Plaanis on hakata naadist ja muust jamast vaarikate alust puhastama roundup geeliga. Kas keegi on proovinud ja millised olid tulemused?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 10.06 22:30; 10.06 23:14; 11.06 11:44; 12.06 00:11;
Teema: Roundup-i geel
10.06.2017 22:30
To report this post you need to login first.
10.06.2017 22:57
Ma arvan, et kellelgi pole kogemusi vaarikaaluste puhastamisel round-up’iga. Googelda, millega tegu, siis mõistad, miks.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 10.06 22:57; 12.06 08:43; 12.06 10:08; 22.06 13:22;
To report this post you need to login first.
10.06.2017 23:04
pärast sööd selle jama omale sisse ju
To report this post you need to login first.
10.06.2017 23:14
11.06.2017 00:14
Geel peaks mõjuma ju ainult konkreetsele taimele.
mismoodi see tehniliselt välja näeks, see vahetegemine?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.06 00:14; 12.06 09:56;
To report this post you need to login first.
11.06.2017 07:26
Plaanis on hakata naadist ja muust jamast vaarikate alust puhastama roundup geeliga. Kas keegi on proovinud ja millised olid tulemused?
Hull inimene!
To report this post you need to login first.
11.06.2017 11:44
11.06.2017 12:24
Sellest geelist on olemas ka vedelikuna toode. Tavakodanikule seda ei müüda.
Mürgistuse tunneb ära väga lihtsasti: suus tunnete väga magusat maitset. Loobuge KOHE edasisest mürgiga käitlemisest, jätke nõud ja pritsid ja kindad ja kaitseriided jne, koorige end paljaks ja kohe pesema. Ärge üritage mürki kasutada enne vihma, peab olema vähemalt pool päeva kuiva ilma. Kõige tähtsam: lugege infot pakendilt.
Kui sellist vahendit kasutada on vaja siis pigem sügisel, terve eelduslikult sooja sügise ja talve mõjudes pole kevadeks midagi ohtlikku enam järel. Kui teate, et, asukohaga kontakti pole siis pole probleemi.
To report this post you need to login first.
11.06.2017 13:42
Minul ka vaarikaalune maa hullult naati täis aga round-upi ei kasutaks seal mingil juhul. Ma ju söödan oma lastele neid vaarikaid. Suve jooksul ca 3-4x kitkun naadi ära, muidugi peagi on ta taas tagasi. Vaarikate jaoks see probleem pole, kannavad väga hästi marju.
To report this post you need to login first.
11.06.2017 15:24
Pane Googli otsingusse glüfosaadid ja loe terviseks! Siin üks kirjutis:
Glüfosaadid, toime inimesele ja loodusele
01.11.2012
Luule Metspalu,
Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonna instituudi teadlane
Esmakordselt ilmusid glüfosaatide baasil valmistatavad herbitsiidid turule 1970-ndate aastate alguses ning praegusel ajal kasutatakse neid maailmas kõige rohkem. Glüfosaatide populaarsus on eelkõige tingitud esmastootja Monsanto Company kinnitustest, et tooted pole ohtlikud inimesele ega keskkonnale. Tuntuim glüfosaatne herbitsiid on Roundup, mida turustatakse enam kui 100 riigis.
Kasutamine on viimasel aastakümnel järsult suurenenud tänu glüfosaadikindlate kultuuride väljatöötamisele. Praegu on tuntumad herbitsiidikindlad kultuurid sojauba, puuvill, mais, raps jne. Kasutatakse laialdaselt põllul, metsas, aias, teeäärtes, kahjuks ka veekogudes jne. Väga tähtis on märkida, et glüfosaadist on sageli veelgi mürgisemad herbitsiidi koosseisus olevad abiained.
Glüfosaatide müük Eestis on viimastel aastatel kõvasti tõusnud, inimesed on saanud jõukamaks ja glüfosaatide hind on langenud. Eestis oli 2006. aastal lubatud kasutada 14 erinevat glüfosaatide baasil loodud herbitsiidi, neist kuus on Roundupi eri vormid.
Kuidas glüfosaat taime tapab?
Glüfosaadi molekulid, tungides taimerakkudesse, takistavad valgu sünteesi, blokeerides kolme valgu koostises oleva aminohappe – fenüülalaniini, trüptofaani ja türosiini moodustumise (taimed nälgivad surnuks).
Kuna esimest kahte selgroogsed ei sünteesi ning türosiin moodustub soojaverelistes teisiti kui taimedes, usuti pikka aega, põhjendamatult, et glüfosaat on inimesele ohutu.
Kuid juba 1991/92 hakkasid arstiteaduslikes ajakirjades ilmuma artiklid, kus leiti, et glüfosaatidega kokku puutunud põllumajandustöötajate hulgas suurenes pahaloomulistesse kasvajatesse haigestunute arv. Kuivõrd Monsanto firma oli oma glüfosaatseid preparaate reklaaminud kui täiesti ohutuid, kaevati nad kohtusse eksitava reklaami esitamise pärast ning sunniti selline reklaam toodetelt eemaldama.
Toime soojaverelistele on mitmesugune
Välised ilmingud on silmade kipitamine, pisaravool, nägemise ähmastumine, nahalööve, nahapõletused või sügelemine, iiveldus, kurgu kraapimine. Aga ka astmahoog, hingamisraskused, pearinglus, nohu, uimasus.
Laborikatseis on leitud, et glüfosaadid kahjustasid hiirte maksas ja neerudes DNA-d ning tekitasid geneetilisi kahjustusi luuüdis. Kahjustusi on leitud ka inimese ning veiste vererakkudes, aga ka sidekoes. On leitud otsene seos glüfosaatide kasutamises ja verevähki ning munandivähki haigestumise sagenemises. Aga ka kilpnäärme kasvajate tekkes, mitte-Hodgkinsi lümfoomi (lümfisüsteemi kasvaja) sagenemises, rinnavähi rakkude kiirenenud jagunemises, silmakae tekkes ning läätse kahjustustes.
Glüfosaadi jäägid mullas ja vees
Kaua arvati ekslikult, et mullas glüfosaat seotakse ja inaktiveeritakse kiiresti. Nüüdseks on teada, et mullaosakeste poolt esialgselt seotud osad vabanevad kergesti, on väga mobiilsed, satuvad ringlusse ning on väga mürgised.
Suureks takistuseks meie teadmistele on see, et glüfosaati on keskkonnas tehniliselt äärmiselt raske määrata ning maailmas on praegu vaid mõni labor, kellel on olemas vastav uurimisbaas. Nende laborite töödest on selgunud, et senised andmed jääkide puudumise kohta toidus ja keskkonnas on väärad.
Glüfosaadijääke on leitud 249 päeva põllumuldades ning 296 ja enama päeva metsamuldades, põhjustades vihmausside ja kasulike putukate suremist. Glüfosaat satub pinnavetega kergesti veekogudesse, kus see kahjustab veelinde, -loomi ja -taimi.
Glüfosaatide kasutamist seostatakse arvukate uute taimehaiguste tekkega. Glüfosaatide kasutamisel ägenesid seenhaigused teraviljadel, sojaubadel, suhkrurool. Glüfosaadiresistentsusest on saamas üleilmne probleem.
Luule Metspalu väga põhjalikus artiklis olid kõik faktid esile toodud allika viidete ja graafikatega. Luule Metspalu on mitmete erialaste raamatute autor.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 11.06 15:24; 14.06 17:05; 15.06 07:14;
To report this post you need to login first.
11.06.2017 17:03
Jah, annna rumalale kätte vahend ja ta alles näitab, mida sellega teha saab! Oma mätta saab puhtaks mõistmata, et tegelikult saetakse oksa, millel ise istutakse! Jah, osta Roundup ja hakka aga mürgitama. Naat kaob nii, et tolmujutt on taga!
To report this post you need to login first.
11.06.2017 19:18
Kui plaanis neid vaarikaid süüa, siis kindad kätte ja rohima. Kui ei viitsi, siis parem osta vaarikaid poest.
To report this post you need to login first.
11.06.2017 21:52
Kui plaanis neid vaarikaid süüa, siis kindad kätte ja rohima. Kui ei viitsi, siis parem osta vaarikaid poest.
vaarikaid need naadid ju ei häirivat… teokasvanduse loovad nad sinna vaaarikate alla küll.
To report this post you need to login first.
11.06.2017 23:26
Roundupil ja viljatusel on samuti seos, nii et – Roundup peale, lapsed suvel paljajalu vaarikamaale… Vast jätaks selle lükke ikka tegemata.
To report this post you need to login first.
12.06.2017 00:11
12.06.2017 08:43
Nii palju ökohulle siin… Need on nii mikroskoopilised kogused, mis mulda jäävad, et pole tähelepanu väärt. Tegelikult ma ei palunud loengut.
Igal juhul tegin proovipinnad ära. Põhiline, et noori järgmise aasta vaarikaid ära ei tapa. Meil vaarikad aia ääres piiriks, naabritel samuti. Kus mina näiteks tean, kuidas ta oma vaarikaalused korras hoiab, võib-olla ka roundupitab. Iga pisiasja pärast ei tohi nii hullult muretseda.
Mis sa nende järgmise aasta vaarikate pärast praegu muretsed. 😀 Söögikõlbulikke vaarikaid sa sealt nüüd lähimate aastakümnete jooksul ei saa ju … Ja mis naati puutub, kuna sa googeldama minna ei viitsinud, ei saanud sa ka teada, et glüfosaat, khm, khm, naadist jagu ei saa, oma juurestiku eripära tõttu.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 10.06 22:57; 12.06 08:43; 12.06 10:08; 22.06 13:22;
To report this post you need to login first.
12.06.2017 09:56
Ja mis naati puutub, kuna sa googeldama minna ei viitsinud, ei saanud sa ka teada, et glüfosaat, khm, khm, naadist jagu ei saa, oma juurestiku eripära tõttu.
Kuna teemaalgatajat paistab huvitavat ainult see, mis on silmale nähtav ja kohe, siis ei tohiks olla probleemi – naadilehtedest peaks mõneks ajaks ikka lahti saama.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.06 00:14; 12.06 09:56;
To report this post you need to login first.
12.06.2017 10:08
Ja mis naati puutub, kuna sa googeldama minna ei viitsinud, ei saanud sa ka teada, et glüfosaat, khm, khm, naadist jagu ei saa, oma juurestiku eripära tõttu.
Kuna teemaalgatajat paistab huvitavat ainult see, mis on silmale nähtav ja kohe, siis ei tohiks olla probleemi – naadilehtedest peaks mõneks ajaks ikka lahti saama.
Huvitav, et ta trimmerdamise peale ei tulnud.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 10.06 22:57; 12.06 08:43; 12.06 10:08; 22.06 13:22;
To report this post you need to login first.
12.06.2017 11:34
kui ma oleksin üksik pensionär ja suudaks seda vahendit tõepoolest määrida pintsliga vaid naatidele, mida ise hiljem sõrmega ei puuduta, siis ok.
aga kuna mul on nii perekond (kes vahetevahel hoogtöö korras või mänguhoos ka umbrohtu välja rapsib) kui ka koduloomad, sh kutsikas, kes on pähe võtnud aia “ümberdisainimise”(hammastega väljatirimise ja käppdega kaevamise meetoditel), siis ma sellist mürki ei kasutaks kindlasti.
naatide vastu aitab hästi nii pidev niitmine (kui maja ostsime, oli muru asemel naat, millest saime niitmisega kiiresti lahti) kui ka lämmatamine (asetad marjapõõsaste alla mitu kihti ajalehtede läikivaid reklaamlehekülgi, peale raputad raskuseks koorepuru, vaja korrata iga 3-4a tagant)).
ja tegelikult, kõige lihtsam nipp naatidega vaarikate vahel: lase naadid pikaks kasvada, ära rohi välja iga pisikest naaditaime. kui naat saab rahus vohada, siis ta kasvab eelkõige pikkusesse, mitte ei laiene juurevõsudega, kui naat on piisavalt suur, paned sõrmed tema puhmastiku alla ja sikutad, pikalt jõudu rakendades, siis tuleb kogu naat korraga välja + ligi meeter juurestikku ka koos kõrvaltaimedega. mina teen niimoodi vaid korra 2-3 nädala tagant. ja vaarikate alused ON puhtad (kui külalised tulevad)
To report this post you need to login first.
12.06.2017 11:55
Naadi vastu aiamaal on hea välkkõblas.
Kitkumise alternatiiviks, kui mullapinnast rääkida 🙂
Jalutad korra nädalas aiamaalt läbi ja lased naks-naks põõsaalused ja peenravahed kõplaga üle. Kui rutiin on sisse töötatud, siis on väga lihtne niimoodi asja kontrolli all hoida. Juuri muidugi kätte ei saa, aga järjepidev kõplamine muudab naadi lõpuks väga hapraks.
Mul on metsaäärne aiamaa ja aed – seal ei saa lootagi erilist steriilsust või täielikku umbrohuvabadust.
To report this post you need to login first.
12.06.2017 15:01
Kuna teemaalgatajat paistab huvitavat ainult see, mis on silmale nähtav ja kohe, siis ei tohiks olla probleemi – naadilehtedest peaks mõneks ajaks ikka lahti saama.
Huvitav, et ta trimmerdamise peale ei tulnud.
Trimmerdamisega ei saa vaarikate seest naate kätte. Olen proovinud ja jäin ka vaarikatest ilma, trimmer lõikab tuimalt kõik maha.
To report this post you need to login first.
12.06.2017 20:49
Ja lõpuks – naadile Roundup ei aita, pisut närtsitab aga see on kõik. Ma olen korduvalt proovinud väikesel alal, erinevatel sealjuures. Mul aias söögivilju ei kasva, naabritel sama teema ja väikseid lapsi samuti pole kummalgi, sellegipoolest proovisin väga piiratud alal.
To report this post you need to login first.
13.06.2017 09:55
Selle roudupi geeliga pole miskit teha. Proovisin ära. Tegin lillepeenardes mõned naadid sellega kokku. Nüüd kolm nädalat möödas ja ma näen küll, millised naadid ma kokku geelitasin. See koht on õrnalt pruunikas. Aga naat ise on ikka alles. Huvitav, kas ma peaksin sügiseni ootama, millal see naat ära kaob. Igal juhul mul jäi see geel kuuri seisma ja ikka käsitsi kitkun naate. Vaarikate alla ma selle geeliga ei läheks.
To report this post you need to login first.
13.06.2017 10:20
Äkki siiski on naabril natuke rohkem mõistust peas ja äkki ta rohib vanamoodi? Just nii nagu üks ütles, teen mina ka: lasen naadil kasvatada ilusa puhma, siis rohin, siis tuleb ilusti tõmbamisega kogu lehekodar pluss veel meetrijagu juurestikku kaasa. Mida kohevam on muld ja mults, seda lihtsam. Üldse tõmban välja just lehepesad, ei katku üksikuid lehti, kõiki juuri nagunii püsilille/põõsa seest ktte ei saa, see eeldaks ümberkaevamist.
Olen kasutanud roundupi väga ettevaatlikult ja ka ühekaupa lehti peitsinud, tulemus oli suht ümmargune null. Ei võta see üks tilk lehel tervet naadikolooniat maha nagu niidetult, üks või kaks lehte lähevad krussi ja kollakaks ja ongi kõik, kasvatab kõrvale uued. Suure jõulise kasvuga umbrohule oleks vaja rohkem kui tilgakest lehe peale. Korraliku pritsimisega jääd aga vaarikatest ilma. Kasutatakse kuival ajal, et vihm mürki maha ei peseks (aga lõpuks jõuab see ikka mulda). Kasutasin ka mädarõikapuhmal- lehed läksid kollaseks, hiljem taastus põõsas täielikult ja ainuke, mis ma sellest sain, et ma seda mädarõikajuurikat enam ise kasutada ei saa. Nüüd kaevan.
Multsi ja rohi, mitte ära looda, et mingi mürk sulle aednikutööd teeb, ei ole sellel mõistust peas ju ja ühtemoodi mürgitab mii vaarikad kui naadi ja ma ei usu kunagi, et sa sellega naadist kenasti lahti saad. Saan aru, kui oleks päris selline pind pritsimiseks, mida ei kasutata kunagi toidukasvatamiseks ja kus ei tohi kasvada ühtki liblet(sõidutee sillutisekivide vahel vms).
Mulle tundub ka see geel palju lahjem kui ise tehtav lahus (kuigi teen ka selle lahjema kui ette nähtud), tuttav kasutas geeli ja ütles, et naadil aevastada selle peale, ei tee talle mitte midagi.
“Reklaami kohaselt musta maad maha jättev Roundup – tüüpi herbitsiid jääb naatidega hätta – need suudavad ajapikku ikkagi elule tõusta.” allikas: http://www.calmia.ee/Artiklid/naadisoda.htm
Ja pealegi näeb see kuu aega kollaseks-pruuniks-mustaks muutuv ja surev umbrohi jäle välja, aga enne teda üles kitkuda ka ei saa, sest mõk alles levib ja mõjub.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 13.06 10:20; 20.06 14:52; 22.06 16:11;
To report this post you need to login first.
13.06.2017 10:33
Nii palju ökohulle siin… Need on nii mikroskoopilised kogused, mis mulda jäävad, et pole tähelepanu väärt. Tegelikult ma ei palunud loengut.
Igal juhul tegin proovipinnad ära. Põhiline, et noori järgmise aasta vaarikaid ära ei tapa. Meil vaarikad aia ääres piiriks, naabritel samuti. Kus mina näiteks tean, kuidas ta oma vaarikaalused korras hoiab, võib-olla ka roundupitab. Iga pisiasja pärast ei tohi nii hullult muretseda.Mis sa nende järgmise aasta vaarikate pärast praegu muretsed. ???? Söögikõlbulikke vaarikaid sa sealt nüüd lähimate aastakümnete jooksul ei saa ju … Ja mis naati puutub, kuna sa googeldama minna ei viitsinud, ei saanud sa ka teada, et glüfosaat, khm, khm, naadist jagu ei saa, oma juurestiku eripära tõttu.
Hahahaha 😀
To report this post you need to login first.
13.06.2017 13:28
Eiiiii!!! See on keemiarelv!!! Pärast sööd neid vaarikaid?? See tapab veel mitu põlve pärast sind:((( Uuri palun ikka enne veidi.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 13.06 13:28; 20.06 13:45;
To report this post you need to login first.
14.06.2017 14:29
Jeerum küll! Teemaalgataja suguste idiootide pärast ei julge varsti enam turult ka aiasaadusi osta. Raudselt ehmatas nüüd ära ja saadab nüüd lapsed kuskile teeäärde vaarikaid müüma. Miks meie poodides sellist kemikaali veel müüakse, eestlasi on niigi vähe…
To report this post you need to login first.
14.06.2017 17:05
See tapab veel mitu põlve pärast sind:((( Uuri palun ikka enne veidi.
Tegelikult ei olegi täpselt teada millisteks ühenditeks ta mullas laguneb ja millega see kõik võib lõppeda. Järelmõju on pikk ja uhutakse ju sadevetega ümbruskonda, põhjavette.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 11.06 15:24; 14.06 17:05; 15.06 07:14;
To report this post you need to login first.
15.06.2017 00:16
Me rajasime kasvuhoone täielikule heinamaale. All oli orasheina, võilille ja ristikusegu. Kõigepealt pritsisimegi Round upiga kasvuhoonealuse maa üle. Kui umbrohi sealt hävitatud, siis kaevasime üles, noppisime veel juurikaid välja ja segasime mulla kompostiga läbi. Juba kolm aastat oleme rahus tomateid, kurke saanud ja söönud. Rohida ka eriti pole siiani vaja olnud. Ei kurda millegi üle.
To report this post you need to login first.
15.06.2017 07:14
Me rajasime kasvuhoone täielikule heinamaale.
Ega kasvuhoone poole hektari suurune pole? Kui oleksite must kile peale tõmmanud, oleks sama efekt olnud. Päikese käes kile all sureb taimestik päris ruttu.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 11.06 15:24; 14.06 17:05; 15.06 07:14;
To report this post you need to login first.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
