Mina (mees) rääkisin eelmisel aastal pidevalt neiule, et võiks järgmisel aastal koos reisile minna aga kuna mul polnud kunagi “kindlat” pakkumist laual siis visati pidevalt ninapeale, et minuga ei saa arvestada jne. Nüüd oli neiu teinud oma vanematega pikema plaani suvel puhkusele sõita.
Kuna mul on koguaeg olnud kange tahtmine minna reisile siis võtsin otsuste vastu, et lähen kas üksi või oma parimate sõpradega. Arvestades soodsaid pakkumisi Aasiasse siis sai see mõttesse võtta – vahet ei ole, kas Bali või Phuket või Krabi saared või üldse Goa või Maldiiviidele vms.
Kui ma julgesin neiule mainida, et ma tahaks parima sõbraga (vallaline) kuhugi Tai poole vms kihutada, siis on sellest tulnud selline draama ja tüli, et milleks on mul vaja mingeid hooorasid keppima minna. Tuleb tunnistada, et kurat küll – ma tahaks trippida ja loodust nautida. Kas kõik naised on keelanud oma teisel poolel minna sõpradega reisima või on see keelatud ainult teatud riikidesse?
Kui ma pisarsilmis käsisüdamel vannun, et ma pole kunagi isegi sellise ajas peale mõelnud, et tahaks mingid haigust täis naist rüvetada siis mulle öeldakse tuimalt näkku, et mind ei usaldata. HALLOOO, kui palju haiget teeb mulle see kui öeldakse, et mind ei usaldata, kui ma pole elu sees valetanud ega petnud ega alt vedanud :S
Kas ma sain õigesti aru Sinu kirjast? St: 1) Neiu otsustas oma vanematega, et nemad lähevad reisile. 2) Sind jäeti maha/ või kutsuti ka kaasa. 3) Sina otsustasid, et sellal kui neiu oma emme-issiga reisib, ei soovi sa tühja kodus istuda, vaid lähed sõpradega samuti maailma avastama.
Ma ise oma noormehega meie tutvuse alguses oleksin tahtnud kogu aeg kahekesi olla, ning tema minuga samuti. Noores eas ja värskelt armununa ei tahtnud kohe üldse koos vanematega kuskile reisile minna. Praegu, mil olen juba keskeas, on oma emaga ringikäimine uuesti meeldima hakanud, ja ka mu abikaasa veedab oma emaga taas aega. Pealegi- egas tegelikult paaril neid kahekesi olemise võimalusi elu jooksul niiväga palju ei tekigi. Varsti tulevad lapsed, ja siis sea oma elu nende järgi. Seega minu jaoks oleks oma kaaslasega reisimine nooruses igati loomulik.
Üksi reisimine on okei eeskätt majanduslikel põhjustel. Mina ise ei olegi saanud külastada paljusid kohti maailmas, mida sisimas väga ihaldaks. Seda põhjusel, et mitmekesi reisides lööks see pere eelarvesse lappimatu augu, üksinda minnes aga poleks mingi probleem see summa oma palgast kokku koguda.
Aga antud situatsioonis plaanis ju neiu koos oma vanematega reisi. No mingu pealegi! Ainult et mõistetamatuks jääb, miks ta siis sinul minna ei lase? Saan aru, et sina seda reisi sellisel kujul ja sellise seltskonnaga soovinud ei ole (või sind ei kutsutudki), seega puudub sul kohustus ka sinna kaasa minna. Ise läheb, aga sind ei lase? See on minu jaoks küll veidi imelik koht. No umbes samamoodi, nagu üks kaaslastest teatab et läheb õhtul peole, ta on oma sõpradega juba kõik kokku leppinud. Ning kui sina siis teatad, et sina ka tahad peole minna ja helistad oma sõpradele, hakkab kaaslane mossitama 🙂 Ei kõla ausalt nagu… Samahästi võib ka neiuke reisi peal olles öösel kuskil pubis napsutades võõraid poisse kiigata ju.