Selle teema kohta ütlen oma isiklikest kogemustest, et ikka väga paljuski on vanavanematel võimalik ise ära teha, milliseks nende suhted kujunevad laste ja lastelastega. Olen ise see õnnelik, kes sai alati lapsepõlves vanavanematega koos olla, kui ma seda soovisin ja ka nüüd täiskasvanuna, kui omal laps, oskan seda hinnata, mida vanavanemad minu jaoks tähendavad. Ma saan alati nendega rääkida ja mind ning mu pere oodatakase alati, aga see pole iseenesest tulnud, tean seda, mu vanemad ja vanavanemad on hästi osanud suhteid hoida ja seda püüan kindlasti ise üle võtta. Põlvkondade side on väga oluline, aga kahjuks tänapäeval liigub tendents küll vastupidi, kõik on ise ja ise mina ja mina, ei saa ainult üks pool tulla poolele teele vastu, teine peaks ka tulema ja hea kui vabatahtlikult mitte sundides (siis ei saavuta midagi). Ämmad ja miniad (sest just nende vahel on suhted alati kõige teravamad) peaksid katsuma üle olla omavastuseisudest, et lapsed ei kannataks ja kui tõesti see ei aita, siis on lapsel loodetavasti vähemalt ühed vanavanemad, kes teda tõesti ootavad ja armastavad. Mehed ja isad võiksid muidugi ka katsuda asja nii lahendada, et igal juhul nende vanemad oma lapselapsi näha soovivad. Asi pole üksteisele ärategemises, lapsed kannatavad ju selliste halbade suhete pärast kõige rohkem. Aga igal juhul loeb see, milliseks suhted lastelasteja vanavanemate puhul kujunevad väga palju, kuidas lapsepõlves lastega käitutakse, pole üldse mõtet vastupidist väita.
just, ikka mõlemad peaks teisega arvestama ja kõik osapooled sama soovima.
ideaalis.
reaalselt peab tavaliselt aga üks see targem olema, kes mõistlikud otsused vastu võtab.
pooleaastane imik regulaarselt terveks nädalaõpuks oma ema-isa juurest ära vanavanemate juurde viia, ei ole mõistlik, ei ole lapse huvides ja kui minia ise sellest aru ei saa, on vanema ja targema asi õige otsus teha.
laps koos ema või isaga vanavanemate juurde külla või vastupidi, suurepärane ja kindlasti kõikidele osapooltele, eriti lapsele hea. mingid tunnid, osa päevast ka laps üksi ainult vanavanematega, samuti ok, aga mitte nii, et imik soovitaks jätta mitmeks päevaks inimeste hoolde, kellel pole selleks aega, võimalust, ega ka vajalikku kogemust.
see, et noor ema vajab puhkust ja vaheldust ja võimalust mingi aeg lapsest eemal olla on elementaarne ja niigi selge. küsimus on kes ja kui kauaks talle seda võimalust anda saab.
esimene ja enesestmõistetav valik on muidugi lapse isa. jah, ka vanavanemad aga sellisel juhul nii väikese lapse puhul ikka vaid osa päevast või kui pikemalt, siis koos lapse isaga.
seega jah, teemaalgatajale soovitan rääkida oma pojaga.
ja veel, aeg möödub kiiresti ning juba aasta-paarine laps on hoopis teine teema.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 21.01 08:00; 24.01 08:53; 24.01 09:49;
