Teema: Mis põhjustel te ei luba oma last sõpradele külla? (algklassid)

Mina ei luba siis, kui lapsel on õppimata. Või mingi kohustus/lubadus täitmata (no tuba koristamata vmt).
Jah, olen ka erandeid teinud ja suure nurumise peale ikkagi lubanud..kuid selle tulemusel vaatasin nüüd e-koolist, et ühel päeval oli mata kodutöö tegemata. Ja teine juhus, kui lubasin lapse peale kooli klassivennale külla, saades vastu lubaduse sõbra pool koos järgmiseks päevaks ära õppida.. oli tulemus see, et kui talle järele läksin, oli kõik õppimata. Põhjus selles, et sõber oli jõudnud koolis kodutöö ära teha ja minu laps ei tahtnud siis tema juures üksi õppida.

Nii et sellest tuli päris suur tüli majja ja ma taastasin reegli, et nädala sees külas ei käida. Ainult nädalavahetustel. Eks ma mingil hetkel vaatan muidugi selle reegli üle, kuid selleks peab ka laps vaeva nägema.

Tavaliselt nädala sees väga aega ei jäägi külaskäikudeks, sest iga päev on peale kooli ka trenn. Kuid mõnikord on peale trenni end ikka sõbrale külla nurunud.

Poiss 9a.

Meil lahendas olukorra see, kui mina emana pöördusin tüdruku vanemate poole. Nad olid eeldanud, et sellised kutsed väiksematel lastel on ikka vanemate asi (st ei uskunud, et minu jaoks on ok kui minu laps kutsub külalisi ja et laps ikka selleks enne minu nõusolekut küsib…st polnud kindlad ja nagu ütlesid, et “ei tahtnud pahandusi”)

Pöördu ise vanemate poole, ütle, et sinu laps väga sooviks nende last külla kutsuda ja temaga koos mängida. Küsi, millal nende meelest on sobiv aeg.

Kas vanemad on muidu tavalised inimesed? Ei ole mingi imeliku usu või maailmavaate esindajad, mis reegleid paneks? Näiteks põhimõttelised veganid, kes kardavad, et mujal antakse lapsele nagunii loomset toitu ja laps ei suuda keelduda? Või väga rangete reeglitega religiooni esindajad, kes kardavad, et mujal kodus on halb mõju?
Ega te Mustamäel Sütiste kandis ei ela? Tean seal üht peret, kes kasvatavad lapsi selliste ameerikalike ülepingutatud hirmude valguses, a la igal pool võidakse lapsi väärkohelda, laps ei või võõra täiskasvanuga ruumis olla jne. Ma ei usu, et nemadki oma lapsi üksi külla lubavad. Mine tea, äkki antakse alkoholi või ahistatakse 😛

Mina soovitan ka otse vanematega ühendust võtta ja laps külla kutsuda. Võimalik, et selle tüdruku vanemad on üliettevaatlikud, kuni ei tunne teiste laste vanemaid isiklikult.
Tüdrukud vist väga arvutimänge ei mängi? Minu poja sõpradega on tihti nii, et kui nad tuppa lasta, siis tahavad kangesti arvutis olla ja seepärast ma mõnikord ei luba ka oma poega külla, et tean, et siis mängivad nagunii kogu aja arvutis. Kui tean, et teisel perel keegi kodus ja et see keegi ka valvab, mis tehakse, siis alati luban. Äkki on sellel tüdrukul ka mingi arvutimänguprobleem?

Kui õues mõne sõna juttu räägite, siis võid ka omalt poolt kinnitada küllakutset ning küllatulemise sobilikust. Mina ka tööpäeva õhtuti rohkem kui 1x nädalas kergekäeliselt oma last teistele külla ei luba. Eeldan, et pereliikmeid on rohkem ning vanemate laste lapsevanemad on enamasti töölkäivad, seega võivad vajada tööpäeva õhtust aega ka rahulikumaks olekuks või oma tegemisteks või teiste pereliikmete sõprade võõrustamiseks jne. Puhkepäevadel on sama teema, et pean olema veendunud, et minu lapse küllaminek ei ole teistele pereliikmetele pealesunnitud (kõige lihtsam, kui aeg-ajalt siiski vanematega mingisugunegi ühendus ning vanemad ka ausalt viitavad, kus on piir).
Oma laps ja ta sõbrad juba natuke vanemad ning tubastes tegevustes hakkab ekraanide kasutus tegevustes võimust võtma. Seega, kui oma laps on juba kodus (või teise sõbra juures) piisavalt ekraanis olnud, siis järgmise sõbra juurde külla ei luba. Seda enam, et tema silmade kehvemaks minemise pidurdamiseks on ainuke ravi päevavalguses (just päeva) min 2h väljas olekut päevas, seega jah, on kordi, kus ütlen, et külla minna ei või ja vähemalt oma laps peab vahepeal veetma aega õues. Tore, kui mõni sõber ka välja tuleb ja ma arvan, et õues olemine ja aktiivne tegutsemine ei mõju kehvasti ka sõpradele.

Meil on siin mõned üksikud vanemad, kes ei luba lapsi külla, tuues lapse jutu järgi põhjuseks et ei tunne võõrustajaperet. Samas ise nad hoiavad eemale. Näiteks, kui meie lapsed kusagil kokku saavad (nt koduses pargis) ja mängivad, siis tuleb ema oma lapsele järele ja suhtleb temaga vaid läbi autoakna, mind isegi ei tereta. Vahel õnnestub ta lapsel pooleks tunnikeseks meile külla tulla, siis on tüdrukutel lõbus ja tore. Panen lastele viineripirukad ahju ja rõõmustan koos nendega. Ent siis heliseb lapse mobiil – ema ootab värava taga autos. Olen lapsele mitu korda öelnud, et kui ta ema helistab, siis kutsugu ta sisse, tahaksin emaga paar sõnakest vestelda. Ei aita. Ema istub endiselt vaid autos ja mängib nutikaga.

Loomulikult pole minu asi täiskasvanuid õpetada. Ent samas mõtlen ma, kas on ikka lapsevanemast tark tegu üritada iga hinna eest ignoreerida oma lapse sotsiaalelu ja mitte tunda tema sõpru ning sõprade vanemaid-kodusid? Minu jaoks on normaalne teada, kust perest on pärit mu lapse parim sõbranna, tema emaga vestluse käigus selgub, kas meil on ühised vaated lastega seotud reeglitele või ei ole, jne. Praegu on lapsed veel 8-aastased, ja kui juba praegu mõni ema vabatahtlikult n.ö kotis elab ja oma laste sõpradest ning sõprade peredest tõesti mitte midagi ei tea, mis saab siis paari aasta pärast, mil tormiline pubekaiga kätte jõuab?

Jälle teema, kus perekooli selgeltnägijad peavad oma võimed mängu panema:)

Sellisel juhul tuleks ikka lapsevanematega rääkida. Kas lapsel on ehk allergiad ja vanemad kardavad, et ta sööb midagi külas olles? Kas vanemad ehk kardavad, et laps sööb mingit rämpstoitu (see on näiteks minu puhul üks põhjus, miks ma oma lapsi ühe pere juurde ei lase – seal pannakse laste ette kauss mingite eriti õudsate keemiapommidega). Kas teistel lastel on kodus loomad, keda see antud tüdruk võib karta (või vanemad kardavad- mina ei lase oma lapsi ka sinna, kus teatud tüüpi koerad on)? Kas ei lasta last ainult sinu juurde või mitte kuskile mängima? Põhjuseid võib olla nii palju ja meie siin neid pastakast ei suuda välja imeda. Ja viimane variant – vanemad eeldavad, et lapsevanem edastab ise küllakutse. See kehtib minu tutvusringkonnas. Pole lihtsalt nii, et lambist tuleb kamp ühte koju eelnevalt seda vanematega kinnitamata.