Kas kellelgi on kogemusi- sünnitus toimus vaakumiga ning laps esimesest päevast rahutu. Nüüd 3 nädalaselt asjad sealmaal, et päeval praktiliselt ei magagi vaid ainult nutab ja nö vigiseb, vait ainult rinnal.
Kellel veel samamoodi olnud ja kuidas on asi lahenenud, mida on arst jne soovitanud?
Väga võimalik, et beebil on sünnitrauma. Vaakumit kasutatakse ju ikkagi ka siis, kui beebil tekib sünnitusteedes hapnikupuudus ja ta on vaja kiiresti välja saada. See paneb ka närvisüsteemile oma põntsu ning seepärast on ka ehk nüüd tundlikum.
Minu laps sündis aastaid tagasi samuti vaakumiga. Väga rahutu beebiiga ning närviline on ta tänagi, 6a hiljem. Kas seos on vaakumiga olemas või mitte, ei oska öelda, kuid olen seda kahtlustanud alati.
Kndel, et laps piisavalt piima saab kätte? Mul esimene laps oli ka algul ainult rinnal, lôpuks pidin rpa süstlast juurde andma, sest kaal langes. Lôpuks ikka tuli piim ka rinda korralikult, 2 nädalat andsin rpa juurde.
Vaakumilaps, tänaseks juba küll koolilaps. Aga esimesed 3 elukuud olid hirmsad, väga rahutu laps, koolikud, lünklikud uned. Samuti esimesel elukuul oli päevi, kus justkui üldse ei maganud. Süles kunagi ei uinunud, vanker talle sobis. Sõi alati täpselt 2 tunni järel kuni rinda sai. Ärkas öösiti väga palju, esimese täispika öö magas 2a4k. Täna võin öelda, et laps on sotsiaalselt tundlik ja empaatiline, aga mitte närviline ja rahutu. Öösiti ärkab siiani, aga ammu enam mitte nutuga.
Mina arvan, et vaakumil ja sünnitraumal oli oma roll, aga kuna ta oli laps, kes nõudis mind 101% ja sain seda talle võimaldada, siis tänaseks on kõik ammu unustatud!
Jaksu ja rahulikku meelt!
Igaks juhuks kirjeldan ka oma vastupidist kogemust. Minu, nüüdseks juba koolilaps, kes koges sünnituse käigus hapnikupuudust ja tõmmati välja vaakumiga, oli väga rahulik vastsündinu-beebi ja on endiselt rahulik ja tasakaalukas. Magas beebina palju, varakult juba pikka ööund. Sõi küll öösiti rinnal, aga peale seda magas rahulikult edasi, gaasivalusid polnud. Nüüd on hea õppimis- ja keskendumisvõimega. Jutu mõte on see, et rahutu olemise põhjus VÕIB olla vaakumsünnituses, aga ei pruugi.
Ma rõhutaksin ka seda, mida keegi eespool juba ääri-veeri mainis: vaakumiga ei tormata appi lihtsalt naljapärast, vaid üldiselt ikkagi siis, kui laps on juba hapnikupuuduses. Nii et kui kogu sellel sünnitusolukorral on mingeid järelmeid (tegelikult ei pruugi üldse sünnitusega seotud olla, sest ka kerge sünnituse järel on hulk beebisid rahutu loomuga), siis pigem on põhjuseks ikka eelnenud raske sünnitus ja loote hüpoksia, mitte vaakumi abi kasutamine iseenesest.
Minul oli ka vaakumsünnitus, laps nüüd juba koolilaps. Aga väga rahulik oli beebina. Nuttis väga harva, magas hästi.
Mul on kaks last. Esimene sündis küll esilekutsumisega (kiirendati tilgaga), aga südametoonid olid kuni lõpuni tugevad, lasti mitu pressi peal kroonida, et rebendeid vältida, Apgar 9/10. Nahk oli ilus roosa algusest peale.
Teisega jäid toonid nõrgaks ja kästi üks hetk ilma pressita välja suruda, ämmakas kõhult surus takka. Lapsel oli nabanöör ümber kaela. Sain 2. astme rebendid. Apgar oli vist 8/9, algul häält ei tahtnud teha, lapsel nahk lillakas ja nägu täppverevalumeid täis.
Esimene oli/on väga närviline laps. Kehv magaja algusest peale (laps on 4. aastane ja on olnud üksikud ööd, mil on terve öö ärkamata maganud). 3 kuud oli koolikuid. Beebina isegi autos magama ei jäänud, ainult tissi otsas või kandelinas. Esineb unepaanikat.
Teine laps on vana rahu ise. 1,5-aastaselt kolis oma tuppa ja magab nagu nott nii päeva- kui ööund. Ei mingeid koolikuid ega närvilisust.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
