Mul kodus 4,5 aastane ja 2,3 aastane. Jäävad lihtsalt koju üksi, kui mees mind ära viib. Pole lihtsalt kedagi kes tuleks või kelle juurde saaks viia. Ja ilmselt sünnitan üksi, mees laste juurde tagasi.
Võimalik, et kuu möödudes on laps juba sündinud, aga kui ei ole, mõtle natuke järele…
Kõiki ohtusid ei saa ette näha, aga ometi võivad need juhtuda. Isegi kui vahemaa on lühike ja aega kulub vähe. Kuigi sinu mees võib olla ideaalne ja korralik juht, on palju neid, kes seda pole. Sõidab mingi idioot keset ööd sajakümnega su mehe autole sisse, mõtle, kui kaua sellisel juhul su lapsed peavad üksi hakkama saama. Tund, kaks tundi, terve ööpäeva? Pole ka sugugi haruldased need juhtumid, kus pealtnäha täiesti terve mees saab roolis olles terviserikke ja sureb. Ja lapsed on üksi kodus. Loodetavasti midagi nii hirmsat ei juhtu, aga juhtub ka väiksemaid asju. Auto annab ootamatult otsad või lõhkeb rehv. Isegi kui mees auto sinnapaika jätab ja takso abil koju kiirustab – lisaminutid tiksuvad. Mitu minutit läheb vaja, et laps suudaks avada akna? Kukkuda vastu lauanurka, kui ta öösel unesegaselt tühjas kodus vanemaid otsib? Selliste asjade jaoks polegi tegelikult vaja, et teelolijal midagi juhtuks, need asjad võivad toimuda nende loetud minutite jooksul, mil mees sind haiglasse transpordib.
Mina ei lähe isegi eramaja teisel korrusel elades õue prügi viima ilma telefonita ja oma 1,5-aastast last võrevoodisse panemata. Ja tavaliselt ma pigem ei lähegi, kui kedagi teist majas pole. Mis siis, et minutiga oleks käidud. Aga kui ma komistan trepil ja murran jala? Kukun ja löön oma pea ära? Minutist võib saada määramatu aeg, sulaselge oht väikelapsele.
Ja pole mõtet öelda, et ära kraaksu õnnetust või et ära kutsu kurja välja. Õnnetused juhtuvadki ju ootamatult, iga päev, keegi pole ette teadlik, et kas juhtub midagi või ei.
Olen ise olnud ühes loos pealtnägija, kus ema jättis oma magava imiku turvahälliga autosse maapoe parklasse ja lipsas kibekiirelt poodi. Aga just ema poodi jõudes üks auto hakkas parklast välja tagurdama ja nii ettevaatamatult, et tagurdas sellele teisele autole sisse. Täpselt sinna, kus magas laps. Tookord midagi hullemat ei juhtunud kui et auto oli hullult mõlkis, uksel oli pikk pragu sees ja uksepostid olid kõverad. See ettevaatamatu juht aga ei ramminud hooga, vaikselt tagurdas. Aga kui oleks hooga minekut tegema hakanud?
Asjad juhtuvad ja just siis kui sa seda kõige vähem ootad. Mõtle.