Ma vihkan imetamist. Olen seda vihanud algusest peale, sest alguses oli meil probleeme, et laps ei saanud piisavalt piima kätte või polnud mul seda piisavalt või oli imetamisvõte vale või ma ei teagi mis siis oli. Laps võttis kaalus juurde minimaalselt, oli viril ja 24/7 rinnal. Meil käis kodus imetamisnõustaja, kelle poole võin vaid käed taevani tõsta. Laps hakkas küll kaalus kiiremini juurde võtma aga see tähendas et pean tema päralt istuma või lesima jätkuvalt 24/7 ja see õudus jätkus kuni laps hakkas lisatoitu saama, siis alles hakkas tibusammul lihtsamaks minema. Ööd olid jätkuvalt õudsad, sest kuni 1a ja 2k sai laps ka öösiti nõudmise peale rinda, mis oli siis umbes 1,5-2 tunni tagant. Nüüd on laps 1a ja 7 kuu vanune ning oleme niikaugele saanud, et saab rinda 2 korda, enne lõunaund ja enne õhtul voodisse minekut. Ta on endiselt suur tissisõltlane ja kui ma jalga maha ei lööks, siis ripukski mul vist hommikust õhtuni iga 5 minuti tagant rinna otsas. Ma arvan, et mul jätkuvalt piima nii palju ei tule, ta lihtsalt vist moe pärast käib seal aeg-ajalt nosimas. Ärge saage minust valesti aru. Olen ennast ületanud ning andnud lapsele niipalju rinda, kui ta seda soovib, armastan teda väga ning näen, et see aitab väga tema arengule kaasa, kui saab 2 korda päevas lihtsalt rinnal rahuneda ja mõtiskleda. Kuid minu jaoks on see väga kurnav ja väsitav (enne oli rohkem, nüüd vähem) ja ma ei ole kunagi nautinud imetamist nii nagu raamatutes ja loengutes seda nauditavaks ülistatakse.
Andke andeks või pange pahaks. Sain südamelt ära öelda.
Teema: Olen kohutav naine ja ema
Pole mõtet ju ennast piinata. Laps on piisavalt suur, et saada ka ilma rinnapiimata hakkama, kui see on sulle nii vastummeelt. Mina lõpetaksin päevapealt ära, kui oleksin sinu kingades.
Suurepärane, et oled nii kaua vastu pidanud ja lapsele parimat võimaldanud. Kahju, et oled pidanud seda vastumeelselt tegema.
Mina imetasin ka esimest last vastumeelselt 1a ja siis kiirelt võõrutasin, sest “kohustuslik” aeg sai täis. Teise puhul mõtlesin, et olgu mis on, aga no ma ei suuda lihtsalt, sest nii vastik on ja 3-6kuuselt võõrutan ära. No ei võõruta midagi, kui laps ainult röögib pudelit nähes. Korra nälgis 6h ja ikka ta seda pudelit ei võtnud rohkem kui 10ml ja siis andsin alla ja sai rinda ikka. Ootasin, et ta aastaseks saaks, et siis ära võõrutada jälle kiirelt, aga nüüd laps juba sama vana kui sinu oma ja ei näe põhjust võõrutada enam. Ma ei teagi, mis muutus.
Aga ma ei näe põhjust, miks end kohutavaks naiseks ja emaks pidada.
Kuidas sa kohutav ema oled, laps nii kaua juba rinda saanud… lõpeta ära südamerahus ja päevapealt
no tead, ma läksin esimese lapsega 9kuuselt piimasegule üle, sest päevad ei käinud,a ga tahtsin teist last saada. Eks mul olid siis suured süümekad ja siiani mõtlen, et ega see õige vist polnud ühe lapse arvelt teine teha 😀
Nüüd teise lapsega tasun karmavõlga vist, ta pudelit üldse ei võta, lisa sööb ka kehvasti ehk ma pole 8 kuud saanud üldse normaalselt kodust väljas käia ilma lasteta…. kaisukas on ka ja no ma tõesti vihkan seda, et ta ei lepi mehega öösiti, et tema kaisus magada, aga mis parata. Samas teen ikka seda, mida vaja, kui laps teisiti ei maga…
Just mõtlesin, et tuleb hakata harjutama teda vaikselt enne ööund tassist piimasegu jooma, äkki siis tulevad rahulikumad ööuned. Lusikalt talle midagi süüa ei meeldi nagunii…kui tahan ära käia veidi pikemalt kodust (päevasel ajal ainult), siis on tuubipüree hädavariandiks, sealt sööb veidi paremini, et siis ei pea ma nii meeletult kiirustama tagasi…. 8kuusest siis jutt
Kuid minu jaoks on see väga kurnav ja väsitav (enne oli rohkem, nüüd vähem) ja ma ei ole kunagi nautinud imetamist nii nagu raamatutes ja loengutes seda nauditavaks ülistatakse.
Andke andeks või pange pahaks. Sain südamelt ära öelda.
Raamatud ja loengud on reklaamtekst, mis ei vasta sageli reaalsele elule. Võta rahulikult. Imetamine ongi plajudele kurnav ja väsitav, nauditav on seejuures, et tita ei karju ja on rahul. Kui sa vahepeal pidid nii tihti imetama, siis on täiesti arusaadav, et sul on kõrini. Mu meelest sa oled täiesti normaalne ja tubli, sest teed ju lapse heaks, mis vaja.
Nauditav on selle asja juures ainult lapse rahulolu ja võimalus vaikselt istuda 🙂 (ütleb kolme last igat üle pooleteise aasta imetanud ema). Sa oled väga hea ema. Kui tunned, et enam ei jõua, siis võid vabalt kas päevapealt või tasapisi lõpu teha, laps on juba just parajalt suur ja käib niisama mõnulemas.
tead, sa ei vihka mitte imetamist kui tegevust, vaid sa paraku arvad, et see ei tule sul välja, sa ei oska, sa pole piisavalt hea jne ja see kõik kokku tekitabki tunde, et vihkad imetamist..sest see tekitab sul stressi, surnud ring..lisaks väsimus ja hormoonide kõikumine ka. oi sa ei kujuta ette, millise fuuria võib väsimus+hormoonid naisest teha..tean, omal kohutav kogemus sellega.
väga tubli, et siiani oled imetanud, rinnapiim on lapsele ülioluline.
ma naudin imetamist, titt on siis rahulolev ja ei karju, imetamise ajal saab ise raamatut lugeda ja tavaliselt jääb siis ka mõneks ajaks magama ning minul on 10-120 minutit vabadust! aga ikkagi tuleb üle minu huulte iga imetamiskorra alguses üks suhteliselt vali “kuradi ****”, sest ALATI hammustatakse kõigepealt nibusse… ja siis need sünnitusjärgsed emaka kokkutõmbamise valud esimestel päevadel imetades! jeebus need olid jubedad…
PS! Loomuliku sünnitamise raamatud, kus räägitakse nauditavast sünnitusest, kuuluvad mu meelest samamoodi fantaasiakirjanduse riiulisse.
Huvitav, millest sa küll järeldad, et see väga ta arengule kaasa aitab, kui saab rinnal mõnulemas käia? Võrdlusmaterjal ju puudub. Uuringute põhjal pole erilist vahet isegi tervisenäitajates rinnapiima ja piimaasendajat saanud laste vahel, rääkimata muudest vaimse ja füüsilise arengu näitajatest.
Võiks isegi vastupidist järeldada, kui võrrelda nt ameerika ja prantsuse lapsi, kelledest esimesed saavad enamasti pikalt rinnapiima, teised aga väga lühikest aega, kui üldse. Ometi on prantsuse lastel peaaegu kõik tevisenäitajad ameerika lastest paremad – mille põhjusi võib otsida muidugi ka mujalt, aga siiski peaks see statistika lohutama emasid, kes rinnapiima pole saanud või tahtnud oma lapsele pikalt pakkuda.
Mind ärritas tugevalt ämmaemanda poetatud lause viimasel visiidil, kui ta küsis kui kaua oma eelmisi lapse imetasin. Saades vastuseks 1 aasta arvas ta, et tubli, aga nüüd võiks kolmandat last ikka veel kauem imetada. Selle jutuga pani ta mind ainult oma kompetentsuses kahtlema.
Uuringute põhjal pole erilist vahet isegi tervisenäitajates rinnapiima ja piimaasendajat saanud laste vahel, rääkimata muudest vaimse ja füüsilise arengu näitajatest.
Kust see info tuleb? Mine Pubmedi ja sisesta otsingusse ‘breastfeeding’, saad liialdamata tuhandeid suuremahulisi statistilisi uurimusi, mis näitavad rinnapiimaga toitmise kasu lapsele ja emale, kusjuures pikemal toitmisel on suurem efekt. Üks viimaseid näiteks leidis seose, et kauem rinnaga toitnud emadel on väiksem hulgiskleroosi risk.
Teemaalgataja, minu meelest oled sa väga hea ema, et oled suutnud seda oma lapsele pakkuda. Sa küll ei nautinud seda, aga kasu saite sellest mõlemad, nii sina kui laps. Ära tunne süümepiinu, kui nüüd lõpetad, oled juba väga tubli olnud niigi.
kuulge, sel rinnaga toitmisel on juba kõik maailma plussid seal pubmedis külge haagitud, a kõike ei saa,looduslik valik ikka toimub ka, mitte pole rinnapiim uusim maailmapäästja kõikidest haigustest.
kuulake enda sisetunnet, mitte igat imetamisnõustajat, et nüüd võiks kolm aastat toita, vaatame, mis suiis saab.
Kui hakata otsima muid toitaineid, siis >Pubmedil on valmis igaühele meeldivaid uudiseid.
Kuniks viimane sulgeb ukse ja nendib, et küürakat parandab ainult haud….
Imetasin 6 kuud, niigi isa kaelas oli kogu beebimajandus, egas see pumpamine ka teab mis ünnis tegevus ole…
Enough is enough…
Üks emme käis koolis oma 12 aastasele rinda andmas.
Poiss oli alaarenenud.
Vot sulle hulgiskleroosi ja pikka ifga.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
