Teema: Rohenäpud – kuidas aiatööd edenevad?

Kägu kirjutas:

Mida toredat sel aastal kasvatate?

Naati. Palju naati.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Mida toredat sel aastal kasvatate?

Naati. Palju naati.

Naat on tõesti sel aastal jube jõudsalt visanud. vaarikate all on kõrge nagu suvel, piibelehepeenar on täiesti naati uppunud, aiaäärtes lokkab ka varsti poole meetri kõrguses.

Ma ei tea, ma annaks miljard eurot (kui mul oleks) inimesele, kes aitaks mul sellest neetud nuhtlusest lahti saada. Olen juba kõik aiandusfoorumid läbi tuulanud, et kasulikke nõuandeid leida, aga vastused kipuvad olema nii, et naadist ei olegi võimalik lahti saada. Vähemasti mitte mulle kättesaadavate vahenditega ja ca 5000m2 peal, nagu mul on. Üks põnevamaid soovitusi oli naadi “minema hirmutamine” naadi jaoks ebasõbralike taimedega (ei tea, kas sellel ka mingi tõepõhi all on) – mainiti takeete, aga neid ju ei istuta 5000m2 peale. Kui lihtsalt muru ja ristiku seemet peale külvata, ei tea, kas saaks mingisuguse enam-vähemgi normaalse muru?

Ühesõnaga, kes iganes teab toredaid meetodeid, kuidas naati tappa, andke teada. Muidu, ausalt öeldes, ei olegi tuju ja motivatsiooni üleüldse midagi istutada, kui on juba ette näha, et naat kõik ära lämmatab. Ei taha aeda minnagi enam. 🙁

Muru seest naadi väljaajamine on pris lihtne, kahe aastaga peaks plats puhas olema: muruseeme/ristik külvata ja niita korrapäraselt. Aga proovi teda välja saada päevaliilia või pojengipuhma ja vaarikate seest!
Mul on “õnn” omada veel üht jubedaimat nuhtlust, roomav kellukas taimeke ise suht tagasihoidlik, aga mis juured! Ma juba aastaid räägin, et kui sellest õudusest lahti saaks, ma oleks nõus naati kasvatama aknalaua peal ilutaimena 🙂

Aga tehtud on uus maitsetaimepeenrakast uue mullaga, olen laisk ja kasutasin valmiskasvatatud maitsetaimi. Juurdusid ja kasvavad kenasti. Potis müüakse toidupoes, petersell, meliss, tüümian, koriander, isegi salvei jne, kui ei viitsi seemnest kasvatamisega jännata, on see väga hea, eelmisel aastal sain terve majaääre õitsvat liivateed täis istutada 1 potitäiest.
Maasikapeenrad koos uute maasikatega, mesimurakapeenar on tehtud, kartul pottides, lilletaimed juba suured. Nüüd tuli vihma, saab maha istutada, muidu oli muld nii tuhkkuiv. Tomateid ei panegi, keegi ei söö neid, kasvatan hoopis füüsaleid ja kurki.

Just möödunud nädalavahetusel käisin turult taimi ostmas, nüüd on lillekastid täis istutatud või külvatud, kõrgpeenardest üks on veel must, ootab toas idanevaid kõrvitsaid-kurke. Lilledest saavad olema lillhernes, kress, lobularia, aster, saialill, peiulill; maitsetaimedest kaks münti, murulauk, basiilik, meliss, majoraan, salvei, till, kummel; köögiviljadest paprika, tomat (kile all), hernes, põld- ja aeduba, sibul, salat, kurk, kõrvits, suvikõrvits. Kõige rohkem varjus olevalt lillepeenralt kaevasin just 12 sõnajalapoega välja, seal maikellukesed, meelespead ja murtudsüdamed õitsevad üksteise võidu, aga see pole selle aasta töö.

Naadi vastu aitab niitmine. Endil on kõik maas, kasvuhoones tomatid ja paar pika kurgi taime, lavades kurk, paprika ja suvikõrvits. Peenral hernes, erinevad oad, peet, naeris, erinevad kapsad, mais, salat redis, midagi on veel. Kohutavas koguse lilli, varsti lähen istutan maha daaliad.

Kägu kirjutas:

Miks kõigil see naat nii suuri õudusevärinaid tekitab? Minu meelest väga ilus taim, söödav ka veel pealegi. Ma saan aru, kui kõrvenõges, ohakas või sosnovki karuputk aias vohaks, see tõesti oleks õudne.

Noh, meil näiteks on suur aguliaed, kreegi-, kirsi- ja õunapuudega. Kunagi endistel aegadel jagatud korterite vahel mõttelisteks osadeks. Kui mina sinna elama läksin, siis hakkasin selle oma korteri osa eest hoolitsema: seal on puude all palju sibullilli ja mõned pojengipõõsad. Ise panin veel mitmesuguseid püsililli juurde. Aga külgnevate osade eest keegi ei hoolitsenud ja seal on põhiliseks taimeks naat. Vahepeal on mulgi elu jube kiire olnud ja paar aastat pole eriti aega olnud aias toimetada. Tulemus: ka selle minu platsi peal vohavad naadid. Hakkasin just pealseid ära kakkuma, et lilli mingilgi määral päästa. Juhul kui mul on võimalik suvel vähemalt paar nädalat iga päev kaevata, siis saaksin veel oma lilled päästa. Alternatiiv on tõesti, et võtan muist lilli välja ja viin ajutiselt mujale, puudealusel alal aga käin paar aastat lihtsalt naate niitmas.

Kägu kirjutas:

Võtaks jänese kui teaks et jänku kõik mu naadi ära sõõks..minu õudus algas sellega kui maja ette suures lolluses kibuvitsa heki istutasin millega vist naadid kaasa tulid juurte vahel. Iga aasta olid naadid heki all, proovi seal neid okaste vahelt välja kitkuda. Kibuvits hakkas oma juurekesi ka vahepeal eesoleva muru peale välja ajama ja naadike ikka tublilt järgi. See aasta võtsime heki maha aga ega kibuvits ikka vabatahtlikult ei lahku, ajas jälle kasvud välja koos oma sõbra naadiga kes juba jõudis peaaegu muru ees vallutada. Suure vihaga võtsin siis eile hekilõikuriga siis kibuvitsa võsud ja naadi maha, trimmerdasin veel ja nüüd on majaesine nagu lahinguväli. Ausalt olen meeleheitel, müüks krt maja maha aga kes seda õudust kuubis majaees tahab. Poleks ma seda kibuvitsa ometi ostnud..lollll

Kui see ala sul lõpmata suur ei ole, siis mina soovitaks see mingi materjaliga hoolikalt kinni katta ja paariks aastaks sinnapaika jätta. Ma olen näiteks kuulnud, et kuskilt on hangitud vana mistrat selliseks otstarbeks. Seal peal saab isegi ajutist istumiskohta pidada vmt. Servaala, kus naadid ja kibuvitsad on ennast muru sisse ajanud, tasuks ehk läbi kaevata, aga kui väga hullu invasiooni veel ei ole, siis hoolikas muruniitmine peaks sealt servast vähemalt naadi välja sööma.

Andke nõu, millist lille poleks veel hilja maha külvata? Saialill, rukkilill, kas on midagi veel?

kosmos, kivikilbikud, ei tea ju, kui suurt/madalat sa tahad. Otsi asju, mida avamaale külvata: nemeesia (kuigi mul ei tulnud, lihtsalt pakist maha visates midagi erilist üles), kress, päevalill, lillherned ja -oad. Siin on terve loetelu, mida kuna teha ja mida veel otse aeda külvata.

Lisatud: Oohh, oli mul ka plaanis hakata kunagi naadilehekesi ükshaaval pintsliga roundupitama, et paganast muidu lahti ei saa puhmastes. Mõte oli hea, aga kus mul see aeg mööda aeda mingi pintslikesega kepselda ja ükshaaval lehekesi maalida 🙂 Kibuvits on ka üks aia “toredusi”, kaevasin oma põõsa välja 3a tagasi ja üsna kapitaalselt, niipalju kui vhegi ktte sain, aga ikka leian ma võsusid teisest aia otsastki, julgelt 20 meetri eemal.

Mulle kolis koos põllumullaga jällegi põldosi aeda. Muru sees ei ole eriti lokkama läinud, sest see teatavasti ei talu niitmist. Aga peenrad ja põõsaalused on õudus kuubis. Nii kurb olen, ma lihtsalt ei suuda neid rohelisi oksakesi enam välja tirida, selline tunne on, et iga rohimisega see isend paljuneb kümnekordselt. Mürk ei pidavat ka mõjuma. Aga aia üldmuljele mõjub see halvasti, selline tunne on pidevalt, et ma nagu ei viitsikski peenraid rohida… tegelikult on nii, et osi kerkib iga päevaga aina uuesti ja uuesti.
Oli plaanis teha aianurka üks kena püsilillepeenar, nüüd mõtlen, et kas peaks äkki selle ala musta katte alla panema paariks aastaks – kas siis saaks põldosjast lahti lõpuks?

kui nuhtlusest rääkida – siis kuidas saada lahti vaarikast, mis tungib järjekindlalt kasvuhoonesse. Kusjuures vaarikate ja kasvuhoone vahet on vähemalt meeter, see on niidetud ala. lisaks üritab ikka kreek taas meie aias kasvama hakata.

aga kasvuhoones on tomatid ja 2 kurki. rediseid, salat ja till on kasvuhooones valmis, avamaal on ka ühteteist tärkamas, kartul on ka väljas, maasikas on õites.

Kägu kirjutas:

Mul on plaanis ära proovida Roundupi geel. Ma just mõtlesin, et miks pole välja mõeldud sellist mürki, mida paned umbrohule nii, et ülejäänud taimed ja keskkond ei kahjustuks. No ja ongi selline asi välja mõeldud. Nii peaks saama lahti umbrohust, mis end lillepuhmaste vahele sättinud. Ei tea, kas see asi nii toimib. Loodame. Siis on minu mure lahendatud.

Roundup on kohutavalt kahjulik, jääb keskkonda aastateks. Ei soovitaks kasutada, eriti lastega peredes. Kuulasin selle kohta spetsialisti loengut ja ausalt öeldes ei saa aru, miks see veel keelatud ei ole.

Kiusatus veel kord sõna võtta ja eelmiselt käolt küsida, mitu kilo naati ta jaksab päevas siis ära süüa. Jah, ma söön küll naati – varakevadel, kui see on esimene roheline, mis maast välja tuleb. Nüüd, kui igat sorti salateid ka juba kasvab, tundub naat siiski üsna maitsetu. Aga oma kunagisest lilleaiast jõuan ma praegu poole tunniga kaks kärutäit naati üles kakkuda. Lausa kahju, et lehma ei ole!
See saepuruga katmine on hea nipp küll, aga mitte väikeste sibullillede (lumi- ja märtsikellukesed), sinilillede ja priimulate korral, mis minu aia varakevadel nii ilusaks teevad. Pealegi ei ole mul sellist head saepuruallikat.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Mul on plaanis ära proovida Roundupi geel. Ma just mõtlesin, et miks pole välja mõeldud sellist mürki, mida paned umbrohule nii, et ülejäänud taimed ja keskkond ei kahjustuks. No ja ongi selline asi välja mõeldud. Nii peaks saama lahti umbrohust, mis end lillepuhmaste vahele sättinud. Ei tea, kas see asi nii toimib. Loodame. Siis on minu mure lahendatud.

Roundup on kohutavalt kahjulik, jääb keskkonda aastateks. Ei soovitaks kasutada, eriti lastega peredes. Kuulasin selle kohta spetsialisti loengut ja ausalt öeldes ei saa aru, miks see veel keelatud ei ole.

Tegemist on geeliga, millega puudutad konkreetset umbrohtu. Ma küll ei näe, kuidas see ülejäänud keskkonda saastaks. Pritsimine on hoopis midagi muud ju. Seda ei teeks ma elus.