Uuriks, kuidas on kogemused parkimisega ühistu hoovis, kus kõik parkimiskohad kuuluvad kindlatele omanikele, kes on need välja ostnud, aga on inimesi, kes suvalt pargivad sinna ehk siis õige omanik ei saa parkida oma kohale. Hoov on piiratud aiaga ja on ka värav, aga kõigil ühistuliikmetel on võimalus kas puldi või telefoni abil seda avada, seega võib igaüks saada hoovi.
Kes peaks selle probleemiga tegelema? mis võimalused inimesel üldse on, sest politsei ja mupo keelduvad nö eraparklas (mida ühistuhoov on) asja ajamast?
Korteriühistu on hetkel arvamusel, et see on igaühe oma mure, aga kuidas on reaalselt? Ühistu ainult laiutab käsi ja ütleb, et neil koridoris sildid üleval, et võõrastele kohtadele ei või parkida ja rohkem ei saa nad midagi teha.
Huvitavad millised on teiste kogemused sarnases olukorras.
Teema: parkimine ühistuhoovis
Esmalt tuleks tuvastada, kellele kinnistu kuulub: ühistutele kulub eesti VÄGA VÄHE kinnnistud, enamus on siiski nö ühistu liikmete isikute kaasomandis. Seega kinnistu EI OLE ühistu omand, heal juhul on omanike ring ühistu koosolekul volitanud parkimisplatse hooldama, aga MITTE OMAMA.
Vaadake üle Riigikohtu lahendid, ühistu ei reguleeri neid parkimiskorra probleeme, mis pole otseselt seotud ühistu eesmärkidega: keegi pargib pidevalt kinni prügimaja ukse jne. Ühistu ega ka juhatus või selle liige ei otsusta, kes kuhu pargib või ei pargi.
Erakinnistul liiklemist ja parkimist reguleerib kõigest mõni Riigikohtu lahend. Leidke see ja tehke endale asi selgeks!
Alusta sellest, et tee selgeks mille alusel need kohad isiklikud on. On see korteriomand (on juhuseid) või on tegemist kaasomandi osaga, millele on seatud notariaalne kasutuskord (võimalik kinnisturegistrist kontrollida).
Kui kaasomandil parkimine on kuidagi ühiselt reguleeritud (tõkkepuu, pultide jagamine, mobiilinumbrite sisestamine) siis võib eeldada, et parkimise korraldamine kaasomandil on seatud ühistu ülesandeks ja tegelikult peaksid pöörduma ikkagi ühistu poole.
Kuna sinu kirjeldatud tõkkepuuga süsteem ei eelda seda, et ühistul oleks teada kõigi parkivate autode numbrid ja omanikud (või nende korterid) siis ühistu suutmatus aidata on arusaadav.
Kõige lihtsam tundub mulle politsei liiklusliinile helistamine (mitte segi ajada 112-ga) ja probleemi kirjeldamine. Politsei proovib siis autonumbri järgi omanikuga ühendust võtta ja saate ideaalsel juhul kohapeal selle küsimuse ära lahendada. Võib-olla inimene ekslikult parkis sinu kohal, arvates et see on tema parkimiskoht.
https://pood.automaailm.ee/et/Eshop/Product/4197/s10362106/ulestostetav_parkimiskoha_barjaar
Kui ühistul on savi, siis aitab selline asi.
Miks on jagatud väravapuldid autoomanikele, kellel ei ole parkimiskohta hoovis ostetud? Miks neil neid pulte vaja on, kui autot seal nagunii kuskile panna pole?
Kui kortermaja ehitati, siis sai osta korteriga koos ka kindla parkimiskoha eraldi juurde, kes tahtis, see ostsi. Seega igal parkimiskohal on kindel omanik, kes on selle välja ostnud.
Puldid on ainult autoomanikel, aga telefoniga saavad kõik värava avada, kuna väravast on maja ukseni umbes 100m ja muidu ei saaks kullerid/kiirabi/tuletõrje jne majale ligi.
Probleem on selles, et kuna meie kandis pole võimalik mujale autot parkida, siis tihti pargivad just külalised jne hoovi, sest mujale ei saa ja siis lastaks rõõmsalt hoovi ja inimesed kelle kohad reaalselt on need ei saa oma kohale parkida.
Ühistu ei näe probleemi, sest nemad on keelavad sildid pannud ja väidavad, et muud ei saa teha.
Kui väravast on maja ukseni 100 meetrit, siis on teil ju päris suur hoov. Kuidas kõik soovijad sel juhul parkima ei mahu?
Aga pange oma parkimiskohale silt oma auto numbriga ja alla teisaldamise märk. Vast hoiab nii mõnegi külalise eemale…
ma ei saa aru, kui on ostetud kohad, siis peaks kuskil dokumendis ka fikseeritud olema parkimiskord ja kõik korteriomanikud peaksid olema kursis ühistu dokumentidega.
Miks on jagatud väravapuldid autoomanikele, kellel ei ole parkimiskohta hoovis ostetud? Miks neil neid pulte vaja on, kui autot seal nagunii kuskile panna pole?
No aga näiteks vaja mõnd raskemat asja teinekord transportida? Või pereliikmele kiirabi kutsuda? Jne.
Mina elasin 7 a nii, et mu korteril polnud parkimiskohta, parkisin maja lähedal avalikus parklas. Aga pult loomulikult oli ja kasutatud sai seda üsna tihti — hoovi sisse, auto minutikeseks ukse ette (seal parkimiskohti polnud), rasked poekotid üle ukse tuppa põrandale ning ise autot ümber parkima. Võõraid parkimiskohti ei hõivanud kunagi.
Kui parkimiskoht kuulub just SINULE ehk siis ostetud korteriga, laseksin mina võõra auto ära vedada. Nagu enne soovitati, pane silt ja kui keegi pargib kutsu teisaldajad.
Kui parkimiskoht kuulub just SINULE ehk siis ostetud korteriga, laseksin mina võõra auto ära vedada. Nagu enne soovitati, pane silt ja kui keegi pargib kutsu teisaldajad.
Tundub, et need korteriühistu eesotsas olejad on just need, kes lasevad suvalistel teiste kohtadele parkida. Muidu ei oleks ju suva?!
Meil näiteks väike maja ja kõigil ei ole kindlaid kohti, aga nö väljakujunenud kohad on. Kui külalised tulevad palume alati mitte meie majaesistele kohadele parkida, vaid nö teisejärgulistele kohtadele.
Ei ela maal, vaid täitsa kesklinna läheduses.
Kui parkimiskohtadel on juures korteri numbrid ja hoovi pääseb ainult puldiga, siis võõra korteri kohal parkimine on näitab, et isik on pärit teisest komberuumist või pole IQ piisav. Viimasel juhul tekib küsimus, kuidas ta juhiloa sai.
Meil on samamoodi korterinumbritega tähistatud kohad ja kellelegi pole isegi mõttesse tulnud võõra numbri alla parkida.
Kui kortermaja ehitati, siis sai osta korteriga koos ka kindla parkimiskoha eraldi juurde, kes tahtis, see ostsi
Seleta veelkord – mida see “ostis” tähendab? Kas ostsite eraldi korteriomandi või lihtsalt maksite raha mingi mõttelise õiguse eest, mis tõkkepuu puldiga kaasa tuli?
Kui kortermaja ehitati, siis sai osta korteriga koos ka kindla parkimiskoha eraldi juurde, kes tahtis, see ostsi
Seleta veelkord – mida see “ostis” tähendab? Kas ostsite eraldi korteriomandi või lihtsalt maksite raha mingi mõttelise õiguse eest, mis tõkkepuu puldiga kaasa tuli?
Ma ei tea, kuidas teema autoril. Aga meil kunagi oli nii, et arendajalt korterit ostes kohe notariaalses ostu-müügilepingus oli fikseeritud notariaalne ühisomandi kasutuskord, mis fikseeris, millise korteri omanikul on õigus millist parkimiskohta kasutada. Parkimiskohti oli 6 tk vähem kui kortereid, ja kes vabatahtlikult parkimiskohast loobus, sai arendaja poolt 10 000 krooni hinnast alla. Toona oli 10 000 krooni päris suur raha ning kuna toona polnud mul autot, juhiluba ega plaani autokooli minna (praktikas muutus see kõik siiski hämmastavalt äkki pärast uude koju kolimist :P), saigi loobutud.
Nii palju, kui ma tean, on paljudes uusarendustes lahendatud asi just nii, et kohe koos ostu-müügiga fikseeritakse notaris ka parklakohtade kasutuskord. Sest kui see tegemata on, siis pärast ühisomandi kasutust kuidagi piirata-keelata-korrastada on enam-vähem võimatu, kui just kõik korteriomanikud pole valmis üksmeelselt uuesti notarisse kasutuskorda kokku leppima minema — aga kui kõik üksmeelel on, siis poöegi ilmselt probleemi, mida lepinguga lahendama peaks. 🙂
Ongi lepinguliselt (notari juures) paika pannud, kes mis koha ostis ja kelle mis koht kuulub. Vastav plaan ka koridoris üleval (parkimiskohtade juures on ka numbrid, et keegi ei saaks valesti panna, et ups arvasin et see minu).
Aga ikka on inimesi kes sellest kinni ei pea ja korteriühistu esimees väidab et tema ei saa midagi teha, lollid on lollid ja mis seal ikka.
Politsei ja mupo sellega tegelema ei tule kuna tegu eravaldusega.
Hetkel tundub, et ainuke lahendus on ise otsida mõni teisaldaja ja järgminekord kui keegi jälle valetsi pargib, lasta teisaldada, aga kes sel juhul maksab kulud?
Mina pargiks kinni. Meil saab parkida nii maja ees kui ka 30m majast eenal. Meil on samamoodi oma kohad “välja kujunenud”. Majas on 18 korterit ja otse maja ette mahub 8 autot. On “vaikiv” kokkulepe, et need kohad on ainult korteri omanikele(1 auto pere kohta) ja üürnikud ei pargi sinna. Aegajalt tuleb neid geniaalsed, kes ikka pargivad maja ette(kuigi meil nii sõidukeeld ja parkimise lisateate tahvel väljas). Meie maja vaikiv kokkulepe on, et pargime kinni võõra auto. Tavaliselt kutsuvad nad politsei, mille jãrel saavad ise noomida, et eirasid sõidukeelu(lisateatetahvliga koos) märki ja mingit kohustust meil eest autot ajada pole. Ûldiselt on mõjuma hakanud 🙂
Seega jobudele jobu palk. Kui muud moodi aru ei saa, tuleb teha arusaadavaks. Mu mees on ka ûhistu esimees ja ka ekskavaatori juht. On ka suure kivi kopaga ette cedanud ühele bemmirondile mis pidevalt vilistas meie “reeglitele”. Käis mingi üürnikust prutal külas koguaeg. See bemm jäi nii lõksu kolmeks päevaks. Kûll kutsus politseid ja hãdaldas, aga kohustust meil kivi eest võtta ei olnud 🙂
Aga jah meil on toimiv ühistu ja nii mònigi “reegel” ka kü põhikirjas. Ja väike maja, hoiame kokku. Pigem ongi häda, et 4 korterit on üürikorterid ja siis neid karvaseid ja sulelisi ikka kohtab ja tihedalt kahjuks 🙁
Ongi lepinguliselt (notari juures) paika pannud, kes mis koha ostis ja kelle mis koht kuulub. Vastav plaan ka koridoris üleval (parkimiskohtade juures on ka numbrid, et keegi ei saaks valesti panna, et ups arvasin et see minu).
Aga ikka on inimesi kes sellest kinni ei pea ja korteriühistu esimees väidab et tema ei saa midagi teha, lollid on lollid ja mis seal ikka.
Politsei ja mupo sellega tegelema ei tule kuna tegu eravaldusega.
Hetkel tundub, et ainuke lahendus on ise otsida mõni teisaldaja ja järgminekord kui keegi jälle valetsi pargib, lasta teisaldada, aga kes sel juhul maksab kulud?Mina pargiks kinni. Meil saab parkida nii maja ees kui ka 30m majast eenal. Meil on samamoodi oma kohad “välja kujunenud”. Majas on 18 korterit ja otse maja ette mahub 8 autot. On “vaikiv” kokkulepe, et need kohad on ainult korteri omanikele(1 auto pere kohta) ja üürnikud ei pargi sinna. Aegajalt tuleb neid geniaalsed, kes ikka pargivad maja ette(kuigi meil nii sõidukeeld ja parkimise lisateate tahvel väljas). Meie maja vaikiv kokkulepe on, et pargime kinni võõra auto. Tavaliselt kutsuvad nad politsei, mille jãrel saavad ise noomida, et eirasid sõidukeelu(lisateatetahvliga koos) märki ja mingit kohustust meil eest autot ajada pole. Ûldiselt on mõjuma hakanud
Seega jobudele jobu palk. Kui muud moodi aru ei saa, tuleb teha arusaadavaks. Mu mees on ka ûhistu esimees ja ka ekskavaatori juht. On ka suure kivi kopaga ette cedanud ühele bemmirondile mis pidevalt vilistas meie “reeglitele”. Käis mingi üürnikust prutal külas koguaeg. See bemm jäi nii lõksu kolmeks päevaks. Kûll kutsus politseid ja hãdaldas, aga kohustust meil kivi eest võtta ei olnud
Aga jah meil on toimiv ühistu ja nii mònigi “reegel” ka kü põhikirjas. Ja väike maja, hoiame kokku. Pigem ongi häda, et 4 korterit on üürikorterid ja siis neid karvaseid ja sulelisi ikka kohtab ja tihedalt kahjuks
Tohoh?!? Kas üürnik ei olegi võrdne korteriomanikuga? Mis see ühistu asi on, kas korteris elab üürnik või omanik? Täissöönud uusrikkad, kes omaette veidraid seaduseid teevad…
Hetkel tundub, et ainuke lahendus on ise otsida mõni teisaldaja ja järgminekord kui keegi jälle valetsi pargib, lasta teisaldada, aga kes sel juhul maksab kulud?
Meil õnneks massiliselt valestiparkimist pole. Aga paar aastat tagasi oli keegi vale koha peale mitmeks päevaks parkinud ja siis uuriti ka teisaldamise võimalust. Ma detaile ei mäleta, aga mingi jama sellega oli ning lõppkokkuvõttes teisaldada ei saanud.
Pane parem oma kohale see parkimiskoha lukk nagu siin enne soovitati. Kui ka teisaldada saab ilma probleemideta, siis kulub selleks ikka ju aega ning see on sinu aeg.
Ka eravalduses kehtib Liiklusseadus. Tihtilugu ongi teisaldamise takistuseks asjaolu, et ei ole ei liiklusmärke ega üldnõudelist põhjust teisaldamiseks. Kuna kinnistul korraldab liiklust kinnistu omanik siis ostke aga normidele vastav teisaldamist tähistav liiklusmärk ja paigaldage oma parkimiskohale. Saate automaatselt juriidilise loa võõras sõiduk oma kohalt teisaldada (Asjaõigusseadus abiks valduse tagasivõtmisel füüsilise jõu kasutamise osas).
Olen ka kasutanud kinniparkimist, viisakusega enne politsei INFOliinile teatades, et kohe keegi hakkab nutma. Ja ongi nutnud, sest “ei saa hetkel kohe aidata, mul on terviserike, oodake 6h”. Enam valesti ei pargita 😛
Mul oli probleem naabrimutiga, kes parkis kogu aeg mu autot kinni (meil on hoov selline ridaelamus, et ainult ühelt poolt maja saab autoga maja taha enda korteri garaaži ette sõita ja meie korter viimane). Meil ruumi on nii, et kui auto jätta kas aia äärde või maja äärde, siis mahub ilusti mööda teine auto, aga ta jättis alati meelega tee keskele, nii et ei vasakult ega paremalt ei saanud mööda. Ta lausa ütles, et ma meelega jätan nii, saad ju alati ukse taha tulla, kui vaja liikuda. No nii viha tegi, miks pean mina ukse taga laamendama (just nimelt laamendama, sest koputamise ja uksekella peale ta tihti ei reageerinud, vaatas seepe ja ei kuulnud) ja kui kiire on, siis võtab inimese kätte saamine ja see, kuni ta lõpuks auto eest ära saab, ka omajagu aega. Kaklesime, mis me kaklesime sellel teemal, aga ei muutunud midagi. Sai kontakteerutud samuti politsei liiklusliiniga, kus öeldi ka kohe, et eravaldusele politsei käed ei ulatu ja ainus lahendus on ühistuga rääkida. Ühistu esimeest ka ei huvitanud.
Muide, siis kui ta nägi, et minu autot ees ei ole, siis ta jättis alati nii, et ma mööda saaks. Ilmselt hirmus, et ma jätan muidu tema auto taha ja ükskord ma nii tegingi. Peale seda hakkas aia äärde parkima.
mina lahendan üldiselt probleemi nii, et pargin valestiparkija kinni. hoov võimaldab nii, et ma kogu liiklust seisma ei pane. siis see jobu viimases hädas helistab ise politseile, kes minuga ühendust võtab. siis lähen välja, lasen valesti parkijal ära sõita, aga enne sõiman ta näo täis.
<p abp=”1372″>mina lahendan üldiselt probleemi nii, et pargin valestiparkija kinni. hoov võimaldab nii, et ma kogu liiklust seisma ei pane. siis see jobu viimases hädas helistab ise politseile, kes minuga ühendust võtab. siis lähen välja, lasen valesti parkijal ära sõita, aga enne sõiman ta näo täis.
ja juhtub seda tihti ja üldiselt mõjub alati, kui juhtub?
ja juhtub seda tihti ja üldiselt mõjub alati, kui juhtub?
juhtub nii 2-3 korda aastas. ma ei oska öelda kas mõjub, aga vähemalt sama isik pole hiljem minu kohale parkinud. üks kummaline tähelepanek veel – suurem osa neist on naisterahvad
No kirjeldatud “vaikiv kokkulepe” on täiesti õigustühine. Kui ei ole notariaalset kasutuskorda, siis on ühistu maale kõigile ühesugused õigused. Ka nendel üürikorteritel. Kas üürikorterite omanikud maksavad siis väiksemat hooldustasu vmt.?
Mina pargiks kinni. Meil saab parkida nii maja ees kui ka 30m majast eenal. Meil on samamoodi oma kohad “välja kujunenud”. Majas on 18 korterit ja otse maja ette mahub 8 autot. On “vaikiv” kokkulepe, et need kohad on ainult korteri omanikele(1 auto pere kohta) ja üürnikud ei pargi sinna. Aegajalt tuleb neid geniaalsed, kes ikka pargivad maja ette(kuigi meil nii sõidukeeld ja parkimise lisateate tahvel väljas). Meie maja vaikiv kokkulepe on, et pargime kinni võõra auto. Tavaliselt kutsuvad nad politsei, mille jãrel saavad ise noomida, et eirasid sõidukeelu(lisateatetahvliga koos) märki ja mingit kohustust meil eest autot ajada pole. Ûldiselt on mõjuma hakanud 
Seega jobudele jobu palk. Kui muud moodi aru ei saa, tuleb teha arusaadavaks. Mu mees on ka ûhistu esimees ja ka ekskavaatori juht. On ka suure kivi kopaga ette cedanud ühele bemmirondile mis pidevalt vilistas meie “reeglitele”. Käis mingi üürnikust prutal külas koguaeg. See bemm jäi nii lõksu kolmeks päevaks. Kûll kutsus politseid ja hãdaldas, aga kohustust meil kivi eest võtta ei olnud
Aga jah meil on toimiv ühistu ja nii mònigi “reegel” ka kü põhikirjas. Ja väike maja, hoiame kokku. Pigem ongi häda, et 4 korterit on üürikorterid ja siis neid karvaseid ja sulelisi ikka kohtab ja tihedalt kahjuks 
Võibolla on mõned neist valestiparkijatest inimesed, kes on nt külla tulnud ja lihtsalt ei tea, et kohad on nimelised? nt nad ise elavad lasnamäel, mustamäel, õismäel või hoopis eramupiirkondades, kus on eramaal ja linna maal selged piirid: eramaa on aia ja väravatega piiratud, linna maa mitte.
Sel juhul oleks kena, kui Teil oleks väljas vastavad teavitustahvlid! Või osadel parkimiskohtadel silt “külaline”.
Käisin ise ka nt sel talvel külas ühel sugulasel, kes kolinud harjumaal tuttuude majja. Kui vanatädi meid külla kutsus, siis ta EI rääkinud sõnagagi, et parkimiskohad on iga korteriomanik omale ise ostnud. Ja kuna meie enda maja ümber on tänav linna oma, siis meile ka selline asi pähe ei tulnud. Mingit “külalise” sildiga kohta ei näinud. Parkisime lihtsalt kohale, mis oli lund täis ja oli näha, et seda pole mitu päeva kasutanud. Kui tuppa jõudsime, kukkus 70+ vanatädi uurima, et kas ikka panime teiselepoole maja külaliste kohtadele, et parkimiskohad nr (ei mäleta numbrit, aga no nt 17 ja 56) on külalistele ja et tema korteri juurde käib nr 43. No pagan, kust meie seda teadma pidime.
Nii et… kui tahad, et SINU kohale keegi võõras ei pargiks, siis peab olema ka vastav silt, et nimelised kohad ja kuhu külalised parkida võivad. Kui lased niisama auto ära viia, võidakse sult hiljem kohtu kaudu kahjutasu nõuda, kui teave puudus.
Mina pargiks kinni. Meil saab parkida nii maja ees kui ka 30m majast eenal. Meil on samamoodi oma kohad “välja kujunenud”. Majas on 18 korterit ja otse maja ette mahub 8 autot. On “vaikiv” kokkulepe, et need kohad on ainult korteri omanikele(1 auto pere kohta) ja üürnikud ei pargi sinna. Aegajalt tuleb neid geniaalsed, kes ikka pargivad maja ette(kuigi meil nii sõidukeeld ja parkimise lisateate tahvel väljas). Meie maja vaikiv kokkulepe on, et pargime kinni võõra auto. Tavaliselt kutsuvad nad politsei, mille jãrel saavad ise noomida, et eirasid sõidukeelu(lisateatetahvliga koos) märki ja mingit kohustust meil eest autot ajada pole. Ûldiselt on mõjuma hakanud
Seega jobudele jobu palk. Kui muud moodi aru ei saa, tuleb teha arusaadavaks. Mu mees on ka ûhistu esimees ja ka ekskavaatori juht. On ka suure kivi kopaga ette cedanud ühele bemmirondile mis pidevalt vilistas meie “reeglitele”. Käis mingi üürnikust prutal külas koguaeg. See bemm jäi nii lõksu kolmeks päevaks. Kûll kutsus politseid ja hãdaldas, aga kohustust meil kivi eest võtta ei olnud
Aga jah meil on toimiv ühistu ja nii mònigi “reegel” ka kü põhikirjas. Ja väike maja, hoiame kokku. Pigem ongi häda, et 4 korterit on üürikorterid ja siis neid karvaseid ja sulelisi ikka kohtab ja tihedalt kahjuks
Eriline lollakas. Kui ma üürin korteri, siis annab omanik mulle üle nii korteri kui ka parkimise õiguse. Pole sinu asi, kas seal pargib omanik või üürnik.
Meie maja vaikiv kokkulepe on, et pargime kinni võõra auto.
huvitav, mis tunne sul või ühistu esimehel võiks olla tol päeval, kui hommikul tipptunnil väikese avarii teed ja siis kasko sulle remondinädalaks asendusauto kasutada annab?
on mõnus kinni pargitud olla omaenda kinnimakstud parkimiskohal, ainult sellepärast, et oma auto remondis?
huvitav, mis tunne sul või ühistu esimehel võiks olla tol päeval, kui hommikul tipptunnil väikese avarii teed ja siis kasko sulle remondinädalaks asendusauto kasutada annab?
on mõnus kinni pargitud olla omaenda kinnimakstud parkimiskohal, ainult sellepärast, et oma auto remondis?
No haiged inimesed, ma räägin. Mingi napoleoni kompleks sel mehel. Inimene sõidab oma ekskavaatoriga lausa kortermajade vahel ringi, kivi kusagilt üles kaevatud ja kopas, et saaks sitta keerata. Ise samasugused nahaalid oma naisega.
huvitav, mis tunne sul või ühistu esimehel võiks olla tol päeval, kui hommikul tipptunnil väikese avarii teed ja siis kasko sulle remondinädalaks asendusauto kasutada annab?
on mõnus kinni pargitud olla omaenda kinnimakstud parkimiskohal, ainult sellepärast, et oma auto remondis?No haiged inimesed, ma räägin. Mingi napoleoni kompleks sel mehel. Inimene sõidab oma ekskavaatoriga lausa kortermajade vahel ringi, kivi kusagilt üles kaevatud ja kopas, et saaks sitta keerata. Ise samasugused nahaalid oma naisega.
jaaa, on tõesti naljakas. ja kui sellisele öelda, et on oss oma mehega, siiS teeb suured silmad – tema ju esimene EESTI :d
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
