuks talle pensionimaksma. Tema pension jäi sinna 20 rubli kanti, elu lõpuni (87. eluaastani) pidas lehma, kelle piima müügist tuli lisa. Tööd tegi ta loomulikult ka EW ajal, aga oma talus – seda jällegi keegi ei tööstaaži hulka ei arvestanud.

Täielik jama. Sulle on lihtsalt valetatud.
Imelugusid kuuleb ikka. Väike pension oli
1) “rahvavaenlastel” – ainus aus kategooria, aga sinu vanaema, kes astus juba 49ndal kolhoosi, selles kirjas kindlasti ei olnud. Kolhoosis töötatud aastate eest kindlasti kohe maksti pensioni, ka siis kui sovhoosiks läks. EW aegne oma talu pidamine – kui Siberisse ei saadetud, järelikult oli väike ja vaene talu, mitte nn suur kulakutalu. Või pääses kolhoosi astumise pärast Siberist. (Nii läks ka minu ühtede vanavanematega) Staažiarvestusse ei pruukinud see ehk tõesti siiski minna. Aga kes kolhoosis tööd tegi eluaeg, see sai ka pensioni.
2) neil, kes käisid väga vähe tööl, sest ei viitsinud
3) joodikutel, kes ei suutnud tööl käia

sa vist ei ole kuulnud seda, et kolhoosis arvestati pensioni mitte aastate põhjal, vaid normipäevade järgi ning nende eest maksti kopikaid. Põllutööline käis tööl kaks-kolm ja enamgi päeva, et saada kirja üks normipäev. Kolhoos oli n.ö. riik riigis ja isegi kolhoosipere vara pärimisel kehtisid eri reeglid – kolhoosil oli eelisõigus pärida. Kolhoosi nimi ongi kollektiivne majapidamine. Need, kes töötasid kolhoosi algusaastel paid sinna oma tervise ja vastu ei saanud midagi. Alles hiljem hakati neile ka pensione maksma.
Minu vanaema, kes terve elu rabas tööd – sai vaid toitjakaotus pensioni 27 rubla.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 08.01 11:53; 08.01 22:32; 09.01 07:58; 10.01 00:49; 10.01 00:52; 13.01 09:56; 22.01 16:15; 29.01 10:06; 30.01 20:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

ausalt öeldes, et saa ma aru, mis pidevat puhkust on vaja? igatsusega meenutan pesamunaga kodus olnud 2,5 aastat – täielik puhkus, ei mingeid kohustusi ega rabamist. Mõnuga veetsime koos päeva, käisime väljas – tegin perele süüa. Vanem laps ja mees tulid koju, tuba soe ja söök laual. Ei tahtnud kuhugi krissu juurde ega katlasse.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 08.01 11:53; 08.01 22:32; 09.01 07:58; 10.01 00:49; 10.01 00:52; 13.01 09:56; 22.01 16:15; 29.01 10:06; 30.01 20:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ja siis pole mõtet teemaalgatajal ka aastakümnete pärast solvuda, kui lapselapsed tema koerakarvade ja vanainimese järele haisevasse elamisse tulla ei taha, hea, kui telefonilegi vastata viitsivad.

Kust pagana kohast tuleb küll arusaam, et vanainimesed nii hirmsasti tahavad, et lapsed ja lapselapsed pidevalt nende ukse vahel voorivad?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 08.01 11:39; 08.01 13:08; 10.01 07:36;
To report this post you need to login first.
Postitas:

See, et minial pidevalt need “titeisud” peale käivad, selles pole mina süüdi. Mina pole palunud niipalju lapsi sünnitada, kui oli juba näha, et kahe lapsega oli raskusi. Olen olnud nõus olnud lapsi paar-kolm tundi hoidma mitte kolm päeva jutti. Kõige noorem on alles 9 kuune.

Karm suhtumine. Kujutan ette, kuidas sa nii 20 aasta pärast oma lapselastele käratad: pagan teid nii palju peab olema, mina pole palunud teid sünnitada! Teie kaks nooremat oleksite võinud üldse olemata olla!
Või tuleb sulle siiski liigutusest pisar silma, kui see noorim sind näiteks oma ülikooli lõpuaktusele kutsub?
Ja see titeisu käib minial loomulikult ainuisikuliselt peal, sinu poeg pole seal kuidagi asjaosaline? Lapsedki vist ainult selle nõmeda minia tatised jõnglased, mitte su poja omad?

Pole siin mingit karmi suhtumist. Kirjutasin, et olen lapsi nõus hoidma paar tundi, mitte terve nädalavahetuse. Lapsi on neli ja kõik on veel pisikesed. Lapsed sünnnitatakse siiski endale, mitte vanavanematele. Pole ma kusagil ka maininud tatistest jõnlastest, vaid et käin täiskohaga tööl. Töö on pingeline. Nädalavahetustel tahan lihtsalt puhata, hobidega tegeleda, kaaslasega kahekesi koos olla. Pole mõtet hakata siin manipuleerima, et kui lapsi ei hoia, ei näe ka neid.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 08.01 14:44; 08.01 14:54; 08.01 17:08; 08.01 21:57; 10.01 07:46; 23.01 19:13;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kust pagana kohast tuleb küll arusaam, et vanainimesed nii hirmsasti tahavad, et lapsed ja lapselapsed pidevalt nende ukse vahel voorivad?

No ikka reaalsest elust. Mina elan näiteks maakohas, väikeses väljasurevas külas, kus mehed on naiste kõrvalt ära surnud. Enamus naabreid on üksikud vanemad naised. Suhtlen nendega päris sageli ning peamiseks rõõmuks elus on neil see, kui noored, s.h. lapselapsed külla tulevad. Kui lapsed sügisel taas terveks talveks lahkuvad, siis memmed räägivad, et justkui leinaperiood on mõnda aega, maja on nii tühi. Eks muidugi liiga palju on palju, aga kord nädalas ei ole memmele palju, kui ta kõik selle nädala kodus passib.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 09.01 10:48; 09.01 11:03; 10.01 07:54; 23.01 09:41; 30.01 11:50; 31.01 09:15;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nõuka-aja pensionide kohta. Kõik sõltus sellest, kus inimene oma tööstaaži sai. Minu vanaema, nagu ka mitmed teised maainimesed, olid sunnitud kolhoosi astuma (1949), ja seal rügas ta 10 aastat – ütles, et need 10 aastat on talt ära vüetud. Mees suri, 4 last pidi üksi üles kasvatama, aga kolhoosis tuli olla päev otsa. Pärast seda kodu. Kuna kolhoos tehti hiljem sovhoosiks (riigi põllumajandusüksus), siis kolhoosis täötatud aastate eest riik talle pensioni ei arvestanud, sest põhimõte oli selles, et kolhoos pidanuks talle pensionimaksma. Tema pension jäi sinna 20 rubli kanti, elu lõpuni (87. eluaastani) pidas lehma, kelle piima müügist tuli lisa. Tööd tegi ta loomulikult ka EW ajal, aga oma talus – seda jällegi keegi ei tööstaaži hulka ei arvestanud.

Täielik jama. Sulle on lihtsalt valetatud.
Imelugusid kuuleb ikka. Väike pension oli
1) “rahvavaenlastel” – ainus aus kategooria, aga sinu vanaema, kes astus juba 49ndal kolhoosi, selles kirjas kindlasti ei olnud. Kolhoosis töötatud aastate eest kindlasti kohe maksti pensioni, ka siis kui sovhoosiks läks. EW aegne oma talu pidamine – kui Siberisse ei saadetud, järelikult oli väike ja vaene talu, mitte nn suur kulakutalu. Või pääses kolhoosi astumise pärast Siberist. (Nii läks ka minu ühtede vanavanematega) Staažiarvestusse ei pruukinud see ehk tõesti siiski minna. Aga kes kolhoosis tööd tegi eluaeg, see sai ka pensioni.
2) neil, kes käisid väga vähe tööl, sest ei viitsinud
3) joodikutel, kes ei suutnud tööl käia

Ära kommenteeri teemat, mida sa ei valda. Sinu poolt jamaks tunnistatud jutt on tegelikult täiesti tõsi – seoses üleminekuga sovhoosidele jäidki paljudel inimestel kolhoosis töötatud aastad pensioniarvestusest välja.

Väikesed pensionid ei olnud ainult rahvavaenlastel või laiskuse ja joomarluse tulemus. Osad inimesed olid kolhooside/sovhooside asutamise ajal juba üsna eakad ja neil tuligi vähe tööaastaid. Samuti ei läinud arvesse see, kui taluniku lautadesse aeti sisse kolhooli loomad ning nende eest hoolitsemise kohustus jäi pererahvale – minu vanavanemate lautadesse paigutati näiteks kolhoosi sead ja mullikad. Vanavanemad tegid sedasi küll tööd kolhoosile, said oma normipäevad kätte, kuid palka selle eest neile ei makstud ja pensionit ei arvestatud, nii et nemad saidki väikest pensioni.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 08.01 19:30; 09.01 09:28; 10.01 09:07; 21.01 15:04; 21.01 18:03;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nõuka-aja pensionide kohta. Kõik sõltus sellest, kus inimene oma tööstaaži sai. Minu vanaema, nagu ka mitmed teised maainimesed, olid sunnitud kolhoosi astuma (1949), ja seal rügas ta 10 aastat – ütles, et need 10 aastat on talt ära vüetud. Mees suri, 4 last pidi üksi üles kasvatama, aga kolhoosis tuli olla päev otsa. Pärast seda kodu. Kuna kolhoos tehti hiljem sovhoosiks (riigi põllumajandusüksus), siis kolhoosis täötatud aastate eest riik talle pensioni ei arvestanud, sest põhimõte oli selles, et kolhoos pidanuks talle pensionimaksma. Tema pension jäi sinna 20 rubli kanti, elu lõpuni (87. eluaastani) pidas lehma, kelle piima müügist tuli lisa. Tööd tegi ta loomulikult ka EW ajal, aga oma talus – seda jällegi keegi ei tööstaaži hulka ei arvestanud.

Täielik jama. Sulle on lihtsalt valetatud.
Imelugusid kuuleb ikka. Väike pension oli
1) “rahvavaenlastel” – ainus aus kategooria, aga sinu vanaema, kes astus juba 49ndal kolhoosi, selles kirjas kindlasti ei olnud. Kolhoosis töötatud aastate eest kindlasti kohe maksti pensioni, ka siis kui sovhoosiks läks. EW aegne oma talu pidamine – kui Siberisse ei saadetud, järelikult oli väike ja vaene talu, mitte nn suur kulakutalu. Või pääses kolhoosi astumise pärast Siberist. (Nii läks ka minu ühtede vanavanematega) Staažiarvestusse ei pruukinud see ehk tõesti siiski minna. Aga kes kolhoosis tööd tegi eluaeg, see sai ka pensioni.
2) neil, kes käisid väga vähe tööl, sest ei viitsinud
3) joodikutel, kes ei suutnud tööl käia

Minu vanaisa käis peale sõda samuti 5 aastat tasuta tallimeheks, kuna lihtsalt keegi pidi hobuste eest hoolitsema ja tall täideti selle küla hobustega (taludest veeti hobused küla kõige suuremasse lauta, kolhoosile). Mu ema üks mälestusi ongi sellest, et suured mehed käisid tallis hobuseid vaatamas, nutmas ja kallistamas, vanaisagi oli oma Juku pärast seal rakkes. Emaema pidi samuti töövõime kadumisel oma tütre juurde minema, kuna pension ei võimaldanud üksi elamist. Teine vanaema aga kaotas ära 17 aastat lüpsinaisestaaži, kus puhkust ega puhkepäevi polnud, ainult niipalju, kui haige oli ja naabrinaine asendas. Mis aga puudutab joodikuid, siis need ju töötasid ja päris mitmed hakkasid tööl jooma- olete te kunagi proovinud kaine peaga vastu pidada veneaegse traktori roolis mitmeid nädalaid järjest? Näiteid sellest perioodist saab tuua seinast seina, kuid tööpõlguritest joodikud ja rahvavaenlased ei puutu asjasse, neid oli väga väike osa rahvastikust.

Mis aga puudutab teemaalgatust, siis ära põe! Sa ei tee midagi valesti ning imik peaks saama võimalikult palju olla emaga, kindlasti aga öösiti. Saaksin aru, kui toodaks või palutakse nädalas 1-2 korda nt. vankriga 2-3 tunniks jalutama minna ja siis aetakse enda asjad korda (mina kasutasin oma ema puhul sellist hoidu imikuga), kuid seda ööseks jätmist või veel hullem, nädalavahetuseks toomist ma aru ei saa. Tööinimese ainus võimalus patareisid laadida ongi nädalavahetusel ju! Las noored saavad ise hakkama, küll see kahekesiolemise õige aeg ka tuleb siis, kui laps ikka kaela kannab (üle 3+ vanuses).

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina arvan, et noortel on kahekesiolemise aega ka vaja ja kui sellesse jääb kolmeaastane paus, siis võib kergesti juhtuda, et polegi enam kellegagi kahekesi olla. Kui mina ükskord vanaemaks saan, siis kavatsen kindlasti noortele pakkuda abi lapsehoiuga, et neil oleks võimalik ka kahekesi käia ja olla. Aga seda siis minu tingimustel! Mulle tundub, et teemaalgataja puhul on peamine probleem selles, et ta ei suuda ennast kehtestada. Et ei suuda miniaga kokku leppida ja kompromissi leida. Teemaalgataja on ju nõus lapselast hoidma, aga seda juhul, kui noorpere täidaks teatud tema seatud tingimusi.
Mina soovitan teemaalgatajal sellest asjast rääkida nüüd oma pojaga. Tundub, et minia on selline kõva peaga ja raske arusaamisega. Kutsu poeg külla, istuge kohvitassi taha maha ja ütle, mis sul öelda on. Midagi taolist: “Meil on olnud mõned arusaamatused lapse hoidmisega. Mina olen nõus hoidma küll, aga ma tahan, et teie seejuures arvestaksite paari asjaga. Esiteks, tahaks ma lapse hoidmise vajadusest teada rohkem kui tund aega ette. Teiseks, sa ju tead, et ma käin päris tihti Stefi ja Sofiga näitustel. See on minu hobi. Ma ei saa ju last näitusele kaasa võtta! Seetõttu ma palun teil arvestada, et neil nädalavahetustel, kui on näitused, ma last hoida ei saa. Ma tean neid nädalavahetusi pikalt ette, näe võin sulle kohe öelda, et 11.märts on näitus ja 9.märts on näitus. 3.juuni on ka juba näituse all kinni. Mis puutub nüüd ülejäänud nädalavahetustesse, siis kas te saaksite ikkagi natuke varem teada anda, kui tund aega? Ma saan aru, et teistel teie sõpradel veel lapsi ei ole ja nad lepivad midagi spontaanselt kokku ning siis tahate teie ka minna. Aga te peate siiski arvestama, et teil on laps ja see seab omad piirangud. Ja need igasugused üritused Katlas ja Kelmis on ju ka ometi nädal või paar ette teada. Te peate õppima oma elus pikemalt ette planeerima, nii see on, kui saadakse laps. Pole midagi parata. Kolmandaks, ma siiski üle poole päeva ja ühe öö ei tahaks last vaadata. See on mulle pärast töönädalat liiga raske, puhkamiseks ei jää üldse aega. Kui toote lapse reede õhtul, siis võiksite ta hiljemalt laupäeval kell 13 ära viia. Seda pole ju palju tahetud, saate kenasti lõunani magada pärast pidu. Selline asi ka veel, et mul on sulle palve, et sa suhtleksid edaspidi ise minuga lapsehoidmise teemal. Mulle tundub, et Tuuli (minia nimi) ei taha hästi aru saada nendest asjadest, mida ma sulle praegu rääkisin. Sina oled ju ka selle lapse vanem ja sina oled minu poeg. Räägime neist asjust omavahel, siis ma ei lähe Tuuliga selle pärast tülli.”

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 08.01 18:35; 10.01 11:54; 31.01 09:27;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meestele ei meeldi üldse olla oma ema ja naise vahel. Või üldse mingite naiste vahel. Mina räägiksin miniaga asjad ise selgeks. Võtaksin ette ja ütleksin selge sõnaga, et oma kodus elagu, kuidas tahes, mina elan oma kodus oma reeglite järgi. lapsi võin hoiule võtta, kui aeg klapib, aga kui varakult aega klapitama ei pane, siis pole sinu mure. Ja kui talle koerakarvad ei meeldi, siis istugu oma steriilses kodus, sina ei lähe talle vägisi neid karvu viima.
Ma lihtsalt saan aru, et minia on selline nahhaalne ja pisut võimukas tüüp, kes tahab et kõik tema seatud nööri mööda käivad. Sellistele tulebki selgeks teha, kust sinu nöör läheb.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 09.01 16:59; 10.01 14:43; 24.01 04:06; 24.01 16:13;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Täielik jama. Sulle on lihtsalt valetatud.
Imelugusid kuuleb ikka. Väike pension oli
1) “rahvavaenlastel” – ainus aus kategooria, aga sinu vanaema, kes astus juba 49ndal kolhoosi, selles kirjas kindlasti ei olnud. Kolhoosis töötatud aastate eest kindlasti kohe maksti pensioni, ka siis kui sovhoosiks läks. EW aegne oma talu pidamine – kui Siberisse ei saadetud, järelikult oli väike ja vaene talu, mitte nn suur kulakutalu. Või pääses kolhoosi astumise pärast Siberist. (Nii läks ka minu ühtede vanavanematega) Staažiarvestusse ei pruukinud see ehk tõesti siiski minna. Aga kes kolhoosis tööd tegi eluaeg, see sai ka pensioni.
2) neil, kes käisid väga vähe tööl, sest ei viitsinud
3) joodikutel, kes ei suutnud tööl käia

Osad meie vanaemadest (nt minu vanaemadest vanim, olen ta noorima poja noorim laps) jõudsid pesnioniikka juba kuskil 1950-1955. Mis sa arvad, palju nad olid jõudnud seks ajaks nõukaaegset tööstaazi koguda, et mingit suurt pensioni saada? Ma tõesti ei tea täpset summat, is ta pensionit sai, aga ülal pidasid üldiselt teda ta neli last. pension oli väga-väga väike.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 10.01 15:29; 12.01 22:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Lapsed ei peaks lapsi saama! Kui ikka peod ja “kahekesiolemised” on lastest tähtsamad, siis on veel vara lastevanemateks saada. Ja no tõesti – kahe/kolmekümnesed inimesed on oma pooleaastasest beebist nii väsinud, et peavad ta lausa terveks nädalavahetuseks jalust ära saama. Aga viie/kuuekümnesed vanavanemad jaksavad kenasti tööl käia ja siis nädalavahetuse beebiga veeta 😉

Ma olen alla kuuekümnene tööl käiv viie lapse vanaema. Mitte ükski mu neljast lapsest pole oma lapsi mulle enne kolmeaastaseks saamist ööseks hoida toonud. Kui on vaja minna õhtusele üritusele, siis lähen lapse koju last hoidma. Koju tulen kas öösel või hommikul (mul on ka koer, keda ei saa pikalt üksi jätta). Ja selline süsteem pole minu poolt dikteeritud – ei mu tütred ega miniad pole raatsinud oma pisikestest pikemalt eemal olla (nende mehed muidugi ka). Ka minu ema hoidis mu lapsi samamoodi, kooliealistena olid lapsed vanaema juures pikemalt, nt nädala. Ja lähedased olid nad temaga vägagi, selleks ei pea imikuna päevade kaupa vanaema juures olema…

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.01 00:27; 26.01 18:14;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meestele ei meeldi üldse olla oma ema ja naise vahel. Või üldse mingite naiste vahel.

Mis kuradi meeste pillitamine see siin nüüd olema peaks? Oma pojaga peaks ema ikka rääkida saama.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 11.01 00:46; 13.01 08:54; 17.01 09:22;
To report this post you need to login first.
Postitas:

ei teagi, kuidas ise käituks, lapselapsi veel pole. olen oma lapsed pidanud kasvatama ilma abita, sest keegi ei viitsinud hoida, st kõigil olid omad tegemised tähtsamad. nad ei viitsinud pingutada minu nimel.
eks see pani nördima küll, oli raske. aga näitas ka seda, et lapsed on võimalik kasvatada ka ilma abita.
kui mul lapselapsed sünnivad, ma ei teagi milliseks vanaemaks ma muutun. kas selliseks, kes ütleb, et igaüks kasvatagu oma lapsed ise ja elagu oma elu ise. mul on nüüd puhkus, vabadus, teha mida tahan.
või mäletan seda aega, kui oma lapsed olid väikesed ja oleks tahtnud ka puhata ja käia, aga ei saanud. ja võimaldan oma lastele seda, mida mina oleks tahtnud.
lapsekasvatamine on päris raske töö, kui lugeda beebi ja väikelapse teemasid. just lugesin väikelapse alt, kuidas ema kirjutab, et päevast-päeva sama trall, ta on juba nii väsinud. soovitatakse eelkõige muidugi kaasata meest. aga soovitatakse ka abi küsida teistelt, lähedastelt.
mis siis teha noorel emal, kelle “tass on tühi”?
ühtpidi oli minu tass ka tühi, aga ma elasin selle üle. teisalt, kui noore lapsevanema tass ongi tühi, siis peaks ju aitama. või kuidas noored lapsevanemad nii hädised on, et ei ela seda lapse kasvatamist üle. mina ju elasin, keegi appi ei tulnud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.01 08:57; 29.01 08:50;
To report this post you need to login first.
Postitas:

ütlengi – inimesed on erinevad. Endalgi tuttav – sai noorelt 3 lpst – eks ema jooksis kogu aeg last hoidma, kuna nii raske on väikeste lastega, kolmanda lapse sai ka suurest titeisust – mille peale läks mehest lahku, kes oli väga veel ühe lapse saamise vastu. eks igaüks teab toimetab. Sai noorelt vanaemaks, lapsel oli sünnipäev – plaanis kuskil turismitalus pidada 2 päeva jutti – loomulikult, eks vanaema hoiab (laps oli natuke üle aasta). Kuigi vanaema käib tööl. Kes siis lapse kaasa võtab, noor tahab ju pidutseda, sest temal oli ju nii raske ja ta teab! Nüüd on lapselapsed juba suuremad – võiks ka endale elada, aga nüüd jäi ema kehvaks – teda vaja hooldada. Loomulikult, tema on sind ju nii palju aidanud.
See on nagu nõiaring, õnneks ta poegadel on aru peas – et ei ole 20set isaks saanud.
Ma ei mäletagi, millal ta viimati, kuskil väljas käis või ise kokku saime. Kui helistad – siis on alati lapsehoid vms.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu vanaema, kes terve elu rabas tööd – sai vaid toitjakaotus pensioni 27 rubla.

Ma ei tea, kui vana sa oled? Normipäevade värk oli ikkagi päris natukest aega. Mina käin juba kuuendat kümmet. Minu EW ajal sündinud vanaema töötas samuti kogu eluaeg – nagu enamus inimesi üldiselt teebki, see pole mingi suur asi. Tema vanemad olid nn kulakud, kes pääsesid Siberist, sest astusid kolhoosi. Enamuse oma elust, eriti teise poole, töötas vanaema kolhoosnikuna. Ei olnud kommunist ega suur ülemus, lihtne lüpsja oli. Sai Brežnevi ajal täispensioni, millega elas ära ja jagus lastelastelegi nänni osta.
Ma tõesti ei saa aru, kust tulevad need armetud pensionid. Mina ei tea ühtki töötavat-töötanud inimest, kes nõuka ajal poleks normaalset või vähemalt kehvagi äraelamist võimaldavat pensioni saanud. Võib-olla Siberist tagasitulijad? Neid võib-olla represseeriti edasi ega arvestatud asumisel või vangilaagris oldud aastaid üldse. Ma ei tea, olin sellal väike laps. Kuid tean oma vanavanemaid ja koguni vanavanavanemaid mõlemalt poolt, on niimoodi vedanud. Täiskasvanuna olen nende elukäike ka analüüsinud. Üks vanaema ja üks tädi pole õieti töötanud – olid koduperenaised. Nemad tõesti pensioni ei saanud, nagu teismelisena juba teada sain. Tädi isegi virises selle üle, aga üldiselt peeti teda suguvõsas siiski luuseriks, kes ei saa aru, et terve inimene peab töötama.

Osad meie vanaemadest (nt minu vanaemadest vanim, olen ta noorima poja noorim laps) jõudsid pesnioniikka juba kuskil 1950-1955.

Jah, see on ilmselt küll tõsi. Ma vaid ei osanud vist oodata, et perekooli kägudel on nii vanad vanaemad. Viiekümnendate penskarvanaemad võisid tõesti näljapäevi näha, eestiaegset staaži siis ei tunnistatud ja maa oli sõjast laastatud. Nii et sellega nõus.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 08.01 21:32; 08.01 22:03; 08.01 22:35; 09.01 10:26; 09.01 22:26; 09.01 22:31; 12.01 18:06; 12.01 18:38; 12.01 19:28; 12.01 21:23;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sul on internetikasutajatest siis natuke aegunud arusaam.

Ilmselt siis küll.

Minu ema on sündinud 1938

Minu ema 1941.

Päris nälg oli sõja lõpupäevil. Rinne käis üle maja palju kordi. Mehed püssidega sinu kaevu juures joomas. Konfiskeerimas…

Seda muidugi, aga me räägime siin ju pensionist?

dzotipoisid

Mõtled ilmselt kotipoisse. Need olid (linna)inimesed, kes pärast sõda käisid taludest süüa otsimas. Kas nad just jooksid, aga jah, kui ei tahtnud nendega jagad või polnud endalgi midagi, siis oli mõistlikum tõesti neid vältida. Vene kotipoistel (sest kotipoisid kuuluvad kõigi sõdinud rahvaste ajalukku) võisid tõesti ka võitjate ning okupantide häbematud kombed olla.

Jah, pärast sõda oli nälg majas kõikjal. Seda mäletas ka minu vanaema, kuid tema pole nälga näinud. Nad elasid ju talus. Priisata polnud, aga nälga ka ei olnud, kuni maa laskis kartuleid ja vilja kasvatada.

Me ikka ju räägime pensionidest, mitte sellest, mismoodi olid olud pärast sõda? Teema on vanaemadest, kes ei taha lapsi hoida, ja kel on mingi olematu pension. No tänapäeval veel? Olematut pensioni hakkavad saama need vanaemad, kes tänapäeval hooldavad omakseid. Neile tõesti ei kuku sentigi pensionifondi, nagu nad nälgivad juba praegu, nii saavad nälgima ka tulevikus. Ilma mingi sõjata. Kuid nende vanaemad elasid nõuka ajal suht normaalselt, kui vähegi tööd viitsisid teha.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 08.01 21:32; 08.01 22:03; 08.01 22:35; 09.01 10:26; 09.01 22:26; 09.01 22:31; 12.01 18:06; 12.01 18:38; 12.01 19:28; 12.01 21:23;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mille tulistamiseks siis vastavad sõdurid jooksid oma dzottidesse (??), kaevikutesse, kui vaenlase lennukid pommitama tulid.

Jah, dzott on kaevik küll. Ma pole lihtsalt kuulnud väljendit “dzotipoiss”. Aitäh, sain targemaks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 08.01 21:32; 08.01 22:03; 08.01 22:35; 09.01 10:26; 09.01 22:26; 09.01 22:31; 12.01 18:06; 12.01 18:38; 12.01 19:28; 12.01 21:23;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kuulge minu vanaema oli sündinud 1898 ja tema andis isale auto ostuks raha(1979). Ema sündis 1930 ja temal läksid ka talu aastad tööstaaži sisse, isal sama seis oli lapsena juba tööl talus ja kaluritunnistus oli ka. Kui taluraamatusse oli kirjapandud kui talus töötav isik läksid aastad arvesse. Ema sai pensionile 55 ja isa 50(kaevur). Pean ütlema et kindlasti linnas ja maal olid erinevused.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 09.01 10:59; 12.01 19:31;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kuuekuust last kaks korda kuus ÖÖSEKS hoida tuua on ikka liig. Aga vahel (pikema etteteatamisega) võiks ju hoida võtta, et saaks 3-4 tunniga näiteks teatriski käia vms.
See, et ta aga koerte üle viriseb, on küll selline asjaolu, et võtaks tõesti ära igasuguse isu neile vastu tulla. No mis see nende asi on, kuidas teie elu olete korraldanud 🙂

Minu emal on ka kaks koera ja kaks kassi ja kõik mu kolm last on nende vahel ukerdanud ja koerakrõbinaid vahel salaja söönud…
Karvadest klopime puhtaks, mis seal ikka 🙂 Pealegi- allergiate vastu pidi selline eluviis aitama väga tõhusalt.

Aga hoidmisest- ütlen ausalt, et mulle läks ikka VÄGA südamesse, kui ma aru sain, et mu ema ei ole selline vanaema, kes soovib lapsi hoida.
Enne teatas ema kõva häälega, et tema on valmis vanaemaks saama ja küll ta siis seikleks lastega, aga reaalsus on teine.
Mul endal oli hästi lähedane vanaema, kes mind väga armastas. Mul lihtsalt läheb juhe selle koha pealt kokku, et miks minu ema siis minu lapsi samamoodi ei armasta…
Lapsi on kolm (vanuses 4 kuni 10). Hoiab neid umbes kaks korda aastas (lepin kuu või paar varem kokku hoidmise). Ühekaupa on nõus, et vahel mõni laps jääb tema juurde ööseks, see talle isegi meeldib õnneks, eriti üks lastest (mis mind jälle kurvastab, see vahetegemine).

Mul on olemas ka palgalised hoidjad, selles pole küsimus, et mul oleks tasuta hoidjat vaja. Mul on lihtsalt kurb seepärast, et mu ema ise nendega koos olla ei taha, neist rõõmu ei tunne ega soovi nendega lähedane olla. Lapsed on toredad, pole selles küsimus, et nad mingid metsalised oleksid.

Armastan oma ema väga ja minu jaoks on see arusaamatu, kuidas on võimalik oma lastelastesse nii külmalt suhtuda.

Aga loen siit, et pigem on siis sellised vanaemad tavalised, kes ei taha oma lastelastega aega veeta. Ma elasin vist mingis imelikus mullis, kus vanaemad oma lapsilapsi tõeliselt armastavad ja nendega suhelda tahavad… ju on ajad muutunud ja selliseid vanakooli sooje vanaemasid lihtsalt polegi enam.
Teised asjad on elus olulisemad ja ega seda saagi ette heita.

See pole kuidagi etteheide teemaalgatajale, temalt nõuti ilmselgelt liigselt kõike ja valel toonil.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ema sündis 1930 ja temal läksid ka talu aastad tööstaaži sisse, isal sama seis oli lapsena juba tööl talus ja kaluritunnistus oli ka. Kui taluraamatusse oli kirjapandud kui talus töötav isik läksid aastad arvesse.

Sulaste aastad läksidki arvesse, sulane oli tehtud mees. Peremeestega oli teine lugu.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 08.01 21:32; 08.01 22:03; 08.01 22:35; 09.01 10:26; 09.01 22:26; 09.01 22:31; 12.01 18:06; 12.01 18:38; 12.01 19:28; 12.01 21:23;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu ema 1941.

Ja siis võikski teoorias tema ema olla sündinud nt 1900 või pisut varemgi..

Paljud perekooli kasutajad on juba 40-60 aastat vanad. Ja vabalt võib neil olla üsna vanu vanavanemaid, sündinud üleelmise sajandi lõpus.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 10.01 15:29; 12.01 22:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kuulge minu vanaema oli sündinud 1898 ja tema andis isale auto ostuks raha(1979). Ema sündis 1930 ja temal läksid ka talu aastad tööstaaži sisse, isal sama seis oli lapsena juba tööl talus ja kaluritunnistus oli ka. Kui taluraamatusse oli kirjapandud kui talus töötav isik läksid aastad arvesse. Ema sai pensionile 55 ja isa 50(kaevur). Pean ütlema et kindlasti linnas ja maal olid erinevused.

Ma arvan, et maal ja maal olid erinevused. Kus kolhoosi/sovhoosi raamatupidaja suutis inimesele inimlikud tingimused kirjutada ja kus ei suutnud või ei tahtnud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 11.01 00:46; 13.01 08:54; 17.01 09:22;
To report this post you need to login first.
Postitas:

mina olen see, kelle vanaema sai 27 rubla pensioni. Vanaema sündis 1903, õppis õmblejaks ja tal oli 2 last, kes üks oli haige. Vanaema töötas kodus õmblejana ning kuna temal tööraamatut ei olnud, hakkas ta peale vanaisa surma saamagi toitjakaotus pensioni.
Normipäevade kohta tean oma eakate sugulaste käest, kes omal ajal ka kolhoosi aeti. soovitan, kui teil on selliseid sugulasi, kes mäletavad – kuulake neid. Nooremad teavad vaid seda, kuidas kolhoosikord õitses ja sai vilja varastada.
Lugege Mats Traati, tema raamatud on väga head ja seal on sellest perioodist, kus hakati kolhoose tegema, näljast, trööstitusest jne – näiteks “Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga”. Kas teate ka seda, et kolhoosis pidid töötama ja kui tahtsid linna minna õppima/tööle – siis eraldi loa alusel, et maalt ära ei joostaks. Venemaal kehtis see kord veel kaua, kuna passid võeti ära ja said külanõukogust passi ja krjaliku loa minna sealt minema sp. vene poisid sõjaväkke tehtsid, et saaks maailma näha.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 08.01 11:53; 08.01 22:32; 09.01 07:58; 10.01 00:49; 10.01 00:52; 13.01 09:56; 22.01 16:15; 29.01 10:06; 30.01 20:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Iseenesest täiesti nõus, et laps sünnitatakse eeskätt emale-isale. Mitte aga oma õdedele või onudele või vanaemadele… Lapsevanemad ise peaksid oma lapse eest kõige rohkem hoolitsema ja vastutama.

Samas on traditsioonilises Eesti ühiskonnas (ja mujalgi) olnud keskealiste töökäed väga hinnas. Eesti talus töötasid naine ja mees külg külje kõrval põllul, sellal kui vanaemad-vanaisad kodus lapsi hoidsid. Tundus mõeldamatu, et terve, täies elujõus noor naine istuks päevade viisi ja kussutaks ainult last, sellal kui suur talumajapidamine karjus töökäte järele. Eaka vanaema jaks sellest enam üle ei käinud, nii oli igati loogiline, et lapsi kasvatasid vanavanemad. Noorpere ehk ema ja isa, tegid tööd.

Nüüd on muidugi olemas lastehoiud-aiad, koolid ja trennid. Samas tekib ikkagi piisavalt tihti olukordi, kus vaja lapse hoidmises abi. Paljud lapsed (sh minu omad) keeldusid täielikult võõrastest hoidjatest. Kuna ka vanaemad hoida ei soovinud, siis hoidsimegi mehega koos lapsi ise. Mis seal ikka, saime hakkama.

Samas meie abikaasaga oleme mõlemad pea 100% vanaemade lapsed ja vanaemade poolt üles kasvatatud. Meie emad (st needsamad, kes nüüd vastu rinda taovad ja räägivad et nemad olla omad lapsed juba üles kasvatanud!) käisid tööl, õhtuti ja nädalavahetuseti soovisid nad aga käia pidudel, sõbrannadega kohvikus, teatris ja lihtsalt puhata. Nüüd on noodsamad omal ajal usinasti töötanud ja oma elu elanud emad vanaemad ning lapselaste vastu huvi ei tunne. Esmakordselt sain jätta lapsed üheks ööks oma emaga siis, kui mõlemad lapsed juba ammugi koolis käisid: sõitsime mehega laupäeva õhtul ära ning naasime pühapäeva hommikul. See on maksimaalne lapsehoid sama inimese poolt, kes ise omal ajal oma lapse ehk minu pooleteiseaastasena terveks nädalaks oma emale hoida jättis ning sõbrannaga puhkekodusse läks.

Samas mu sõbranna ema on kogu aja lapselaste jaoks olemas ja nende suhted on väga soojad. Ning too sõbranna räägib, et tema ema ei jätnud nooruses oma lapsi teiste hoida, vaid oli nende jaoks kogu aeg olemas.

Tundub, et supervanaemad saavad just neist, kes ise noore emana oma lastega palju koos olid; seevastu oma lapsi palju teiste hoida jätnud isikud ei ole ka nüüd, vanaema rollis kuigi hakkajad.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kägu 11:54-ga väga nõus. Paljud asjad antakse miskipärast edasi mitte järgmisele, vaid ülejärgmisele põlvkonnale. Minu vanaema (emaema) hoidis oma lapselapsi, st meid, hästi palju, mul on nii palju toredaid lapsepõlvemälestusi sellest, mida vanaema meiega koos ette võttis ja kus käis. Ta oli ka väga hea kokk ja tegi suurepäraselt käsitööd (õmbles, kudus, heegeldas, tikkis,…). Minu ema on sellega võrreldes lapselapsi ikka üsna vähe hoidnud, käsitööd ei ole kunagi teinud ja ka süüa teeb üsna keskpäraselt. Õnneks on tal paar nn hitt-rooga siiski, mis minu lastele väga maitsevad, kuid näiteks peolaua katab tihtipeale peamiselt Selveri köögi toodetega (vanaema puhul poleks see kõne allagi tulnud, isegi poetordi ostmist põlastas, kõik oli viimseni ise tehtud).
Mul pole küll käsitöö ja kokanduse jaoks viimasel ajal piisavalt aega olnud, aga olen neis asjades oma emast ikka palju üle – mingil ajal kudusin ikka nii endale kui teistele pereliikmetele kõik kampsunid ise, söögid tulevad ka hästi välja. Kui laps olin, siis oli just vanaemal aega mulle selliseid asju õpetada. Loodan, et suudan oma lapselastele kunagi ka sama tore vanaema olla.
(Aga – nagu teemaalgatajal, on ka minul kaks retriiverit. Õnneks on kõik siiani nähtud minia-kandidaadid suured koerasõbrad olnud, loodan et seda on ka see, kellest lõpuks päris minia ja minu lapselaste ema saab).

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 09.01 11:45; 13.01 13:43;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kägu 11:54-ga väga nõus. Paljud asjad antakse miskipärast edasi mitte järgmisele, vaid ülejärgmisele põlvkonnale.

See võib olla seotud sellega, et on ju ütlus, et väga tublidel vanematel on laisemad lapsed ja laiskadel olla jälle omakorda tublid. Ju siin on tõde sees. Kindlasti on ka selles iva, et liiga laisk ega liiga tubli pole kumbki hea. Sest liiga tubli teeb teiste eest ise kõik ära.
Sellepärast sooviks mina olla vanemana kord normaalne ja mitte liialdav üheski mõttes. Ei see, kes üldse hoida ei taha ega see, kes ostab lapselapsele nänni ja maiust kokku ja nimetab seda armastuseks ja “tahan, et tal oleks see, mida mul oma lastele anda polnud” hulluks. Tahaks, et ma suudaks olla normaalne ja olla heas läbisaamises noortega, samas mitte kuklasse puhuv ja ahistav ja nii, et ka mind ei kasutataks ära.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mulle meenus kunagine ühe vanaema ütlus, seda ei öeldud küll mulle, tollal väikesele tüdrukule vaid minu emale, aga ma kuulsin juhuslikult. See vanaema sisuliselt kasvataski pea ainsana oma lapselast kui ema teenis raha ja isa oli surnud ja ütles, et neid väga väikesi ja kaitsetuid lapsi, kes veel juttu ei mõista paljud vanavanemad kardavad hoida võtta. Eriti oma juurde, sest kui nende lastega peaks midagi halba juhtuma oled sa surmani süüdi teise inimese ees. Ja õnnetusi juhtub ikka, võimalik, et keegi sind kunagi süüdistama ei hakka, aga võidakse seda ka teha. Ka tema pelgas alati ja hoidis last ikka väga hoolsalt korra all, tüdruk pääses kuhugi ainult koos temaga ikka päris kaua. Ja sul ei ole mitte midagi öelda, oledki süüdi, nagu poleks vaadanud paremini, ei hoolinud jne. Oma lapsi ei kardeta ega osata ka selliseid asju ettenäha, aga vanemad inimesel on elus rohkem kogemusi ja vastutus ja süütunne 2 teise lapsevanema, neist 1 oma laps, ees on hiigelsuur.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 08.01 18:28; 08.01 22:23; 17.01 00:56;
To report this post you need to login first.
Postitas:
Anonymous

Mulle tundub, et neid vanaemasid, kes pisikesi ei võta, aga hiljem küll, on üsna vähe. Pigem on selline üldine nö poliitika enda jaoks välja mõeldud, et kas hoian või ei.
Mu ämmal-äial olid lapsed kogu aeg vanaemade-vanaisadega, aga nemad lapsi ei hoia. See tüüpiline “mina olen oma lapsed…”. Ämma-äia emad olid supervanaemad – tegid palju tööd, aga võtsid vaatamata sellele lapsi palju enda juurde. Ämma emaga olen kohtunud-tõsine laste- ja inimestemagnet veel kõrges vanuseski.
Mu emal-isal polnud mingeid vanavanemaid kasutada (kes kaugel, kes surnud). Kui minu esimene laps (ka esimene lapselaps) sündis, siis ema ütles, et tema hakkab hoidma, tema teab, mis tunne see on, kui kusagilt abi pole loota. Teise lapse sündimise ajaks oli seal aga nö konkurents suureks läinud ja põhiraskus on suuremal lapsel, kes meid aeg-ajalt kuhugigi kahekesi laseb. Ilma temata käiks me kahekesi väljas ca 1-2 korda aastas.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 169 )


Esileht Pereelu ja suhted minia ei taha leppida, et ma ei taha lapselast hoida votta

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.