Mina jälle ei arva, et puudega lapse sünd on mingisugune müstiline “juhus”. Pigem ei suuda meditsiin lihtsalt lõviosal juhtudest põhjust tuvastada. See ei tähenda, et põhjust ei ole.
Minu laps sündis vähihaigena (diagnoositi aastaselt, vähirakud olid embrüonaalsed) ja samuti ei suutnud meditsiin ametlikult põhjust tuvastada. Raseduse ajal polnud mingeid terviseprobleeme, isegi mitte kerget viirust ei põdenud. Ise ma olen aga tagantjärgi üsna kindel, et lapsele sai saatuslikuks raseduse esimestel kuudel paigaldatud amalgaamplommid. Olin noor ega teadnud, et elavhõbe läbib platsenta, hambaarst samuti ei öelnud midagi, kuigi ütlesin, et olen värskelt rase. Aeg oli selline, kus Haigekassa veel valguskõvastuvaid plomme ei kompenseerinud ja esimese rasedusega lagunesid mu hambad totaalselt ära, eks mul oli väikseid auke ennegi. Rasedustel oli väike vahe ka. Tulemus: sain terve suu elavhõbedat täis, üle 10 plommi kindlasti. Siis lasin korralikult kõik vaktsiinid ka veel lapsele otsa teha… tollal kasutati neid mitte-veel-nii puhtaid vaktsiine. Laps elas 2 aastat.
Nii, nagu ma ütlesin, on inimestel väga raske määramatust aktsepteerida. Enamik puudega laste vanemaid mõtleb omale mõne põhjuse välja, miks laps puudega on. Kui nii on seda kergem taluda, siis miks mitte. Pealegi tunneb enamik puudega lapse vanemaid valusat süütunnet ja seda valu saab leevendada kellegi teise, näiteks hambaarsti süüdistamisega. Aga amalgaamplomme pandi omal ajal kõigile rasedatele, kes hambaid lasid ravida. Enamikul sündisid terved lapsed. Elavhõbedaga vaktsiine tehti ka kõigile.
Geenidefekt on põhimõtteliselt juhus. Lapsevanemad ei saa mitte kuidagi valida ega mõjutada, millise geenikombinatsiooniga laps neile sünnib. Tänapäeval on küll olemas võimalus teatud geenidefektidega lapsed enne sündi ära abortida, aga kas see on õige, jäägu igaühe enda otsustada.
Samuti on juhused keskkonnamõjutused nagu kokku puutumine viiruste ja nakkustega, mürgised ained ja kiirgus jne. Viiruseid ja nakkusi ei ole võimalik vältida, kui just naine alates raseduse planeerimisest kuni sünnituseni steriilses kambris ei istu. Kahjulikke keskkonnamõjusid nagu põllumajandusmürgid, kiirgus jne. me ei näe ja ei saa alati vältida.
Ka raske sünnitus on juhus. Hoolimata sellest, kui hästi naine ennast sünnituseks ette valmistab ning kui professionaalsed arstid teda aitavad, tuleb ikka ette sünnikahjustusi. Sünnitus ei saa olla 100% planeeritav.
Minu abikaasa näiteks usub, et meie lapse puude põhjuseks on puugihammustus ehk puugilt saadud nakkus, mida ei diagnoositud. Kui tal on nii kergem elada, las siis usub. Mina jällegi usun, et puudega laps on mulle karistuseks minu halbade tegude eest. Mõistusega ma saan aru, et see nii ei ole ja miks siis laps minu tegude eest kannatama peab, aga tundeid ei saa mõistusega juhtida.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 20.03 11:43; 23.03 10:15; 27.03 11:34; 03.05 09:56;