Mina olen kunagi sattunud bussis üsna jabura olukorra tunnistajaks. Päevasel ajal tulid pooltühja bussi pensionärist vanamees ja mutike. Seisid ühe suure ranitsaga poisikese kõrvale. Vanamees kamandas poisi püsti ja pidas pisikese epistli. Seejärel pakkus mutikesele istet. Too aga istuda ei tahtnud ja pakkus vanamehele istet. Nii nad siis seisid ja pakkusid vastastikku istet ja pisike poiss oma suure koolikotiga seisis ka püsti. Rohkem istuda ei julgenud. Kusjuures bussis oli piisavalt vabu kohti. Masendav oli.
Samuti nägin Mustamäel elades millist kiirust on meie vanurid võimelised arendama kui bussi-trolli näevad. Ukseavas madistavad ja rüselevad nagu noored Palusalud, saada või olümpiale. Aga kui lõpuks on kätte võidelnud oma koha bussis, on nii väetid.
Ma arvan, et see viisakus ja austus peaks olema vastastikune. Kui ikka bussis kohti on siis istu kuhu saad, mitte ei vali meeldivamat. Samuti ei tasu suhtuda väikestesse lastesse üleolevalt, sest jõud käib üle. Ka neisse peaks suhtuma lugupidavalt. Siis suhtuvad nad teisse lugupivalt kui nad on suuremad ja teie vanemad.
Teema: Räägime oma lastele, et bussis võiks istet pakkuda
Pean ka möönama et ühistransporti kasutavad küpsed täisealised inimesed ei vääri enamus lugupidamist. Peale põlvkonna vahetust võib stereotüüpi uuesti kaaluda.
Jah, ka mina olen näinud, et need kõikse kiiremad ja kergejalgsemad ühistransasse kargajad on nn pensionärid.
Ükskord üks vanamees virutas ühele suure kõhuga rasedale lausa küünarnukiga kõhtu kuna too liiga lähedal seisis. Vot see oli alles tase. Ja mindki on viimase vindi peal rasedana istekohalt minema aetud ühe kepsaka vanamuti poolt – bussis oli vabu kohti väga palju, aga tema tahtis oma sõbranna kõrvale istuda.
Tihtipeale tundub, et koolilapsed ja noorukid on viisakamad kui kepsakad ja ülitigedad pensionärid (õnneks kõik ei ole sellised).
Ma ei saa jälle aru miks on nii palju koolilapsi bussides ja veel ihuüksi vanemateta.
Kas neil tõesti poleks normaalsem oma kodukohale lähemal asuvas koolis õppida?
Ma soovitaks siin nendele kägudele kes eliitkoolide erinevuste kallal saevad hoopis siinset teemat kaeda.
Ja need vanemad kes oma kodust aadressi võltsivad et laps saaks mõne kodust ei tea kuskaugel asuvas kesklinna kooli hingekirja sokutatud ongi omaette ooper. Nii neile kui ka nene tupsununnukestele oleks nagu kõik siin maailmas lubatud.
Inimesed on süüdimatud, ja nende lastes peegeldubki see mõttemall. Siis kaevatakse veel et kõik on jube õelad ja tahetakse kähku välismaale ära niipea kui kael kannab.
Ma ei saa jälle aru miks on nii palju koolilapsi bussides ja veel ihuüksi vanemateta.
Kas neil tõesti poleks normaalsem oma kodukohale lähemal asuvas koolis õppida?Ma soovitaks siin nendele kägudele kes eliitkoolide erinevuste kallal saevad hoopis siinset teemat kaeda.
Ja need vanemad kes oma kodust aadressi võltsivad et laps saaks mõne kodust ei tea kuskaugel asuvas kesklinna kooli hingekirja sokutatud ongi omaette ooper. Nii neile kui ka nene tupsununnukestele oleks nagu kõik siin maailmas lubatud.
Inimesed on süüdimatud, ja nende lastes peegeldubki see mõttemall. Siis kaevatakse veel et kõik on jube õelad ja tahetakse kähku välismaale ära niipea kui kael kannab.
Kuule õel vanaproua, aga miks sina ei käi kodulähedases poes siiseoste tegemas, aga sõidad bussiga ei tea kuhu? Kas ühistransport on tõesti mõeldud ainult sinule ja lapsed on seal väga tülikad, sõida siis palun taksoga või isikliku autoga. Lapsel pole see väga võimalik. Taksoga ma ei saa lapsi igapäev kooli, trenni ja huviringi lasta sõidutada, sinul on see võimalus, pensi saad ja seda kulutad sina ainult enda hüvanguks minul on ka ülalpeetavad. Iga maja juurde pole siiani veel koolimaja ehitatud, seega peavad nad sind ka esmaspäeval tülitama.
Mina olen täies elujõus naine ja ma ei istu bussis kunagi, ma ei saa aru, miks peab igal poolt istuma…
Ma olen ka täies elujõus naine ja ma istun bussis alati. just seepärast, et inimesed saaks liikuda ja kui lisaks sinule, oleksin seal veel mina ja veel viis meiesugust täies elujõus naist, siis ei saaks bussis liikuda ei vanur, laps ega ka rase, isegi mitte täies elusjõus mehed. tõsiselt närvi ajab, kui pooled istmed on tühjad, kõik seisavad ja siis peab seal vahel oma asjadega sehkendama või püüdma validaatorini murda.
Mina ei julgeks enam iial Eestis rasedaks jääda. Just ühiskonna suhtumise pärast rasedatesse, aga on ka muid põhjusi. Mäletan ka väga hästi seda, et ühistranspordis vahiti vihaste pilkudega, istet loomulikult ei pakutud. Pikamaaliinibussijuhid suitsetasid 1h järjest bussis, kus viibis silmnähtavalt rase naine ja ei võtnud ka otsese palumise peale suitu eest ära. Lihtsalt käratas mulle, et rahune maha. Inimesed ei pidanud paljuks raseda ümber intriigitseda, susserdada, halvasti öelda ja ka nägu täis sõimata.
No sest, et “ega rase ju haige pole!”. Ja siis me imestame, et kust meil siin nii palju ATH diagnoosiga lapsi sünnib. Stressirohkest rasedusest nad sünnivadki.
Jeerum, ma lugesin ikka väga suuril silmil neid mõtteavaldusi siin osalr.
Minul on pikka kasvu ja tugeva kehaehitusega (mitte paks) kolmeaastane tüdruk. Ja juba praegu olen ma alustanud neil kordadel, kui bussiga sõitma juhtume (kahjuks jah, tuleb tõdeda, et ka meie pere liigub ikka autoga), talle rääkimist, et varsti on ta juba suur tüdruk ning hakkab endast nõrgematele, vanainimestele, pisikeste lastega sõitjatele jne, istet pakkuma. Ei usu ma küll elu seeski, et need, kes algklassiaelisena tudiseva vanakese kõrval oma koolikotiga lösutavad, äkki teismeeas ümber kasvaksid ja istet pakkuma hakkaksid – ei iial.
Ma ise käisin 1. klassist saadik Tallinna äärelinnast kesklinna kooli, muusikakool veel lisaks. Loomulikult olid kaasas kooliasjad, kehka riided, noodid, tööõpetuse vahendid ja veel sada vajalikku asja ning päevad olid pikad (sorri, hiigelpikk koolipäev, mis lõpeb kell 16, tundub natuke nagu naerukoht) — ometi ma ei mäleta kunagi, et oleks nüüd niiiiiiii hirmus kurnatud ja hädine olnud, et poleks saanud istet pakkuda. 1. klassi alguseks (ma läksin veel kuuesena kooli) oli ammuilma nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt selge, et laps pakub vanainimesele istet. Jah, muidugi, mõni laps võib olla liikumispuudega, haige – aga need on ju väga harvad erandid! Ja eks just sellepärast kiputaksegi ka neist terviseprobleemidega lastest lihtsalt matslikkust eeldama, et nii palju terveid lapsi on, kellele pole elementaarset viisakust õpetatud.
Ja absoluutselt mitte midagi ei juhtu selle lapsega, kes täiskasvanu vanust kogemata valesti hindab ning juhtumisi 40- või 50-aastase enda asemel istuma lubab! (Pealegi, valdav osa inimesi on reaalselt siiski normaalsed ja heatahtliku suhtumisega – erinevalt siin eespool väidetust, lihtsalt üksikud halvad erandid jäävad kauaks meelde; ka minul on surmatunnini meeles paar lapsepõlves kohatud ebaõiglaselt kurja pensionäri, aga neid oli siiski pikkade aastate jooksul tõesti vaid paar-kolm juhust! – ning normaalsete inimestena ei võta lapselt istekohta vastu, kui nad seda ei vaja.)
Mina ise pole veel olnud sellises olukorras, kus ma oleksin istet vajanud. Ka rasedana tundsin end väga hästi ja jaksasin seista, aga kindlasti ei käi see kõigi rasedate kohta.
Sama siin: kohe, kui lapsed kindalt jalgel seisid, hakasin neile õpetama, et on auasi vanematele ja nõrgematele istet pakkuda. Lapsed on terved, tugevad ja viisakad, jaksavad seista küll. Seljakotid pole ka probleemiks – matkadel kannavad neid päevi järjest. Ka nüüd, 46-aastasena, pakun automaatselt ise istet vanadele, rasedatele jms.
Minu lapsed kasutavad ühistransporti, kuna on liiga noored, et juhtida autot. Miks lõpurase umbses bussis püstijalu piinleb ja siin kaebleb, kuidas talle istet ei pakutud, ma aru ei saa. Kui tahad mugavalt sõita, sõida autoga või võta takso. Bussis on kõigil ebamugav seista, inimesed on omas maailmas, mitte ei jälgi pingsalt, kas nüüd tuli keegi natuke vanem või suurema rasedusega peale.
Minu lapsed kasutavad ühistransporti, kuna on liiga noored, et juhtida autot. Miks lõpurase umbses bussis püstijalu piinleb ja siin kaebleb, kuidas talle istet ei pakutud, ma aru ei saa. Kui tahad mugavalt sõita, sõida autoga või võta takso. Bussis on kõigil ebamugav seista, inimesed on omas maailmas, mitte ei jälgi pingsalt, kas nüüd tuli keegi natuke vanem või suurema rasedusega peale.
Elu oleks lill, kui kõik omaksid autot, maja, teeniksid 1 000 000 eurot aastas…
Minu lapsed kasutavad ühistransporti, kuna on liiga noored, et juhtida autot. Miks lõpurase umbses bussis püstijalu piinleb ja siin kaebleb, kuidas talle istet ei pakutud, ma aru ei saa. Kui tahad mugavalt sõita, sõida autoga või võta takso. Bussis on kõigil ebamugav seista, inimesed on omas maailmas, mitte ei jälgi pingsalt, kas nüüd tuli keegi natuke vanem või suurema rasedusega peale.
Elu oleks lill, kui kõik omaksid autot, maja, teeniksid 1 000 000 eurot aastas…
Mille üle sa protestid? Kui sinul pole finantse, siis ülejäänud ühiskond peavadki olema sinu suhtes tähelepanelik. Kui ei soovi ühistranspordis sõita, siis sõida taksoga või soeta endale auto, aga ühistranspordis on kõik võrdsed, ei ole rase võrdsem kui suure ranitsaga koolilaps. Kui soovid elada privaatselt, siis soeta endale maja, kui pole võimalik pead leppima korteriga suures majas ja pead leppima et sa ei ela üksi seal, et selle tänase raseda laps seal varsti nutab öösel ja varsti jookseb su pea kohal. Kindlasti ei mina ega minu laps ei loo sinule ekstra mugavusi, need pae ikka ise muretsema ja kui pole võimalik, siis lepi odavamate ja sellega ka kehvemate tingimustega
Ajad on muutunud ning igaüks peab enda eest väljas olema. Kui soovite istuda, sõitke tipptunnivälisel ajal. Kui sätite käigud tipptunnile, tuleb leppida sellega, mida parasjagu võtta on. Ainsad, kellele võiks istet pakkuda, on väikelastega vanemad, titeootel inimesed ja karkudega tegelased. Kogu muu kontingent peaks siiski leppima olemasoleva olukorraga ega peaks endale paremaid tingimusi välja pressima.
kas mitte vahepeal ei olnud lausa reeglit, et koolieelik PEAB ühistranspordis istuma, sest tema tasakaalutunnetus ei ole veel välja kujunenud ja liikluses pidurdamised võivad seisva lapse kukkumise põhjustada?
Igatahes minule ükskord ütles bussijuht lausa valjuhääldi kaudu, et ema, pange oma laps istuma. Ega tema ei teadnud, et meil ainult kaks peatusevahet sõita oli.
Miks lõpurase umbses bussis püstijalu piinleb ja siin kaebleb, kuidas talle istet ei pakutud, ma aru ei saa.
Ja mina ei saa jälle aru, miks just lõpurase on see, keda mutikesed bussis istekohalt püsti ajada tahavad. Kusjuures seda on mul ka juhtunud. Täiesti jahmatav, sest mitterasedana ei mäleta ma ühtegi püstiajamise kogemust.
Tuli lihtsalt oma tudengipõlvest meelde lugu, kuidas sõbrannast korterinaaber sattus ükskord pimesoolepõletikuga haiglasse (aasta siis oli 2001) ja viidi kiirabiga haiglasse. Opp tehtud (laparoskoopiliselt õnneks), kirjutati järgmisel päeval haiglast välja. Vaesed tudengid, polnud kummalgi autot (ega massiliselt autoga tuttavaid), ega raha takso jaoks, aga oli vaja saada Maarjamõisast Nõlvakusse (kes Tartut teab, see teab). Läksin talle haiglasse vastu ja otsustasime, et buss läheb ju enamvähem haigla eest meie maja taha välja. Buss oli peaaegu täiesti tühi ja istusime. Mina akna alla, sõbranna oma kõhuhaavadega ei tahtnud ronida ja istus vahekäigu poole. Kesklinnas tuli aga buss rahvast täis ja üks vanem proua hakkas meiega kõva häälega pahandama, et mis te istute, näete, et vanemad inimesed tahavad istuma saada. Selgitasime talle rahulikult olukorda, et näete, opilt tulnud ja nii ja naa… Ja siis ütles see proua sellise lause: “Haigele lapsele head paranemist, aga terve lapse vanaemale soovin pikka ja piinarikast surma”…
Palju aastaid põdesin seda lauset, kuniks vanaema päriselt suri. Õnneks mitte pikalt ja piinarikkalt.
Ja selle lause pärast arvan, et ka vanematel võiks olla avatud meelt, et mõista seda, et ka temast noorematel on õigus ühistranspordis istuda. Põhjused, miks istutakse ei pruugi alati välja paista. Ise pakun ühistranspordis isest neile, kelle kohta näen, et ta seda vajab. Ükskõik, mis vanuses ta on. Olen pakkunud istet suure kotiga koolijütsidele, kipsis käega täisjõus mehele (käsi oli kaelas ja bussitorust kinnihoidmine ilmselgelt ebamugav ja mitte väga turvaline), kui ka klassikalisele kepi najal tudisevale memmele.
Minu kuuendik pakub istet vanuritele ilma õpetamatagi. Igale täiskasvanule ta istet pakkuma ei pea. Koolilaste kotid on mega rasked, päevad pikad. Loopige mind munadega või kividega, minu laps igale täiskasvanule istet ei paku. Ei eelda ka ma ise, et minu lähenedes bussis lapsed püsti tõusevad.
Minu kuuendik pakub istet vanuritele ilma õpetamatagi. Igale täiskasvanule ta istet pakkuma ei pea. Koolilaste kotid on mega rasked, päevad pikad. Loopige mind munadega või kividega, minu laps igale täiskasvanule istet ei paku. Ei eelda ka ma ise, et minu lähenedes bussis lapsed püsti tõusevad.
Teema ei olnud ju igale täiskasvanule istme pakkumisel 🙂
Mina olen rasedana istuma saanud, Tartus.
See kirjutaja, kes nägi, kuidas last istmel püsti aeti (2 pensionäri pooltühjas bussis). Kas sekkusite ikka?
Appi, kui õelad kommentaarid, ilmselt on teema valesti püstitatud. Mõeldud ikka pensionäre, ma loodan??? Kindlasti õpetan oma lastele, et viisakas on istet anda pensionäridele ja rasedatele. Olin ise sellise kasvatusega lapsepõlves ja annan edasi sellise kasvatuse oma lastele. Tean, mis tunne on raske koolikotiga sõita täisbussis ja seista püsti, aga see tunne mis sa tänulikult inimeselt vastu saad on ka väga hea. Kui sai pensionäridele istet pakutud, sisi tihti võtsid nad minu raske koolikoti enda sülle. Nojah tegemist oli muidugi pikkade aastate taguse kogemusega. No ikka oma 25-30 aastat.
Minule õpetas ema kunagi lapsepõlves, et kui inimene on juba 40-aastane, siis ei pea ta olema esimene, kes istet pakub. Aga ka 40-aastane pakub istet väsinud vanainimesele, rasedale, haigele, kui keegi teine seda teha ei märka.
Ise olen eluaeg pakkunud istet kõigile, kes nn minust nõrgemad (vanurid, rasedad, sülelapsega reisijad, haiged). Minu algklassilapsed pakuvad samuti istet. Ja mulle minu kolme raseduse ajal on ka pakutud.
Ilmselt on maailm inimese ümber ikka selline nagu ta ise. Minule tuleb üllatusena väide, et istet ei pakuta.
Muidugi, kui mul hakkaks bussis halb või kui oleksin rase ja istet ei pakutaks, aga mul oleks vaja, siis ma paluksin seda. Olen bussis ka näinud noort meest, kes juba sisenedes lausus kõva selge häälega, et tal oli hiljuti operatsioon ning tal võib hakata halb, kas keegi saaks pakkuda istet. Kohe tõusis neli inimest.
Mulle tundub, et esiteks on normaalne olla viisakas ja abivalmis endast nõrgemate vastu. Teiseks, et seda tuleks kasvatada ka oma lastes. Ja kolmandaks, et meie kaasinimeste elu ei keerle ümber meie. Kui abi on vaja, siis küsige. Enamik inimesi on normaalsed ja kenad ning aitavad meelsasti. Aga ega nad sellepärast veel ei vaata kogu aeg timurlase pilguga ringi, et kas on keegi, keda saaks abistada.
Minu arust on kõikidel, kes on pileti ostnud (või tasuta sõiduõiguse lunastanud) võrdselt õigus istuda. Keegi ei ole kellestki alam inimene, kes peab a priori püsti seisma nagu mingi ori, kes on kohe valmis kulpi lööma. Lisaks arvan, et puhtalt mahutavuse seisukohast peaksid istmed täituma bussi täituvusega kooskõlas. Ehk siis kes ees, see mees. Kellel on erivajadused, sellel on suu peas ja on juba piisavalt vabaduses elatud, et peaks juba julgema abi paluda. Selle asemel, et vihaselt põrnitseda või endale sobiv “ohver” ainuisikuliselt välja valida. Normaalne kasvatatud inimene ütleb üle bussi normaalsel hääletoonil, et mul on raske seista, kas keegi saaks istet pakkuda.
Ei ole see laste ega üldse kellegi asi kõiki sisenevaid inimesi pealaest jalatallani mõõta ja hinnata, kas tema on nüüd erivajadustega või mitte. Nagu juba öeldud, on vanureid ja rasedaid, kes tahavadki seista, ja terve välimusega inimesi, kes vajavad istumist. Lahendus on elada kõikidel inimese moodi – kõik istuvad, kes tahavad, ja kellel on erivajadused, see julgeb suu lahti teha. Ju see istme küsimine on veidi häbiasi sellepärast, et tihti tegelt polegi mingit erivajadust, vaid niisama tahaks mugavust ja tahaks millegipärast ühiskonnas kuuluda “eelistatumasse” gruppi, kellel on rohkem õiguseid, rohkem au jne.
Mina ei kavatse küll õpetada seda, et lapse kohus on anda istet. Kui täiskasvanu on rase või tervislik seisund ei luba seista, siis hindab ta ise olukorda ja küsib sobiva istuja käest tema kohta.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
