Teema: ostetud korteris eelmise omaniku poolt muudatused

ee, teeks mitte midagi? kui sind need muudatused häirivad, siis miks sa korteri ostsid? sa ju käisid ikka korteriga tutvumas enne ostmist?. Kas sa siis ei küsinud, et kas need muudatuses tohivad olla?

kõige targem oleks korteriühistule iseenda peale kaebus kirjutada.

siis pead oma kuludega selle lisaradika maha võtma ja vannitoa põrandakütte pead ka laskma üldisest süsteemist välja võtta.

st. saad suuremas koguses räpaseid torutöid oma korterisse ja ise maksad need kinni. korteri müüjalt võid proovida kohtu kaudu seda raha tagasi saada. isegi kui saad, siis aja- ja närvikulu ei kompenseeri sulle keegi.
aga kui oled oma illegaalsest süsteemist lahti saanud, võid paljajalu külmal vannitoapõrandal seista ja uhkelt rusikaga vastu rinda taguda. aus inimene ikkagi! ja siis võid oma külma tuppa minna (mille pagana pärast see lisaradikas seal on, ju on tuba muidu külm) ja jätkuvalt uhkust tunda.

Avadest ka, kel vaja teada

/Köögiseina augu tegemiseks on tarvis ehitusluba ja teiste majaelanike nõusolekut.
Paneelmajade kitsastest köökidest, tualettidest ja vannitubadest tüdinud korteriomanikud lasevad korteris sageli seinu maha lõhkuda, et saada rohkem ruumi. Projekteerimisbüroode andmete järgi võidakse igal kuul ehitada Tallinnas ümber paarsada korterit. Paraku võivad ühe korteri lammutustööd kahjustada naaberkortereid.

Varem piisas kui korteriühistu juhatus oli need kooskõlastanud ja linnaosavalitsus projektile heakskiidu andnud. Nüüd enam nii lihtsalt ei saa: tarvis on linnaplaneerimisametist ehitusluba taotleda ja saada heakskiit rohkem kui pooltelt majaelanikelt.
Enne oli kokku lepitud, et kui inimene soovis paneelseina ava teha, pidi ta tellima projekti, minema linnaplaneerimisameti ehituskontrolli osakonda, sai sealt ehituslehe ja registreeriti ehituse algus. Kui töö oli tehtud, pidi ehitusjärelevalve selle üle vaatama ja allkirjaga ehituslehe pidi viima tagasi ehituskontrolli osakonda, kirjeldas projekteerimisfirma EA Reng Insenerid ehituskonstruktsiooni­de osakonna juhataja Jaanus Natka. Lisaks oli vaja korteriühistu juhatuse nõusolekut.
Niimoodi eirati aga ehitusseadust. „Nüüd on ümberehitusega nii, nagu ehitaks maja või hotelli. Tellitud projekti peab viima ehituslubade osakonda, esitama projekti ja taotlema ehitusloa. Kui seni keskendusime projektis olulisemale ehk käsitlesime selle seina, kuhu auk tahetakse teha, tugevuslikku aspekti, siis nüüd tuleb projektil ära näidata terve korteri ruumide pinnad, uksed ja kogu korteri plaan. Sellega suureneb projekti hind umbes 15 protsenti pluss riigilõivud,” selgitas Natka.

Reeglid on ette võetud

Korteri ümberehituse projekti hind sõltub plaanitavate muudatuste suurusest ja mõistagi ka projekteerimisbüroost, ulatudes paarisajast üle 600 euroni. Seega võib ka lisanduv 15 protsenti olla üsna kopsakas summa. Lisaks tuleb tasuda 31,95 eurot riigilõivu ehitusloa taotluse läbivaatamise eest. Samuti tuleb ehitusega nõusolekut kinnitavad allkirjad korjata vähemalt 51 protsendilt korteriühistu liikmetest, mis võib 180 korteriga majas osutuda väga töömahukaks.
Kokkuvõte
Kuidas lammutada köögi ja elutoa vaheline sein?

– Telli projekt. Hind sõltub tööde mahust ja projekteerimisbüroost, igal juhul võib arvestada mitmesaja euroga.
– Korja majaelanike kooskõlastusallkirjad.
– Leia projektile teostaja.
– Taotle linnaplaneerimisametist ehitusluba. Menetlusaeg on 20 päeva, riigilõiv 31,95 eurot.
– Lammuta ja ehita.
– Telli ehitusjärelevalve. Ehitusjärelevalve inspektori tunnitasu erineb firmati, kuid on umbes 25–35 eurot./

Muide, teemaalgataja, millest arvamus, et vannitoa põranda all on just soojaveetorud, mitte tavaline põrandaküte?

Kägu kirjutas:

Ma arvan siugtoru sellepärast, et põrand on eriti soe peale dušši all käimist ja mitte terve pòrand, vaid selle keskosa peamiselt.

see viitaks nagu pigem sellele, et veetoru teeb põranda all mõned tiirud… ma ei tea küll, kas see on võimalik (veesurvele neg mõju?), sest tavaliselt ei ole ju vannitoa käterätitoru temp küll kuidagi seotud kraanist vee laskmisega. samas kuumaveetorust tuleva vee temp on ju liiga kõrge põrandakütte jaoks? kas põrand on ka hommikul soe, kui viimasest du’si all käimisest on möödas nt 8-9 tundi?

Nt. on ühes toas pandud tal lisaradiaator, mida ei tohiks vist olla?
Kui ühistu sellest teadlik, pole probleemi, meie majas on korteritel lisaribid. Maksan nende ribide eest juurde, 1 ribi vist 1€ peaks meil olema.

meie paneelikas ka üks tarkpea oli vannitoa siugtoru põrand alla vedanud ja tulemuseks oli ,et selles püstakus ülemisele korrusele sooja vett ei jagunud. meil kästi tal see süsteem lammutada.
või oledki sina see heauskne uus omanik kellel see tegu ette tuleb võtta?