Ei olnud nii esimese kui ka teisega. Esimese lapse toore jõuga pressimine võttis aega 3 tundi, teise pressimine 2 tundi. Mõlemaga oli täisavatus ja mingi kerge survetunne lihtsalt. Nüüd ootan kolmandat ja kardan. Arst soovitas haiglasse minnes öelda, et esineb väljutusjõudude nõrkus, et saaks paralleelselt stimulatsiooniga alustada. Teise lapse ajal hakati lõpus tablette keele alla andma, aga neist polnud enam kasu, sest sünnitegevus oli juba vaibunud. Peale teist last sain aastaks ajaks roojapidamatuse ja päris korras pole see asi praeguseni. Pabistan väga. Teise lapse sain lõpuks sünnitatud järil, sellest oli palju abi. Tahaks ka kolmanda ajal seda proovida.
Aga kui pikad mõlemad sünnitused olid? Kas olid väga läbi omadega selleks ajaks kui täisavatus? Ja kuidas see sünnitegevuse vaibumine sul väljendus? (kas tuhuvalusid ei olnud?) Mul ka diagnoositi väljutusjõudude nõrkus ja pandi lõpus tilguti. Aga ise küll ei saanud aru, et midagi oleks vaibunud – tohutult valuad ja pikad tuhud käisid väga tihti, ca 1 minuti tagant ja ei vaibunud küll midagi. Arstile tundus, et ühe tuhu ajal võiks jõuda 3 korda pressida – ma pressisin 2 korda. Siis kui tilk pandi läks tuhu pikemaks natuke ja siis pressisin 3 korda. Kas tead ka miks sul roojapidamatus tekkis? Kas mingi lihas rebenes? Ja arvad et pressimise tõttu? Oli mingedi rebendeid ka muidu? Olen kuulnud, et see võib tekkid kui mingi 3-4astme rebend tekib. Aga hoian sulle pöialt!
Esimene sünnitus oli vete minekust lapse sünnini kokku 19 tundi, sellest 3 tundi väljutust. Valud olid ikka metsikud, kuid kui alguses oli mingigi survetunne, siis hiljem see vaibus ja pidin sarnaselt sinule valuhoo ajal pressima 3 korda.
Teine sünnitus oli kiirem. Emakakael õnneks avanes mõistliku aja jooksul. Esimestest valudest lapse sünnini 9,5 tundi. Jälle sarnast tühjusesse pressimist 2 tundi. Ja jälle oli nii, et kui veed lahti tehti, siis alguses nagu oli pressi, aga hiljem see vaibus maha. Valud seevastu olid ikka tugevad. Siis hakatigi keele alla tablette andma. Laps läks järil lahti, muidu ei liikunud üldse.
Kui u 4 kuud hiljem sünnitusjärgses kontrollis käisin, siis ei olnud pressimisest tingitud hematoomid sealt alt kuhugi kadunud ning pärasool ei sulgunud ulatuslike sisemiste ja välimiste hemorroidide tõttu. Rebendit arst õnneks ei tuvastanud, kuigi ise kartsin seda. Neist taastumine oligi u aasta ja kuigi ma praegu mingit hemorroidi ei tunne, siis 100 protsenti endine asi ei ole.
Aga ega see teiste kogemus õnneks! midagi ei tähenda. Paljudel hakkab teise sünnituse juures keha paremini tööle. Isegi minul oli teine sünnitus kokkuvõtteks palju talutavam, sest oli tunduvalt lühem. Emakakael avanes ka ise mõistliku aja jooksul. Esimesega tehti lõpuks emakakaela süst, mis lisaks valude leevendamisele pidi ka kaela kiiremini avama.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 27.09 18:36; 30.09 19:24; 01.10 16:07; 01.10 20:17; 05.10 11:37; 22.12 15:55; 12.06 23:39;