Asi algas siis nii:kuupäev 22.01 kell 02.30 ärkasin väikese valu pärast, mis meenutas mensese valu. Arvasin, et tegu jälle libakatega, püüdsin uuesti uinuda. Aga vähe aja pärast oli taas valu torge. Otsustasin, et lähen käin du¨¨i all.
Peale du¨¨i valu ei kadunud, vaid lisandus kerge seljavalu. Hakkasin siis valude vahesid mõõtma, need olid ebaregulaarsed. Ronisin voodisse tagasi, hakksin raamatut lugema. Ei tahtnud veel meest üles ajada, kuigi ta paaril korral küsis, et miks ma ei maga. Valetasin talle, et pole und, loen natuke ja siis jään magama. Abikaasa ütles, et eks ma ise tean, mis teen ja jäi magama.
Kell hakkas pool 6 saama, kui, uskumatu, aga tõsi, kõhus käis mingi imelik plõksatus. Tõusin istuli, ise mõeldes, et äkki nüüd veed lahti. Tõusin voodist püsti ja nagu keegi oleks kulbiga vett põrandale visanud.
Ajasin mehe üles. Pakkisin viimased asjad kotti, panime end riidesse. Ajasin poja ka üles, et nüüd emme peab haiglasse minema, venna hakkab sündima. Uskumatu, kui kiiresti laps üles ärkas ja end riidesse pani. Lapse viisime mu venna juurde.
Haiglasse jõudime kell 6.10. Autos muutusid valud regulaarseks ja olid 4min vahedega. Mees tegi ka meeletut sõitu, õnneks oli tee puhas ning liiklus hõre ja mitte ühtegi metslooma teel,. Sõita oli vaja ligemale 30km.
Haiglas saadeti kohe sünnitustuppa, tehti KTG, mis näitas ilusat emakatööd- nagu ämmakas ütles. Kella 7.30 ajal tuli arst, avatust oli vaid 3cm.
Nii ma siis valutasin palli peal, vahe peal käis ämmakas jällegi juhtmeid külge panemas. Aeg läks ikka päris kiiresti. Mingil ajal soovitas ämmakas du¨¨i alla minna. Seal sain olla vist 15-20min, kui tundsin, et tahaks pressida. Hüüdin mehele, et rätiku tooks, rääkisn talle, et vist on press peal, et ootan uue valuhoo ära ja siis, kui ikka sama tunne, mingu kutsugu ämmakas. Ja nii oligi, ikka see kakahäda tunne. Ämmakas nagu oleks teadnud, et tal vaja minu juurde tulla. Ütlesin talle, et tahaks nagu punnida. Ämmakas siis ütles, et vaatab palju avanenud on. Ja uskumatu 9,5cm Kell oli 11.20. Ämmakas küsis kuidas tahan sünnitada, et tema soovitus oleks järi, kuna mul nii väike kõht. Olin tema ettepanekuga nõus, kuigi alguses olin arvanud, et sünnitan nagu esimesegi poolistuvas asendis laual.
Kuid siis muutusid pressid nõrgemaks, ÄE andis mingit imemistabletti, tänu millele tulid pressid tagasi. 11.37 oli meie pisi-poja mu rinnal.
Poja kaalus 2945 ja pikkust 50cm. Apgariks 9/9.
Mina pääsesin seekord õmblustest :).
Mehest oli ka väga palju abi.
Sünnitasin Rakvere haiglas ja ämmaemandaks sattus ka sel korral Tamara Hütt, kes on väga-väga tore.
Pojake kosub hästi. Harjume uue elukorraldusega. Netis olemiseks on nüüd nii vähe aega. Vabad hetked kuluvad suurema lapsega (5a)tegelemisele, söögi tegemisele ja natuke kui võhma, ka koristamisele.
Ja vanem laps on nii asjalikuks hakanud. Mänguasjad enam ei vedele :D, igal võimalikul viisil püüab abiks olla. Hästi palju tahab väikese vennaga voodis lihtsalt pikutada ja juttu rääkida.
Sai vist väga pikk jutt, tor kui keegi viitsib lõpuni lugeda.
Tõeliselt hea tunne, et see ootusaeg lõpuks läbi sai 🙂
