Kas siin on mõni isend, kes teab tunnet kui läbi seksuaalse ekstaasi tunned lähedust ja hingesidet teise inimesega? Ja kes mõistaks et omanditundel pole midagi pistmist armastusega?
Kas siin on mõni, kes neist küsimustest aru sai?
Sul ei olnud seal ju mingeid seisukohti.
Suht lõuna ajal juba purjus?
Suht lõuna ajal juba purjus?
Mulle tundub, et ta käis oma abielus oleva ülemusega lõunapausi ajal kähkukat tegemas ja siis tekkis rinda pakitsev tunne kirjutada selline teema… sellega klapib ühthästi omanditunde ja armastuse teema ning hingesuguluse ja ekstaasi teema.
Pole hullu, see läheb üle hiljemalt paari kuu pärast või siis kui vahele jääte. Siis tuleb välja, et pole see hingeside nii tugev ühti.
Kas siin on mõni isend, kes teab tunnet kui läbi seksuaalse ekstaasi tunned lähedust ja hingesidet teise inimesega? Ja kes mõistaks et omanditundel pole midagi pistmist armastusega?
Tead, läheduse tunde kogemiseks pole isegi seksi vaja. On võimalik elada terve elu nii, et koged lähedust. Ja seda lähedust võid kogeda ka nendega, kes seksuaalselt jätvad täiesti külmaks. Sa ei kujuta ette, mis on seks siis kui lähedus on juba enne olemas, kui asjaks läheb. Nii et arenguruumi on, pane aga edasi 🙂
Kas siin on mõni isend, kes teab tunnet kui läbi seksuaalse ekstaasi tunned lähedust ja hingesidet teise inimesega? Ja kes mõistaks et omanditundel pole midagi pistmist armastusega?
Tead, läheduse tunde kogemiseks pole isegi seksi vaja. On võimalik elada terve elu nii, et koged lähedust. Ja seda lähedust võid kogeda ka nendega, kes seksuaalselt jätvad täiesti külmaks. Sa ei kujuta ette, mis on seks siis kui lähedus on juba enne olemas, kui asjaks läheb. Nii et arenguruumi on, pane aga edasi
Et siis kõigepealt peab olema lähedus ja alles siis on seks? Kas nii?
Ja võib vabalt olla lähedus ilma et üldse kunagi seksiks?
Ühes teises teemas oli definitsioon: seks on pisut piinlik bioloogiline tegevus.
Mina sain küsimusest aru. Seda esimest olen vist tundnud küll.
Omanditunde koha pealt vastaks nii, et lihtsam öelda kui teha.
Veel küsiks, et kumb armastab rohkem, kas inimene, kes tahab teist omada või see kellel oma partneri käimistest sügavalt savi on?
Kas siin on mõni isend, kes teab tunnet kui läbi seksuaalse ekstaasi tunned lähedust ja hingesidet teise inimesega? Ja kes mõistaks et omanditundel pole midagi pistmist armastusega?
Tead, läheduse tunde kogemiseks pole isegi seksi vaja. On võimalik elada terve elu nii, et koged lähedust. Ja seda lähedust võid kogeda ka nendega, kes seksuaalselt jätvad täiesti külmaks. Sa ei kujuta ette, mis on seks siis kui lähedus on juba enne olemas, kui asjaks läheb. Nii et arenguruumi on, pane aga edasi
Et siis kõigepealt peab olema lähedus ja alles siis on seks? Kas nii?
Ja võib vabalt olla lähedus ilma et üldse kunagi seksiks?
seks on oluline siis kui huvitud kellegi kehast. Peale rahuldust selline enam huvi ei paku või hakkab endal piinlik. Kellegi isiksuse vastu huvi tundes on seksile mõtlemine kuidagi ebavajalik, isegi kui ta on piltilus ja seksikas. Ma testin enda tundeid sedasi. Kui peale seksi või eneserahuldust on samad tunded alles või tekib suurem igatsus, siis on asi päris. Kas see ongi lähedus ja kirg? Ma arvan, et jah. See teine asi on lihtsalt bioloogilised vajadused
ahah ???? tänan et lahti kirjutasite
minu seisukoht?
Hingesidet seksis ei koge eriti paljud inimesed, siit ka küsimus kas siinsetest on keegi seda kogenud.
Seks on kõikvõimalikke asju täna aga mitte lähedus ega hingeside.
Seks on maksevahend, tüütu kohustus, pingemaandus, ajaviide, nümfomaania. Seksitakse selleks et mees naabrinaist ei läheks suksutama, hirmust et mees võib maha jätta. Seksitakse selleks et jõukas mees endale saada ja siis enda küljes hoida. Seksitakse et lapsi saada. Seksitakse sest polemidagi targemat teha. Seksitakse sest hinges on tühjus ja karjub läheduse järgi kuid seda ei saavutata nii seksitaksegi sõltuvusest – pole lähedust pole rahuldust on vaid kiirabi korraks leegi kustutamiseks aga leek lööb kohe ju uuesti lõkkele ja vaja uuesti kustutada ja nii jääd sõltuvaks. Seksitakse pingemaanduseks. Seksitakse kõikvõimalikel motiividel. Aga kas keegi ka teab seda tunnet kui seksid ja sa tunned kuidas sulad teise inimesega armastuses ühte? Kus seks ei olegi maksevahend või pingemaandus vaid see võimas side läbi armastuse kahe inimese vahel? Muidugi enamus teavad et nii see nagu peaks vist olema kuid kui ausalt vaadata endale otsa siis enamasti ei seksi keegi läheduse ja armastuse pealt vaid ikka vaid kiima ja kire pealt.Omanditunne.
Seks on see mis ta on sest inimesed tahavad teist inimest ära orjastada, enda omandiks teha. Tegelikkuses ei saa tõeline lähedus ja armastus tekkida seni kuni inimesed püüavad üksteist ära omistada. Omistamisest lähtudes ongi seks maksevahend.
Jah, olen kogenud. Ja lisaks ka armastanud tingimusteta, sh ilma omanditundeta.
Miks see Sulle küll huvi pakub? Kirjeldada seda on üsna võimatu ja need, kes seda kogenud ei ole, ei teagi, et selline tunne, mis siis tekib, olemas on.
ahah ???? tänan et lahti kirjutasite
minu seisukoht?
Hingesidet seksis ei koge eriti paljud inimesed, siit ka küsimus kas siinsetest on keegi seda kogenud.
Seks on kõikvõimalikke asju täna aga mitte lähedus ega hingeside.
Seks on maksevahend, tüütu kohustus, pingemaandus, ajaviide, nümfomaania. Seksitakse selleks et mees naabrinaist ei läheks suksutama, hirmust et mees võib maha jätta. Seksitakse selleks et jõukas mees endale saada ja siis enda küljes hoida. Seksitakse et lapsi saada. Seksitakse sest polemidagi targemat teha. Seksitakse sest hinges on tühjus ja karjub läheduse järgi kuid seda ei saavutata nii seksitaksegi sõltuvusest – pole lähedust pole rahuldust on vaid kiirabi korraks leegi kustutamiseks aga leek lööb kohe ju uuesti lõkkele ja vaja uuesti kustutada ja nii jääd sõltuvaks. Seksitakse pingemaanduseks. Seksitakse kõikvõimalikel motiividel. Aga kas keegi ka teab seda tunnet kui seksid ja sa tunned kuidas sulad teise inimesega armastuses ühte? Kus seks ei olegi maksevahend või pingemaandus vaid see võimas side läbi armastuse kahe inimese vahel? Muidugi enamus teavad et nii see nagu peaks vist olema kuid kui ausalt vaadata endale otsa siis enamasti ei seksi keegi läheduse ja armastuse pealt vaid ikka vaid kiima ja kire pealt.Omanditunne.
Seks on see mis ta on sest inimesed tahavad teist inimest ära orjastada, enda omandiks teha. Tegelikkuses ei saa tõeline lähedus ja armastus tekkida seni kuni inimesed püüavad üksteist ära omistada. Omistamisest lähtudes ongi seks maksevahend.
Kuradi hästi kirjutatud! Aitäh! Kirjutan kahe käega alla.
Mida rohkem miinuseid, seda rohkem tõde — inimesed ei armasta tõde.
Kuradi hästi kirjutatud! Aitäh! Kirjutan kahe käega alla.
Mida rohkem miinuseid, seda rohkem tõde — inimesed ei armasta tõde.
Minumeelest just debiilne jutt. Ma olen eluaeg seksinud läbi sügavamate tunnete, niisama ma ennast küll raisata ei suudaks.
Jaa, kahel esimesel aastal, kui olin oma mehesse pealaest jalatallani armunud ja kirehood võtsid põlvist nõrgaks, olin veendunud, et see on hingeside. Nüüd, 20 aastat hiljem ikka sama mehega seksides tunnen ainult füüsilist naudingut, ei enamat. Pigem olen märganud, et hingelt jääksime justkui võõramaks, sest oleme teineteist üdini tundma õppinud ja avastanud, et polegi nii sarnased, kui algusaastatel, kui tabasime end korduvalt samal ajal samadele asjadele mõtlemas ja samu lauseid välja ütlemas, tundus. Elukogenud inimesena julgen seda nn hingesideme tunnet pidada elementaarseks armumisaegseks kehakeemiaks. Kui teemaalgataja räägib sama juttu seksides sama mehega 20 aastat hiljem, siis vbl, et usungi nn hingesidemesse.
Inimene on loomult loom, vähemalt darwinismi järgi – rääkida loomade, kes ei tea omanditundest mitte midagi, puhul paaritumisel kogetavast hingesidemest, on mõtleva inimese jaoks rohkem kui naljakas.
Tegelikult oleks ka huvitav teada, kui kaua teemaalgataja sama inimesega suhtes on olnud.
No ma arvan, et enamik inimesi on kellegagi lähedust ja hingesidet kogenud. Enamik lihtsalt ei hakka seda nii ülivõrdeliselt-magusalt kirjeldama ega pea oma kogemust millekski ainulaadseks ja ainult iseenda väärtuslikku isikut võimeliseks selliseid erakordseid tundeid tundma.
Lähedust ja hingesidet kogetakse enamasti armastatud inimesega. Seksuaalne lähedus võib olla, aga tegelikult saab lähedust ja ühtsust kogeda ka ilma seksimata. Seks ja armumine võivad olla petlikud. Küllalt sageli tuleb ette, et armumistuhinas kujutatakse endale ette igasuguseid imeasju, aga pärast tuleb välja, et need kõik olid pettekujutlused.
Aga sellest pole midagi. Armumis-ja armastamisvõime on ka väärtus omaette.
Omanditunde vastandamine “tõelise” armastusega… nojah. See tahaks justkui jälle vihjata, et paarisuhe, püsisuhe, kooselu, abielu ja muud taolised “omandisuhted” on mingid halvad ja madalad asjad mis peaksid läheduse ja hingesideme justnagu välistama.
Ma arvan, et selline suhtumine pärineb romantismiajast, kus noored naised ja mehed pandi paari vanemate soovil ja majanduslikel kaalutlustel. Sageli ei tuntudki oma abikaasat enne abiellumist ja sageli oli meespool palju vanem. Abielu oligi nagu omandisuhe. Hingeline lähedus ja armastus olidki siis võimalikud ainult väljaspool abielu keelatud suhtena.
Tänapäeval meil enam selliseid suhteid ei ole. Keegi ei ole kellegi omand ja kõik saavad vabalt partnerit valida. Just sellise, kellega hingeside ja lähedus olemas on. Aitab juba sellest “omandi” ja armastuse vastandamisest. Need ajad jäid ülemöödunud sajandisse.
Kas siin on mõni isend, kes teab tunnet kui läbi seksuaalse ekstaasi tunned lähedust ja hingesidet teise inimesega? Ja kes mõistaks et omanditundel pole midagi pistmist armastusega?
Saan ma õigesti aru, et sina, kes sa välistad omanditunde seose armastusega, ei tee mingit probleemi sellest, kui inimene, kellega sa arvad seda hingesidet tundvat, seksib järgmisel päeval nt lihtsalt teistsuguse kogemuse saamiseks kellegi teisega ja kolmandal päeval kellegi kolmandaga?
Jaa, kahel esimesel aastal, kui olin oma mehesse pealaest jalatallani armunud ja kirehood võtsid põlvist nõrgaks, olin veendunud, et see on hingeside. Nüüd, 20 aastat hiljem ikka sama mehega seksides tunnen ainult füüsilist naudingut, ei enamat. Pigem olen märganud, et hingelt jääksime justkui võõramaks, sest oleme teineteist üdini tundma õppinud ja avastanud, et polegi nii sarnased, kui algusaastatel, kui tabasime end korduvalt samal ajal samadele asjadele mõtlemas ja samu lauseid välja ütlemas, tundus. Elukogenud inimesena julgen seda nn hingesideme tunnet pidada elementaarseks armumisaegseks kehakeemiaks. Kui teemaalgataja räägib sama juttu seksides sama mehega 20 aastat hiljem, siis vbl, et usungi nn hingesidemesse.
Inimene on loomult loom, vähemalt darwinismi järgi – rääkida loomade, kes ei tea omanditundest mitte midagi, puhul paaritumisel kogetavast hingesidemest, on mõtleva inimese jaoks rohkem kui naljakas.
Tegelikult oleks ka huvitav teada, kui kaua teemaalgataja sama inimesega suhtes on olnud.
Sul on kiillausetega mingi kamm – kuigi tehniliselt korrektsed, on nad lugemiseks väga veidrad, tunduvad oskamatult saksa keelest tõlgituna.
Minu ettepanekud:
ja avastanud, et polegi nii sarnased, kui algusaastatel, kui tabasime end korduvalt samal ajal samadele asjadele mõtlemas ja samu lauseid välja ütlemas, tundus.
ja avastanud, et polegi nii sarnased kui tundus algusaastatel, mil tabasime end korduvalt samal ajal samadele asjadele mõtlemas ja samu lauseid välja ütlemas.
rääkida loomade, kes ei tea omanditundest mitte midagi, puhul paaritumisel kogetavast hingesidemest, on mõtleva inimese jaoks rohkem kui naljakas.
rääkida paaritumisel kogetavast hingesidemest loomade puhul, kes ei tea omanditundest mitte midagi, on mõtleva inimese jaoks rohkem kui naljakas.
rääkida paaritumisel kogetavast hingesidemest loomade puhul,
Ma nüüd putukate kohta ei tea, aga lindudel ja imetajatel on küll peale sugutungi ka tunded paaritumispartnri vastu sageli (kuigi mitte alati) olemas.
Jaa, kahel esimesel aastal, kui olin oma mehesse pealaest jalatallani armunud ja kirehood võtsid põlvist nõrgaks, olin veendunud, et see on hingeside. Nüüd, 20 aastat hiljem ikka sama mehega seksides tunnen ainult füüsilist naudingut, ei enamat. Pigem olen märganud, et hingelt jääksime justkui võõramaks, sest oleme teineteist üdini tundma õppinud ja avastanud, et polegi nii sarnased, kui algusaastatel, kui tabasime end korduvalt samal ajal samadele asjadele mõtlemas ja samu lauseid välja ütlemas, tundus. Elukogenud inimesena julgen seda nn hingesideme tunnet pidada elementaarseks armumisaegseks kehakeemiaks. Kui teemaalgataja räägib sama juttu seksides sama mehega 20 aastat hiljem, siis vbl, et usungi nn hingesidemesse.
Inimene on loomult loom, vähemalt darwinismi järgi – rääkida loomade, kes ei tea omanditundest mitte midagi, puhul paaritumisel kogetavast hingesidemest, on mõtleva inimese jaoks rohkem kui naljakas.
Tegelikult oleks ka huvitav teada, kui kaua teemaalgataja sama inimesega suhtes on olnud.Sul on kiillausetega mingi kamm – kuigi tehniliselt korrektsed, on nad lugemiseks väga veidrad, tunduvad oskamatult saksa keelest tõlgituna.
Minu ettepanekud:
ja avastanud, et polegi nii sarnased, kui algusaastatel, kui tabasime end korduvalt samal ajal samadele asjadele mõtlemas ja samu lauseid välja ütlemas, tundus.
ja avastanud, et polegi nii sarnased kui tundus algusaastatel, mil tabasime end korduvalt samal ajal samadele asjadele mõtlemas ja samu lauseid välja ütlemas.
rääkida loomade, kes ei tea omanditundest mitte midagi, puhul paaritumisel kogetavast hingesidemest, on mõtleva inimese jaoks rohkem kui naljakas.
rääkida paaritumisel kogetavast hingesidemest loomade puhul, kes ei tea omanditundest mitte midagi, on mõtleva inimese jaoks rohkem kui naljakas.
Intelligentne inimene saab konteksti põhjal aru, millest jutt käib, eriti kui tehniliselt on kõik õige. See on minu väljendusstiil, sest soovin rõhutada just täpselt neid sõnu ja mõtteid nii, nagu olen rõhutanud.
Ei saa ütlemata jätta, et sinu parandused pole sugugi kõik tehniliselt õiged. Teises on koma puudu ja viimases alustad kiillauset grammatiliselt vales kohas. On imelik teisele suhteliselt korrektset kirjakeelt ette heita, kui enda grammatika lonkab. Mina ei saaks oma töös selliseid tehnilisi apsakaid endale lubada.
rääkida paaritumisel kogetavast hingesidemest loomade puhul,
Ma nüüd putukate kohta ei tea, aga lindudel ja imetajatel on küll peale sugutungi ka tunded paaritumispartnri vastu sageli (kuigi mitte alati) olemas.
Äkki lingid siia mõne teadusuuringu, mis tõestaks, et lindudel ja loomadel on tunded.
Neid on nii palju…
Austuseks loe Frans De Waali või Carl Safinat… mõlemad on teadlased. Võid guugelda: emotions in animals jpt
Isegi hardcore teadus on sunnitud tunnistama, et piir inimese ja nn looma vahel on õhkõrn või õigemini – see on suur spekter, mille ühes serves (aga mitte otsas!) me oleme.
Aga mina mõtlen seda teemat teemade nimekirjas vaadates kogu aeg, et mis pagana sõna see on, mida välja kirjutada ei julge, mis algab ja lõpeb s-ga. Selgub, et seks. Inimene, kelle arust sõna “seks” on midagi nii roppu või häbenemisväärset, et välja kirjutada ei kannata, on teinud sellise nõretava sisuga teema seksi ülistuseks? Imelik.
Karta on, et see inimene pole elus üldse seksinudki. Või on seda teinud paar korda ning tundnud siis “läbi seksuaalse ekstaasi lähedust ja hingesidet teise inimesega”, mis tõlgituna selles kontekstis tähendab lihtsalt rõõmu, et lõpuks ometi seksi sai.
Intelligentne inimene saab konteksti põhjal aru, millest jutt käib, eriti kui tehniliselt on kõik õige. See on minu väljendusstiil, sest soovin rõhutada just täpselt neid sõnu ja mõtteid nii, nagu olen rõhutanud.
Aga ma ei öelnudki, et su väljendus pole arusaadav. Aru sai kõigest. Ütlesin vaid, et see väljendusviis mõjub veidrana ja pole eesti keelele omane.
Ei saa ütlemata jätta, et sinu parandused pole sugugi kõik tehniliselt õiged. Teises on koma puudu ja viimases alustad kiillauset grammatiliselt vales kohas.
Paluks nüüd siis selgitust:
1) kuskohast on teises paranduses koma puudu?
2) kuskohas alustan viimases paranduses (kaks neid ju ongi?) kiillauset vales kohas? palun märgi boldinguga ära ja esita omapoolne vastuettepanek, mis oleks erinev sinu algsest kirjaviisist.
On imelik teisele suhteliselt korrektset kirjakeelt ette heita, kui enda grammatika lonkab.
Ma arvan, et heitsin ette küllalt konstruktiivselt, st esitasin endapoolsed ettepanekud. Sina seevastu heidad vaid hämaraid vihjeid, kuid ei ava oma kaarte, ei tee omakorda vastuettepanekuid.
Mina ei saaks oma töös selliseid tehnilisi apsakaid endale lubada.
Kas sa tõesti kirjutad oma töös samasuguse veidra, eesti keelele mitteomase ja ilma loomuliku voolavuseta lauseehitusega? Sinu kliendina raputaksin küll pead ja pilgutaksin tükk aega silmi, üritades aru saada, mis kirjutajal järsku hakkas.
Intelligentne inimene saab konteksti põhjal aru, millest jutt käib, eriti kui tehniliselt on kõik õige. See on minu väljendusstiil, sest soovin rõhutada just täpselt neid sõnu ja mõtteid nii, nagu olen rõhutanud.
Aga ma ei öelnudki, et su väljendus pole arusaadav. Aru sai kõigest. Ütlesin vaid, et see väljendusviis mõjub veidrana ja pole eesti keelele omane.
Ei saa ütlemata jätta, et sinu parandused pole sugugi kõik tehniliselt õiged. Teises on koma puudu ja viimases alustad kiillauset grammatiliselt vales kohas.
Paluks nüüd siis selgitust:
1) kuskohast on teises paranduses koma puudu?
2) kuskohas alustan viimases paranduses (kaks neid ju ongi?) kiillauset vales kohas? palun märgi boldinguga ära ja esita omapoolne vastuettepanek, mis oleks erinev sinu algsest kirjaviisist.On imelik teisele suhteliselt korrektset kirjakeelt ette heita, kui enda grammatika lonkab.
Ma arvan, et heitsin ette küllalt konstruktiivselt, st esitasin endapoolsed ettepanekud. Sina seevastu heidad vaid hämaraid vihjeid, kuid ei ava oma kaarte, ei tee omakorda vastuettepanekuid.
Mina ei saaks oma töös selliseid tehnilisi apsakaid endale lubada.
Kas sa tõesti kirjutad oma töös samasuguse veidra, eesti keelele mitteomase ja ilma loomuliku voolavuseta lauseehitusega? Sinu kliendina raputaksin küll pead ja pilgutaksin tükk aega silmi, üritades aru saada, mis kirjutajal järsku hakkas.
Teises lauses on koma puudu sõna “kui” ees – kui “kuiga” algav kiillause sisaldab pöördesse pandud tegusõna, siis käib kui ette koma. Viimases paranduses peab kiillause järgnema sõnale “loomad”, sest see kiillause käib konkreetselt “loomade” kohta, mitte sõna “puhul” kohta.
Juriidiliste tekstide kirjutamisel tuleb iga komakohta jälgida ülima täpsusega, et sa teaksid. Lihtne.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
