Teema: Roaldi nädal

Samad mõtted. Tore viiene. Käituksi nagu viiene ja kindlasti tublide teadmistega. Üllatas veel, et niii suur ettevalmistus katseteks aga lõpuks ei saanudki kuhugi. Natuke häiris, et ema eeldasid, et käituks nagu väike täiskasvanu. Võiksid ju aastakese lasta küpseda ja küll ta soovitud koolidesse ka pääseks.

Sellised vanemad ei kuula õpetajaid vaid ajavad oma joru, et kui targad on nende lapsed.

praegu on kuuene ja suvel saab 7 ehk et enam polnud väga valikut. 🙂

#3060516:

Mul on kodus üsna sarnane 5-aastane. Küll kaugeltki mitte nii sihilikult ette õpetatud ja kooli läheb 2,5 aasta pärast koos teiste seitsmestega, aga samuti selline nutikas, loeb ja arvuta, huvitub päris keerukatest maailmaasjadest ning hämmastab kohati täiskasvanuid (sh mind) oma teadmistega. Lasteaias tal õnneks igav ei ole ning tema koolipanekuga ma ei kiirusta.

Aga kui siin muudkui kirjutatakse, et trallitab ja laterdab nagu tavaline viieaastane, siis tõsi ta on, minu viiene ja tema lasteaiakaaslased käituvad ka samamoodi. Ainult et meil on tutvuskonnas päris palju ka seitsmeseid või kohe seitsmeseks saavaid lapsi, kes on tänavu sügisel kooli minemas ja … ausalt öeldes mina küll mingit olulist erinevust suures plaanis ei näe. Need seitsmesed, keda mina tunnen, trallitavad, laterdavad, edvistavad ja titetavad veel üsna samamoodi. Ainult selle järgi ma lapse kooliküpsuse üle nüüd küll ei otsustaks.

Samas nõustun, et ma üldse ei saa aru, kuhu neil vanematel oma lapse pressimisega nii pööraselt kiire on. Ma ei arva, et laste huvi peaks tagasi hoidma, aga kõik need miljon huviringi, meeletu katseteks drillimine, aasta varem koolipanek — milleks? Sihuke veidi tõusliklik maik oli kogu sellel värgil. Ja kahtlen, kas selline tohutu kodune surve lapse tema eluteel edukamaks ja õnnelikumaks teeb.

Need 7- ja 8-aastased võivad seltskonnas ja hooti küll trallitada, aga vahe on tegelikult suur. Meil on sai noorem laps äsja 6, vanem laps on esimeses klassis (7,5). Isegi sellise väikese vanusevahega näen tegelikult erinevust. Kuigi noorem laps oskas neljaselt lugeda, nii kirja- kui ka trükitähti, viieselt hakkas ise arvutamise ja kirjutamise vastu huvi tundma, nüüd kirjutab ja arvutab üsna hästi oma vanuse kohta, aga muus osas ei ole ta kindlasti 7,5-aastasega samal tasemel.

Esimese klassi laps on ikkagi juba üsna iseseisev, kooli-koju käib ise, trenni läheb ise (jälgi ise peale kooli kella, et mis kell minema peab jne), teinekord saan ta toidupoodi saata, kui midagi vaja on. Koolilapsed käivad ka üksteisel külas, nii et see iseseisev liiklemine ja asjade kokku leppimine ka veel, enam ei ole ju vanemaid vahendamas, nagu mõnele lasteaiakaaslasele lasteaias käies külla minnes. Kui on koolis midagi sellist ootamatut, et peab ise lahendama, otsima näiteks õige ruumi jmt, siis saab hakkama. Noorem vajaks sellistes asjades veel suunamist. Samamoodi, nagu vanem lapski kuueselt ei oleks selle kõigega ilmselt nii hästi hakkama saanud, kui seitsmeselt kooli minnes. Seitsmene ka muidugi kohe kooli alguses nii iseseisev ei olnud, see tuli kooli alguses, aga kuueselt ma midagi sellist veel ei oota. Aga selleks see aasta nooremal veel lasteaias ongi, muutus, mis aastaga ja seejärel kooli alguses tuleb, on suur (vähemalt selle põhjal, mida näen praegu enda vanema lapse pealt).

Naljakas vaatamine oli … ja natuke nagu õudne ka 🙂

Emal oli ju kõht ees, teine beebi tulekul. Mõtlesin, et äkki oli see põhjus, miks see laps viieselt kooli peab minema: emal ju hea esimene aasta tite kõrvalt teda tuua-viia jne. Mina ausalt öeldes arvasin saate põhjal, et see tüdruk saab koolis vatti ja vilet just käitumise eest. Enda laps õpib reaalkoolis ja seal antakse iga asja eest märkusi – sellised edvistamised, vahelerääkimised jne ei ole mõeldavad ilma reageeringuta. See laps aga oli väga püsimatu.
Teine asi, mis mõtlema pani, olid need rohked ringid ja trennid ja see, et ema ei sallinud isegi paari tundi “niisama molutamist” (ta väljendus muidugi viisakamalt). Minu meelest on vaja niisama molutada ja mitte midagi teha, sest aju jookseb muidu kokku. Aga jah, imestasin, et nad oma etteõpetatud imelapsega teist tiiru erakoolidele tegema ei hakanud, kuna ilmselgelt nad piirkonnakooli ikkagi ei eelistanud.

#3060632:

#3060370:

Sellega seoses tekkis küsimus, et kuhu neil vanematel küll kiire on?? Lapsepõlv niigi lühike…

Lasteaia eest peab maksma ja mitte vähe. Selle peale mõtlevadki nii mõnedki vanemad.

Siis peaks sekkuma lastekaitse, et liiga väikseid ikka kooli ei saadetaks. Vanusepiirid on põhjusega, inimene võib olla nutikas, aga koolis käimine nõuab iseseisvust ja püsivust, mida viieaastastel üldjuhul ei ole, isegi imelastel sageli mitte. Aasta on lapse arengus väga pikk aeg.

Ema tundus see dirigent ja läbimurdja seal olevat.
Jah eks minna võib nii naa selle asjaga.
Mina tean ühte tüdrukut, nüüdseks 24.a. kelle puhul kõik õnnestus ja teist 30.a. kes nüüd lihtsalt tülpinud ja muud probleemid lisaks, kuidagi depressivne, et ootustele ei vastanud.

#3060848:

Ema tundus see dirigent ja läbimurdja seal olevat.

Jah eks minna võib nii naa selle asjaga.

Mina tean ühte tüdrukut, nüüdseks 24.a. kelle puhul kõik õnnestus ja teist 30.a. kes nüüd lihtsalt tülpinud ja muud probleemid lisaks, kuidagi depressivne, et ootustele ei vastanud.

ema ütles, et tal tütrega sünnipäev lähestikku ja tema ise ka läks aasta varem kooli kui teised ning sai ilusti hakkama. “ülikooli ajal läks lõbusamaks, kooli ajal oli ainult tuupimine” – kui ema ise oleks ka õigel ajal kooli pandud, poleks pidanud ehk tuupima, vaid asjad oleksid loomulikumalt tulnud. nüüd tahab tütrega sama teha.
last vaadates on tõesti tark (=etteõpetatud), aga käitumise poolest pole ta küll kooliküps. sellisel etteõpetatul läheb põhikoolis raskeks, kui tulevad füüsika ja keemia jms

#3060868:

#3060848:

Ema tundus see dirigent ja läbimurdja seal olevat.

isa ütles ka ju nukkudega mängimise kohta halvustavalt. arusaamatu minugi jaoks, miks vaja last aasta varem kooli punnitada. laps saaks arvatavasti järgmine aasta sinna vanemate ihaldatud eliitkooli ka sisse.

Tundus ka, et ema oli “dirigent” ja isa pigem tegi ja kordas, mida ema oli ees ütelnud.
Kuidagi tõusiklik tundus tõesti see iga hinna eest lapse viieselt kooli saamine. Muidugi oli tore ja julge suhtlemisega laps, täiesti eakohase käitumisega, aga kooli jaoks polnud ta sotsiaalselt küps. Lasteaias hakkab igav ja areng taandub? Mängimise tähtsust lapse arengus ei peaks alahindama. Laps ju tahtis mängida – “kus mu nukuköök on?” – see vist oli ära peidetud, et laps mõttetustega ei tegeleks.

Ja laps jalgupidi püsti koolis koridori akna peal vanemate heakskiidul ja ilmselt abilgi? Nii ongi tänapäeval normaalne või?

Päris huvitavalt mõjusid ka need emad, kes seal 21.KK rääkisid, et tegelikult olekski õige, et laps käib väikses maakoolis ja pole üldse vaja rabeleda eliitkooli sissepääsu nimel. Irw… mis te seal katsetel siis teete? Aajaa, nende “maakool” ongi juhuslikult 21.KK?

#3061021:

#3060868:
#3060848:
Päris huvitavalt mõjusid ka need emad, kes seal 21.KK rääkisid, et tegelikult olekski õige, et laps käib väikses maakoolis ja pole üldse vaja rabeleda eliitkooli sissepääsu nimel. Irw… mis te seal katsetel siis teete? Aajaa, nende “maakool” ongi juhuslikult 21.KK?

paljud tahaksid panna last pisikesse maakooli, aga kui sa elad ikka tallinna kesklinnas, siis lähim selline kool asub päris kaugel ja käia ka ebamugav

ma ei ole jõudnud saadet veel lõpuni vaadata, aga tekkis küsimus, kuidas niisuguse sünnikuupäevaga üldse katsetele pääses?

ma ei ole oma lastega rohkem katsetel käinud kui vanima lapsega TPL-i katsetamas ja seal oli mul tükk tegemist, et nad lapse üldse katsetele registreeriksid, sest ta oli sündinud loetud päevad pärast koolikohustuslikkuse piiri, st ei pidanud veel kooli minema. tollal oli neil infomaterjalis kirjas ka, et nad ootavad katsetele koolikohustuslikke lapsi. kas enam ei ole seda piiri? samas isegi piirkonnakooli ei saa ju lihtsalt panna last, kellel ei ole veel koolikohustust, on vaja komisjoni hinnangut, et laps on kooliküps?

Ma endiselt ei arva, et too laps peaks tänavu kooli minema, aga muidu minu laps segab mulle ka pidevalt vahele ega lase täiskasvanutega rääkida, ehkki ma olen keelanud ja seletanud, nii et suu väsib ära. Samas istub ta teatris mitu tundi hiirvaikselt paigal nagu nukukene ning vanaemaga on vahel koolis kaasas käinud ja pikad päevad täiesti segamata gümnaasiumiklasside tundides istunud.

Samuti teab ta täpselt, mis päeviti ja mitu korda nädalas tal pärast lasteaeda mingeid toimetusi on, aga vabalt võib ta võõra inimese küsimuse peale eputama hakata ja mitte vastata vmt. Umbes täpselt nagu seal saates too tüdruk.

Kooliküpsed pole nad muidugi suure tõenäosusega kumbki. Aga otseselt üksikute kaadrisse jäänud hetkede põhjal ainult ei saa tegelikult selliseid asju hinnata, et kas laps vajadusel suudab ka paigal istuda või kas ta tegelikult aja kulgemisest ja oma nädalaplaanist aru saab. 🙂

Muide, kuna saates korduvalt rõhutati, et nad tahavad lapse ühe aasta võrra varem kooli panna, siis eeldatavasti ta sügisel ikka enam viiene ei ole, vaid saab lähematel kuudel kuueseks. Minu viiene laps läheb kooli alles 2021. 🙂

#3061705:

See tüdruk saab augustis kuueseks. Ma ei saa aru, kuidas ta saab lütseumis varunimekirjas olla, kui lütseumi vastuvōtutingimustes on selge sōnaga kirjas, et laps peab saama käesoleva aasta 1.oktoobriks seitsmeseks?! Väga veider!

ju taheti kaamera ees paremat muljet jätta 😀
jama ju, kui imelapseks peetu ei saagi kuhugi sisse