Oleme abikaasaga planeerimas oma esimest last, kuid tekkinud on sellega seoses hirmud.
Eriti mehel on hirm, et mis siis, kui laps ei tule terve (väärarengud, geneetilised rasked haigused jms). Ma ise suudan sellest hirmust rohkem üle olla, sest mingeid soodumusi ei paista olevat. Suguvõsas on terved lapsed, ise oleme tervisliku eluviisiga ja terved inimesed. Aga paratamatult ka sellistesse peredesse võib sündida puudega laps. Isegi sünnitusel ju võib midagi valesti minna ja laps jääb hapnikupuudusesse ja seda ei saagi kuidagi ennetada.
Kuid, kas on võimalik teha mingeid geeniteste vms, mille tulemusel saab teada, et on oht mingile haigusele?
Või saadetakse ikkagi alles siis, kui on mingi oht selleks (raseduste katkemine, üks haige laps juba peres vms)?
Teema: Planeerimine ja geenitestid
Juba lapseootel olles saad geeni uuringuid lapsele lasta teha küllaga http://www.ultraheli.ee
Ja ka täiesti tervetel inimestel võib tekkida juhuslik geenirike. Ei ole mõtet üle pabistada.
Saad teha teste näiteks siin – http://www.kliinikum.ee/geneetikakeskus
Aga arvesta sellega, et kui näidustusi pole, siis maksad uuringute eest ise.
Ja hirm väärarengute ees ei lähe näidustuse alla, selline hirm on enamikel inimestel.
Seda kõike võib juhtuda, aga tervetel inimestel (peres ega endal pole pärilikke haigusi jne) ei ole geeniteste küll mõtet teha lihtsalt niisama. Oma kuludega saab teste teha, aga ega see midagi ära ei hoia.
Geenitestide asemel on odavam põhjalikult oma suguvõsad läbi uurida ja küsida. Väärarengud tekivad tihti kõrvalliinidelt, tädid-onud ja kaugemad.
Kui mehel juba selline hirm on, siis millel see tegelikult põhineb?
Tehke laps valmis ja siis saab ka veel uurida ja kui ongi midagi hullu, siis katkestada.
Tehke laps valmis ja siis saab ka veel uurida ja kui ongi midagi hullu, siis katkestada.
Tegelikult see ikka päris nii ei käi. Geneetilisi haigusi on väga palju ja pole lihtsalt võimalik nende kõikide suhtes uurida. Uuritakse enamlevinuid, aga see ei välista ju teisi. Täiesti vabalt võib tekkida olukord, et mõlemad suguvõsad on terved, aga kannavad endas väärarengu geeni ja see kui nüüd mõlemal vanemal see geen on ja laps mõlemalt selle saab, siis laps ei ole enam terve. Aga ka sellisel juhul on tõenäosus saada haige laps 25%. Mis tähendab, et 75% on terve lapse saamise tõenäosus.
Kui ikka hirm nii suur on, siis äkki tasuks lihtsalt konsultatsioonil käia.
Kui suguvõsas gen haigusi ei ole, siis on küll keeruline midagi testida. Kõige enamlevinumate osas ju tehakse nii kui nii. Aga juhuslike muutuste risk jääb alati 🙁 enda rahustuseks võite ju geneetiku juures konsultatsioonis käia. Huvitav oleks teada, mis sagedasi juhuslikke muutusi veel on, mida hetkel ei testita aga sagedus siiski piisavalt kõrge, et ehk võiks. Mis vb haigekassa mõttes pole kuluefektiivne ja pole selle tõttu üldisesse plaani viidud.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
