Esileht Väikelaps Mis vanuselt trennidesse/ huviringidesse?

Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )

Teema: Mis vanuselt trennidesse/ huviringidesse?

Postitas:

Tere!

Hea meelega uuriks, millises vanuses lapsed olete pannud kusagile trennidesse või huviringidesse (ja sel juhul ka kuhu)?
Kuidagi on endal sees, et näiteks iluvõimlemise, akrobaatika, võistlustantsu, laulmise ja asjadega võiks üsna vara alustada (äkki ca 4-5.a?), aga samas vaadates trenne, siis kuidagi ei jää väga silma midagi väikestele.
Praegu käib 3.a tütar tantsutrennis. Aga pärast näidistreeningu nägemist pigem ei ole sellega rahul – kavad on nii väikeste jaoks liiga kiired ja keerulised (ka sama grupi 5a lapsed ei suuda järgi tantsida), treener ei tegele iga lapsega eraldi, kui mingi koht ei tule järjepidevalt välja jne. Pigem jäi mulje, et treener tahtis ise esineda. Ehk siis hea meelega otsiks midagi uut järgmiseks aastaks, mille vahel laps saaks ise huvipakkuvama valida…

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 20.03 22:20; 21.03 12:33;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga miks PEAB laps laulmise, tantsimisega 3-4-5aastaselt alustama? mis juhtub, kui ta alustab nt 6-7aastaselt? Kas alati on trenni eesmärk olümpialt esimene koht saada, et nii varakult alustada?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga miks PEAB laps laulmise, tantsimisega 3-4-5aastaselt alustama? mis juhtub, kui ta alustab nt 6-7aastaselt? Kas alati on trenni eesmärk olümpialt esimene koht saada, et nii varakult alustada?

ega ei olegi, seda teemaalgataja ju kirjutabki, et käis mingis näidistrennis, aga see oli liiga intensiivne. Mina saan asjast aru nii, et ta otsibki lapsele lihtsalt huviringi, kus oleks tore, mitte trenni, kus on tempo, mis tõmbab vere ninast välja.

Meil on lasteaia juures huviringid, kui su laps ka lasteaias ei käi, aga leiad mõnest lasteaiast huviringi, siis ehk saad lapse panna mõnda sellisesse lasteaia juures tegutsevasse ringi. Meil on näiteks karate ja tantsuring, lauluring…

Ma arvan, et lasteaedade juures tegutsevad ringid on pehmema tempoga. Nendega on vaid see probleem, et ajaliselt võib olla paha last sinna viia kui ta ise samas lasteaias ei käi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tartus nt on väga toredaid väikelaste laulurühmi, kus ei tegeleta ainult esinemiseks ettevalmistumisega, kui huvi laulmise vastu on, siis kindlasti kolmeselt juba sobiks. Meie poiss läks neljaselt akrobaatikasse – trenn on vahva ja füüsilise võimekuse poolest oleks võinud minna juba kolmeselt, aga ta on sotsiaalselt arglik ja nii palju võõraid lapsi ümberringi oleks alguses liiga hirmus olnud.
Mu meelest väikelapse trenn või huviring ei pea olema mingite edaspidiste saavutuste aluspind. Seal trennis esiteks nad liiguvad professionaali käe all turvalises, aga huvitavas keskkonnas, samal ajal õpivad korralduste täitmist, kannatlikkust (enda järjekorra ootamine), teistega arvestamist. Muidugi kui soovid, et su lapsest saaks noorte iluvõimlemise või võistlustantsu tšempion, siis peab jah varakult alustama.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul tüdruk sai jaanuaris 3-aastaseks.

Sellises trennis või ringis, kus ma mingeid tulemusi, väga professionaalset juhendamist vmt ootaksin, ta küll veel ei käi.

Aga muidu, kui ta oli mõnekuune, hakkasin käima temaga beebivõimlemises ja beebiujumises. Need jäid soiku, kui ta oli 1 a 3 k ja ma olin sunnitud vahepeal paar kuud tööl käima. Siis järgmisel hooajal (1,5–2,5 a) käisin temaga beebide muusikatunnis. Tänavu (2,5–3 a) on jätkanud muusikatunnis, nüüd juba veidi suuremate laste rühmas, kus emmed kaasas ei ole. (Viisi veel korralikult ei pea, ehkki üritab õiges suunas laulda küll juba.) Ning nüüd veebruari alguses, kui oli kolmeseks saanud, läks ka ujumis-“trenni”. Selle eesmärk on minu jaoks eeskätt võimaldada tal vees sulistada, mida ta jumaldab, sest väiksem õde on tal beebi, nii et üksi ma nende kahega lihtsalt basseini minna ei saa, aga teist täiskasvanut kaasa võtta mul tavaliselt pole. Siis lapsel on võimalus vähemalt regulaarselt üks kord nädalas basseinis käia, treeneri juhendamisel ujumiseks ettevalmistavaid harjutusi teha ning lõpuks niisama veega sulistada.

Laps ise tahaks kangesti tantsutrenni minna (sõbranna käib ja Laura-raamatus Laura ju ka läks tantsutrenni :)) ning ma hea meelega järgmisest sügisest isegi paneksin, aga siis tuleks ilmselt muusikatundidest või ujumisest loobuda — ja mõlemast oleks kahju. Seega ma ei teagi veel, kuidas teha…

Muidu tüdruk käib praegu lasteaias sõimerühmas 3 päeva nädalas, järgmisel aastal mõtlesin, et võiks hakata 4 päeva nädalas harjutama. Minu arust lasteaed ja sealne koormus on ka päris määrav faktor, sest kui laps on kodune, siis miks ta ei võiks isegi 4-5 päeval nädalas tunnikese kuskil teiste lastega laulda, joonistada või võimelda. Aga kui laps käib 5 päeva nädalas pikad päevad lasteaias, on ilmselt isegi üks trenn nädalas liiast, kui see just ei toimu lasteaias niikuinii lasteaias oldava aja arvelt.

PS. Väiksema lapsega (saab kohe 10 k) üritasin alguses beebiujumises käia, aga ta lihtsalt röökis seal iga kord, nagu oleks keegi teda tappa tahtnud. Üldse ta on teisest puust kui suurem tüdruk, eelistab vaikust ja rahulikku kodus olemist, igasugune lärm ja päevarütmi nihe väsitab teda ja ajab stressi. Eks näis, võib-olla sügisel proovime, kas beebide muusikatund meeldiks talle (muusika meeldib küll) või on seda ikkagi liiast.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vanus lapse huviringi minemiseks ei ole oluline, ta peab olema selleks valmis ja huviring peab olema eakohane. 3-4 aastane võib minna vabalt laulu, tantsu, balleti, jalka jne huviringi/trenni. Minu lapsed läksidki laulma 3 aastaselt, seal olidki sellises vanuses lapsed, istusid põrandal vaiba peal õpetaja samuti ja laulsid oma varvastest sõrmedest jne. Õpetaja tutvustas neile ka erinevaid pille, mida lapsed said ka ise proovida. Kevadel oli ka kontsert. ääretult vahva. Lasteaias hakkasid nad inglise keele tunnis käima u 4a. Keegi ei teadnud kuidas neid tunde läbi viidi, ise imestasin küll et pidevalt antakse mingeid materjale koju, et nad peaksid ju mänguliselt õppima. Mingil ajal juhtusin tunni ajal lasteaeda ja siis sain ka seda tundi piiluda ja minu imestus oli tõesti suur. Õpetaja istus keset saali pingil, viimase vindi peal rase, lapsi oli ilmselgelt liiga palju antud ruumi jaoks, ei mahtunud rivvi, kõik lapsed ei saanud suudki lahti teha. No mis õppimine see on? minu tagasihoidlik laps seal küll küünarnukkidega endale ruumi ei teinud ja seega seisiski eemal ja nuttis, ega siis õpetaja seda ometi märganud. Katkestasin lepingu hetkega, põhjenduseks tõingi täpselt need põhjused.
Kaks erinevat näidet. Oleneb kõik lapsest, huviringist ja kindlasti ka juhendajast. Laulmisega tegelevad lapsed siiani. Inglise keelt õpivad koolis, lasteaias oli mul ainult maksmise rõõm.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Eh, endale meenub ka, kuis oma laste umbes samas vanuses mõtlesin kogu aeg, et kuhu trenni panna ja mis oleks eriti kasulik jne 🙂

Nüüd, mil lapsed juba koolis, nii tagantjärele ütleks, et need trennid tulevad sisse uksest ja aknast ning pigem on probleem jälgida, et lapsel natuke vaba aega ning õppimisaega ka üle jääks. Muidu koosnebki laste argipäev vaid ühest trennist teise kihutamisest, õhtul koju saabudes aga ollakse puhta “laip” ja võhma kodutöö tegemiseks enam ei jätku.

Trenne ja huviringe on meeletus koguses, ka kolmestele. Lähtu enda logistikast ja ajakavast. Samuti on oluline ka lapse koormus: ca 3-a laps, kes viibib pika päeva lasteaias, tahaks õhtu pigem perega koos veeta ja natukene ka emaga olla, mitte mööda trenne trampida. Kodusel lapsel võib trenne-huviringe muidugi rohkem olla.

Kui mu enda tütred olid 3-a ja 1-a, siis valisin neile selliseid huviringe-trenne, kus nad said koos käia. Hästi sobis nt laulutund, kus oli väga tore õpetaja. Tolle õpetaja jaoks polnud probleemiks, kui sama pere lastel oli mõneaastane vanusevahe, vaid ta suunas jõudumööda tegevusele mõlemaid. Olin päeval kahe lapsega üksi ning polnud mõeldav jätta teine samal ajal koju, kui ühega kuskil ringis käin. Samuti ei meeldinud variant, kus istun teise igavlemas lapsega koridoris ja ootan, kuni üks laps eraldi ringis viibib.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.03 11:46; 21.03 20:48;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen teemaalgataja.
Aitäh heade mõtete eest.
See tantsutrenn (mille juhendaja mulle erilist muljet ei jätnud) on üks kahest trennist, mida selles vanuses lastele lasteaia juures pakutakse (teine on jalgpall, rohkem valikuid pole). Ta on ise ka nn lasteaialaps ja trenn on siis ühe päeva lõpuosas lihtsalt – kauem sellepärast aias olema ei pea.
Järgmisest õppeaastast aga saame veidi paindlikumalt suhtuda tema lasteaias käimisesse (teha rohkem nn popipäevi ja poolikuid päevi) ja seega tekib võimalus ka teda vedada Tallinnasse trenni (valik suurem, elame ca 25km linnast väljas).

Siin on natuke 2 erinevat lähenemist tegelikult – üks on eeldus n profitasemele ja selles mõttes trenn, teine on pigem üldhariva eesmärgiga trenn. 3-4 aastaselt oleks natuke palju eeldada, et ta teab ja oskab valida ala, millega tahakski tipptasemel ka kunagi tegeleda. Aga samas – trenn võiks olla ju ka selline, et juhul, kui talle tõesti see ala sobib, siis tal oleks selleks võimalus, et ei ole siis juba lootusetult hiljaks jäänud. Selles mõttes on sellised nn baastrennid head nagu nt akrobaatika vms, et selle baasi pealt võib ka hiljem tegeleda edukalt mitmete teiste aladega, mis painduvust ja kehatunnetust rohkem vajavad jne. Samamoodi muusikaga näiteks – mida varem lasta katsetada ja õppida alguses ka mänguliselt nt rütmitunnetust ms, seda tugevam baas on edaspidiseks ja tuleb kasuks ka siis, kui profina tegelema ei plaani hakata.
Ma ise olen õppinud üheksa aastat klaverit ja käisin alates algklassidest võrkpallitrennis. Kummaski erilist andekust üles ei näidanud vast, aga ma tunnen, et need mõlemad trennid on mulle kasuks tulnud edaspidiselt. Oma lapse puhul, kes elab piirkonnas, kus valikut trennide osas on rohkem, tahaks, et tal oleks võimalus tulevikus sama öelda (kas just andekuse puudumise koha pealt, aga pigem selles osas, et miski on kasuks tulnud) ja kui ta tõesti tahab nt võistlustantsuga tegeleda ja mitte lihtsalt põhisamme tammuda kunagi, siis ma ei oleks ise süüdi selles, et õigel ajal nn õige vanuse maha magasin…

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 20.03 22:20; 21.03 12:33;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on mitu head sõpra-tuttavat, kelle lapsed tegelevad mingi trenniga just nimelt kõrgtasemel, ühest on saanud koguni olümpiamängude kandidaat. Olen seda kõike kõrvalt näinud ja tõtt öelda ma neid ei kadesta. Nende laste lapsepõlv koosneb põhiliselt treeningutest ja treeninglaagritest, koolist puuduvad nad tunduvalt rohkem kui klassi kõige haigem laps. Ehk siis- normaalse koolihariduse asemel on nad iseõppel. Kusagil Horvaatia treeninglaagris istuvad pärast väsitavat treeningupäeva korraks maha ja loevad õpikut.

Ning lapsevanematel peab korralik rahakott olema, sest kõik see lõbu tuleb endal kinni maksta. Üks mu sõber pidi oma lapsega koos treeninglaagrites kaasas käima, mistõttu ta kaotas oma äri ja on nüüd töötu.

Ning see tippspordi edu on vaid lühiajaline – piisab mingist suvalisest vigastusest, kui kogu pikaajaline treening läheb sinnasamusesse. Tippu jõuavad vaid väga üksikud parimad, ja kaua nad seal püsivad? Enamus peab täiskasvanuks saades millalgi endale tavapärase leivateenimisvõimaluse leidma. Ent kuidas teha seda pooliku kooliharidusega?

Seetõttu ei ole ma ise olnud oma 3-aastase jälgimisest annete osas kullipilgul eriti huvitatud. Või siis olen pigem üritanud talle kõrvade vahele miskit suruda, andnud maailmast nii faktiteadmisi kui ka püüdnud õpetada teda neid kasutama. Need on asjad, mis jäävad. Enda lapsed on käinud ühe aasta ujumas, teise aasta ratsutamas, kolmanda aasta balletis ja neljanda aasta mängivad palli. Ei ole mõelnud otsida sealt superandekust, samas… kui lapsele mingi ala eriliselt meeldima hakkaks, ega siis vist kätt ette ei paneks. Kuid iga hinna eest teda kuskile tipptasemel treenima suruda nii väiksest peast vast ei hakkaks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.03 11:46; 21.03 20:48;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei hakka pikalt sõna võtma – huviringi valik ja aeg on siiski iga pere oma otsus ning sõltub lapsest. Kuid selle poolt olen kindlasti, et kui on plaan lapsel hakata iluvõimlejaks, siis kindlasti ärge oodake 5-6-aastaseni. Mida hiljem laps trenni tuua, seda valusam tal on end hakata end lahti venitama. Ideaalis võiks võimlema minna u 2-3-aastaselt 1-2 korda nädalas tunnike ja sellisel lapsel, kes juba looduse pooles hea painduvusega. Olen olnud kaua selle ala keskel ja näen, kui jube on, kui vanem sunnib 5-aastast last selle asjaga alustama ja laps sõna otseses mõttes nutab end lahti venitades pidevalt trennides. Mida pisem laps, seda lihtsamalt tuleb, kui on eeldusi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Võtke parem need 3-4h nädalas mis teil kuluvad trenni sõitmise ja trennis olemise peale ja liigutage end ise koos lastega. Talvel saab käia uisutamas-suusatamas-kelgutamas, käige koos ujumas, mängige palli, soetage jooksu- ja jalgrattad, reketimängukomplektid jne. Ma loodan, et 95% inimestest ei vii lapsi nagunii trenni mõttega teha neist tippsportlased, vaid eesmärgid on pigem rüht, tervis, tasakaalustatud areng, liikumisharjumused jne. Kui liigutad end koos lapsega, siis oled eeskujuks. Mis eeskuju annab see, kui sa passid spordihallis pingi peal iPhone’is tund aega kuni lapsed kargavad. Kui ikkagi otsustad uisutamise või iluvõimlemise trenni kasuks, siis analüüsi enne ausalt enda ja oma abikaasa kehatüüpi, sest kui teie ise pole lühikesed ja kleenukesed, siis ilmselt pole teie lapsel pärast puberteeti nendel aladel enam eriti šansse.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minul hakkasid lapsed alates teisest klassist trennides käima. Esimeses klassis kohanesid iseseisva liikumisega, kohustuste juurdetulekuga (kodused üleasanded). Esimeses klassis oli laps õhtuti parajalt väsinud, et ega ta väga kusagile ei tikkunudki veel. Varem panustasin pigem sellele, et viibisin õhtuti lapsega võimalikult palju õues.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )


Esileht Väikelaps Mis vanuselt trennidesse/ huviringidesse?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.