Kas teie meelest on sobiv, kui õpetajatel on teatud kindlad lemmikõpilased ja nad ei püüagi seda varjata? Ma saan täiesti aru, et on normaalne ja inimlik, et lemmikud tekivad, aga õpetaja peaks ju vähemalt püüdma kõigi lastega ühtmoodi neutraalselt käituda?
Meil oli hiljuti põhikooliealise lapsega sellest juttu ja tema suutis oma õpetajate hulgast vaid paari nimetada, kellel kindlaid lemmikuid tema meelest pole. Ülejäänute puhul teadis ta täpselt, kes kellegi lemmikud on, kellele ta ise enam-vähem meeldib ja kellele ei meeldi. Algklasside klassijuhataja, kes minu meelest peaks just eriti sellele tähelepanu pöörama, et kõik lapsed end koolis hästi tunneksid, oli veel üks hullemaid näiteid – nüüd tagantjärele olen kuulnud, et ta lausa ise kiusas mõningaid lapsi, eriti neid, kes tema lemmikuga (ehk tema sõbranna lapsega) hästi läbi ei saanud. Nüüd põhikoolis asi nii hull pole, aga lemmikutele on mu lapse sõnul siiski tihti rohkem lubatud kui teistele (näit. veidi ebaõnnestunud töid ümber teha jms.). Lapsed panevad selliseid asju väga hästi tähele ja see võib ka nende omavahelisi suhteid mõjutada.
Palun kogemusi ja arvamusi, eriti huvitav oleks lugeda mõne õpetaja seisukohta. Kas see on üldse probleem või teen ma sääsest elevandi? Kui see on probleem, siis kas ja kuidas seda lahendada?
Teema: Õpetajad ja lemmikõpilased
Olen õpetaja. Õpetan põhikooli vanemas astmes ja hakkasin mõtlema oma klasse läbi. No ma ei saa öelda, et mul oleks nn lemmikõpilasi.
Mulle meeldivad õpilased, kes tunnis aktiivselt osalevad ja pingutavad. Samas ei meeldi mulle need, kes terve õppeperioodi liugu lasevad ja siis, kui halb perioodihinne on tulemas, siis käivad mangumas, et mida ma saaksin teha ja mida vastata, et oma hinne ära parandada… See aga ei tähenda, et sel õpilasel ei oleks võimalik järgmisel perioodil olla see, kes mulle meeldib, ehk siis tunnis tööd teha ja pingutada. Aga igasugu järeltööde jms osas on minu reeglid kõigile võrdsed – 10 päeva jooksul ja sama tööd saab parandada ühe korra. Parandada saab vaid hinnet 1 ja 2, mitte teisi hindeid.
Olen õpetaja algklassides. No ei ole minul veel oma 7 aastase staaži jooksul lemmikut/lemmikuid tekkinud. On lapsi, kes on klassile eeskujuks oma teadmiste ja käitumisega, kuid kindlasti pole nad lemmikud. Kahjuks on ka lapsi, kes oma käitumise ja olekuga tekitavad vahel ka õpetajas kurbust ja pahameelt, aga õppetöös on neil samad võimalused kui kõigil.
Teine asi on vanematega! On mitmeid meeldivaid vanemaid, kellega on meeldiv suhelda ja vestelda. Aga alati on 1-2 vanemat, kes on rahulolematud või tüütud ja vot nende kohta ütlen küll, et ma parema meelega nendega tegemist ei teeks. Hoian alateadlijult distantsi ka nende vanemate lastega, sest on just nii juhtunud, et probleemsel lapsel on sellised vanemad, kes iga päev helistavad ja kirjutavad mingi asja pärast, mida laps on välja mõelnud ja valetanud. Iseasi palju sellele lapsele südamesoojust jaksan anda, väga enam ei tahagi…sest lapsed võivad olla väga õelad ja valelikud.
Mul on iga tund uued lemmikõpilased, ikka need, kes hoolega kaasa töötavad ja õppimise vastu huvi tunnevad. Mõni on sagedamini lemmik, aga kõigil on võimalus. Eriti tore on, kui mõni muidu huvitu ja tavaliselt tundi segav õpilane äkki mõne teemaga haakub.
Meil esimene klass ja klassijuhatajal kindel lemmik, kelle osas tervele klassile toonitab, et semestri parim õpilane. Hindeid meil küll ei panda, aga see on siis õpetaja hinnang, mida ta teistele eeskujuks toob. Laps on öelnud, et klassi parimaga on õpetaja lahkem ja lubab rohkem vastata/esineda. Natuke on kurb, et juba esimeses klassis on lapsed nö kastidesse jaotatud. Ei innustata ambitsiooni saada parimaks, vaid öeldakse, et üks on parim ja teised mitte
OOt-oot, ütled, et õpetaja ei tohi kedagi parimana välja tuua. Kuidas ta tohib siis (sinu last) parimaks õhutada, kui keegi parim ei tohi olla?
kui meenutad oma kooliaega, siis õpetajate lemmik oli edujanus aktivist, kes käe õla otsast ära nikastas, et õpetaja ikka näeks, et ta TAHAB vastata. Lisaks oli klassinäidendis printsess, esilaulja- ja tantsija. Tegelikult ei olnudki nii megaandekas, isegi ülikooli ei saanud sisse. Loomulikult oli tubli pioneer, luges Leninist luuletusi ja käis Artekis + aktiivne kommunistlik noor!
Mulle meeldivad õpilased, kes tunnis aktiivselt osalevad ja pingutavad.
See on nii väga tüüpiline, et aktivistid õpetajatele meeldivad. Ikka need, kes julgevad esineda, näidata end, klassi ees vastata. Isegi kui vastus on vale, vähemalt pingutab, eks ole. Kallid õpetajad, igas klassis on teatud arv õpilasi, kes on väga tagasihoidliku loomuga ja ei saa sinna midagi parata. Ja sellepärast ei ole nii nähtavalt aktiivsed. See ei tähenda, et nad ei tahaks olla aktiivsed ja õpetajale näidata, et nad pingutavad. Nad lihtsalt ei oska.
Imetlen neid õpetajaid, kes suudavad kõiki õpilasi märgata ja kõigile sõna anda, sellised õpetajad on õnneks ka täiesti olemas, kelle tunnis ka tagasihoidlikumad lapsed särama hakkavad, sest õpetaja oskab selleks sobiva õhustiku luua.
Mulle meeldivad õpilased, kes tunnis aktiivselt osalevad ja pingutavad.
See on nii väga tüüpiline, et aktivistid õpetajatele meeldivad. Ikka need, kes julgevad esineda, näidata end, klassi ees vastata. Isegi kui vastus on vale, vähemalt pingutab, eks ole. Kallid õpetajad, igas klassis on teatud arv õpilasi, kes on väga tagasihoidliku loomuga ja ei saa sinna midagi parata. Ja sellepärast ei ole nii nähtavalt aktiivsed. See ei tähenda, et nad ei tahaks olla aktiivsed ja õpetajale näidata, et nad pingutavad. Nad lihtsalt ei oska.
Imetlen neid õpetajaid, kes suudavad kõiki õpilasi märgata ja kõigile sõna anda, sellised õpetajad on õnneks ka täiesti olemas, kelle tunnis ka tagasihoidlikumad lapsed särama hakkavad, sest õpetaja oskab selleks sobiva õhustiku luua.
Tunnis aktiivselt osalemine ei tähenda ainult seda, et õpilane pidevalt käsi püsti vehib… Aktiivselt saab osaleda ka nii, et oled kogu aeg tunni tegemistega kursis, kui õpetaja küsib, siis tead, kus maal tööga ollakse ja mida see õpetaja üldse küsis st oled kogu aeg mõtte ja tegevusega õppetunnis sees. See võimalus on olemas ka tagasihodlikel ja vaiksema loomuga lastel ju.
Ma ei pidanudki aktiivse osalemise all silmas neid, kes aktiivselt käega vehivad – see on pigem negatiivne, sest sellisel juhul läheb õpilase kogu aur ja tähelepanu käega vehkimisele ja ta tegelikult ei pane üldse tähele, mida tunnis edasi tehakse, tihti ei tea ka seda, mida õpetaja üldse küsis…
Õpetajatel on vägagi lemmikud. Minu lapse õpetajal kohe kindlasti on. Eraldi teatud grupiga tehti isegi klassipildistamise ajal lisapilt. See jättis lausa naeruväärse mulje õpetajast. No üks õpetaja peaks ikka suutma erapooletu olla. Meie õpetaja puhul kehtib see, et lemmikud ei ole need, kellega on rohkem jamamist. Oivikud on alati igale poole oodatud ja ära märgitud. Meie õpetajale meeldivad need, kellele meeldib kätt tõsta ja teiste peale kaevata. Kes õpivad väga hästi ja suudavad õpetaja ees lipitseda. Ja see on tõesti nii, olen oma silmaga näinud, kuidas üks igavesti õel plika klassijuhataja ees lipitses 😉
Õpetajatel on vägagi lemmikud. Minu lapse õpetajal kohe kindlasti on. Eraldi teatud grupiga tehti isegi klassipildistamise ajal lisapilt. See jättis lausa naeruväärse mulje õpetajast. No üks õpetaja peaks ikka suutma erapooletu olla. Meie õpetaja puhul kehtib see, et lemmikud ei ole need, kellega on rohkem jamamist. Oivikud on alati igale poole oodatud ja ära märgitud. Meie õpetajale meeldivad need, kellele meeldib kätt tõsta ja teiste peale kaevata. Kes õpivad väga hästi ja suudavad õpetaja ees lipitseda. Ja see on tõesti nii, olen oma silmaga näinud, kuidas üks igavesti õel plika klassijuhataja ees lipitses
Sa ise tundud ka samas klassis õppivat-nii teadlik täpselt kõigest, mida õpetaja valesti teeb.
Minu tütar on väga häiritud olnud sellest, et õpetajale silmnähtavalt meeldivad tüdrukud rohkem kui poisid. Kuigi minu laps on ju ise ka n-ö lemmikute seas, paneb ta ühtelugu tähele, et kui mõni poiss teeb mingit asja vastates teatud vea, siis saab ta õpetajalt korralikult noomida, aga kui tüdruk teeb täpselt sama vea (või veel hullemagi), siis õpetaja nagu ei paneks tähelegi. Sellised asjad ei ole mitte ühekordsed (õpetaja võib ju lihtsalt kogemata ühe lapse vea kahe silma vahele jätta), vaid pidevalt on õpetaja suhtumine tüdrukute suunas nihkes.
Mäletan aga ka ühte oma suurema lapse vanemaealist lasteaiakasvatajat, kes ise tunnistas, et tema lemmiklapsed on 6-aastased poisid. Ta ütles seda küll otse välja, kuid ükski tüdruk ei tundnud ennast pahasti, sest tegemist oli fantastiliselt hea pedagoogiga, kes käitus ikkagi kõigi lastega õiglaselt ja oli kõigi (nii poiste kui tüdrukute) suur lemmik.
Nii et minu arvates on see inimlik, kui õpetajale meeldivad mõned lapsed rohkem kui teised, sest olgem ausad, kellelegi meist ei meeldi kõik inimesed ühepalju. Samal ajal ei tohi pedagoogi puhul see mõningate laste rohkem meeldimine mingil moel väljenduda laste erinevas kohtlemises.
Minu lemmikud on kõik minu õpilased, kõige keerulisemad on südames kõige lemmikumad ja neile kulub kõige enam aega.
Õpetajast ei tohi olla aru saada, kes talle meeldib või kes ei. Iga õpilane peaks tundma end õpetaja jaoks selle kõige erilisemana.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
