Teema: Mure või mitte – aga imestan küll

Ja teemaalgataja roll selles loos on…?

Mina ei saa üldse aru, miks mõned naised on nõus armukesed olema. Eriti kui endal on tunded ja võtavad meest tõsiselt mitte niisama meelelahutusena. Aga näe, selliseid on. Samamoodi ei saa näiteks oma eksi uuest naisest aru, kes elab ühe mehega, aga väidetavalt armastavat mu eksi nii väga, et ajas meie suhte lõhki. Mine sa tea neid asju. Eks palju asju ole mängus, lollus, naiivsus, enese mitte väärtustamine, raha, vildakad väärtushinnangud jne.

Kägu kirjutas:

Eks perekoolis on sageli nii, et hakatakse sind kas sõbrannaks või sõbranna meheks pidama. See selleks.
Mina sõbrannana näen, et inimene raiskab end mõttetu inimese peale. Aga ma ei saa talle öelda, sest minu roll on olla sõbranna, toetada ja mõista. Samas, tahaks öelda, et kuule, võta mõistus pähe. No vähemalt lase mehel siis eelmise elu otsad üheselt kokku võtta, et oleks ikka selge, kui tõsiselt sind võetakse. Aga tema ütleb, et ei torgi – et teab, et mees võtab teda tõsiselt. Et pole vaja pingeid ja nõudmisi, et armastab niigi. Nojah – äkki ongi siis nii, et mõni armastab nii palju, et on nõus ka sellega, kui teine pool end siduda ei taha.
Minu pähe see ei mahu – aga on siis selliseid inimesi või? Või salamisi ikka loodavad? Ja mis siis saab, kui lootus ei täitu?

Aga mismoodi see teadmine selliste inimeste olemasolust sinu enda igapäevaelu kvaliteeti muudab? Annab se sinule ja su perele kuidagi maitsvama leiva, soojemad riided ja hubasema kodu? Kui jah siis kuidas?

minu vanemad olid ametlikult abielus ligi kümme aastat peale lahkukolimist. lahutasid lõpuks, kui ema tahtis uuesti abielluda (olles eelnevalt uue abikaasaga juba 3-4 aastat koos elanud).

see võib muidugi olla erandjuhus, aga ka selliseid lugusid on – kus abielus ollakse, kuna pole vaevaks võetud ära lahutada.

Aga mismõttes raiskab? Kui muud meest pole, siis võib ka ütelda, et kasutab lihtsalt kohatäiteks ära. Võib-olla tema jaoks on see parem variant kui üksiolek. Kui soovib, saab veel lapsigi sellelt mehelt.

Minu vend elab oma naisest juba ca 15 aastat lahus, ametlik abielu lahutamata. Lahusvaraleping olemas. Aga nad juba sellises vanuses (60 kandis), et lapsi enam kellegiga juurde ilmselt ei saa.

Mulle kinnitab see ainult üht: abiellumine on mõttetu!

Mina ei saa ka aru sellest, et inimesed elavad juba teist elu, kuid ikkagi veel abielus. Mul mees läks ka armukese juurde ning lahtutusest ei teinud mitte juttugi, kuid mina ise tahtsin väga lahutust. Ja on suht kindel ka see, et teise naisega abielus meest mina oma kodus ei magata. Lahutuse saab ühe kuuga st kui on suhe minuga, siis olgu ikka vaba mees.
Teemaalgataja, see on üks suht laisk ja kehv elukaaslane su sõbrannal.

Kui mina tutvusin oma mehega oli ta samuti paberil veel abielus, kuigi kinnisvarad/kodud olid neil juba mitu aastat täiesti eraldi. Ei saanud ka absoluutselt aru miks niimoodi see viimane ots kokkutòmbamata jäi, mòlemil juba uued elud.
Noh, kui olime koos olnud nii 8-9 kuud, siis lahutas ära. Täiesti häbiväärne mu meelest. Ma polnud ise abielus olnud, seega imestasin, et kohe ei lahutatagi. Ise arvan küll, et kui suhe ikka sisuliselt igati läbi, siis tuleb lahutada. Ka siis kui uusi partnereid kohe polegi.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Ja teemaalgataja roll selles loos on…?

Ilmselt see eksnaine. Muidu poleks miski loogiline.

Seda minagi.

tegelikult ei ole mure, vaid soov sõbrannat taga klatšida.

Kägu kirjutas:

Pealegi tundub see teema nagu deja vú, nagu oleks mõni kuu tagasi siit midagi taolist juba lugenud.

Eks sarnaseid “mu sõbrannal on mees, kes on sihuke ja sihuke, kuidas ta küll ei mõista, et mees armastab teist” teemasid on siin aeg ajalt ennegi olnud. Üks elu harilikke kolmnurki.

Kägu kirjutas:

Eksnaine muidugi. Kes muu.

Keda sa lollitad, ausalt. Õpi enne valetama. Vaata oma postitusi – näiteks 15.03. Eksnaine teab küll, et ta eksnaine on. Elab samas linnas. Mees elabki sõbranna juures. Kohtub nädalavahetustel lastega. Lapsi sõbrannale pole tutvustatud. Naisele ei meeldivat. Eksnaise osa räägid teadvalt ja kindlas kõneviisis (“teab”). Mehe osa räägid ka kindlas kõneviisis (“kohtub”). Oma sõbranna (keda sa neist kolmest aga just kõige paremini peaksid tundma) osa räägid aga kaudses kõneviisis (“ei meeldivat”), mis tähistab eesti keeles kelleltki kolmandalt kuuldut.
Ühesõnaga – inimene, ära nüüd keeruta ja küsi otse, mis su küsimus on.

Kägu kirjutas:

Loodan tõesti, et sõbranna haiget ei saa ning saab toreda elukaaslase.

Ja kui saabki haiget, mis seal ikka. Tavaline elu. Eks järgmine kord on siis targem.

Kägu kirjutas:

Mina ei saa üldse aru, miks mõned naised on nõus armukesed olema. Eriti kui endal on tunded ja võtavad meest tõsiselt mitte niisama meelelahutusena. Aga näe, selliseid on. Samamoodi ei saa näiteks oma eksi uuest naisest aru, kes elab ühe mehega, aga väidetavalt armastavat mu eksi nii väga, et ajas meie suhte lõhki. Mine sa tea neid asju. Eks palju asju ole mängus, lollus, naiivsus, enese mitte väärtustamine, raha, vildakad väärtushinnangud jne.

Hmm, kui su eks oli nõus olema suhtes naisele varumeheks, mitte sinu meheks, siis on siin mõtlemisainet pigem Sulle. Ja suhte keeras pekki ikka su eks, mitte see naine.

Minestage nüüd – ma elasin 10 aastat teise naisega abielus olnud mehega. Algul naine ei nõustunud lahutusega, hiljem oli nagu oli. Lahutasid kui naine hakkas uut last saama. Me oleme nüüd juba ka teise kümnendi koos elanud ja ilmselt jagub mõni kümnend veel.
Mõni sõbranna oli ka minu kooselu pärast rohkem mures kui ma ise.

No jätkab ikka litsaka mulje.Moraalitu inimene peab ikka olema kes kibeleb uude suhtesse ise abielus.