Kas keegi teab veel minusuguseid mehi, kellel on mingi psühholoogiline kompleks naistega? Natuke endast: olen kahekümnendate keskel, väliselt igati normaalne ja isegi edukas inimene. Kindel töö heade perspektiividega on, haridust on, majanduslik kindlustatus on, ka mõni hobi leidub, teen ka mõõdukalt trenni ja välimus ei tohiks kõige hullem olla. Suitsu ei tee, alkoholi tarbin väga minimaalselt. Ehk nii vähe kui ma nendest asjadest tean, siis peaksin ju paberil sobiv inimene olema? Vähemalt selle põhjal otsustades, mis foorumitest silma jäänud.
Kuid mu elus on suur puudus. Ma ei saa naistega romantilisel tasandil suheldes absouluutselt hakkama, olen selles vallas täielik läbikukkuja ja saamatuse musternäidis. Probleem on kindlalt psühholoogiline, saan ise ka sellest aru, kuid murest jagu saada pole õnnestunud.
Niisama, tavalistes situatsioonides suheldes saan ilusti hakkama, ka naisterahvastega. Võin teha isegi julgeid, hea maitse piiril nalju. Kohe, kui tekib võimalus, et konkreetse tüdrukuga võiks teoreetiliselt midagi juhtuda, tuleb mul blokk ette. Niisama normaalset juttu suudan ajada, aga mingit sammu (tänapäeval eeldatakse endiselt siiski, et mees teeb esimese sammu) teha ei suuda. Ometigi tundub, et jään niisuguses olukorras väliselt rahulikuks, aga sisemiselt värisen ning niimoodi lähevad võimalused raisku.
Kunagi 1 tüdruk üritas minuga suhet aretada, oli väga entusiastlik. Kõik läks väga hästi ja saatsin ta koju. Ukse taga ta suudles mind ja tundus, et ta tahab enamat. Siis ma tunnistasin, et pole üldse kogemusi. Pärast seda ta jahtus ning lõpuks vajus meie suhtlus romantilise tasandi osas ära. Oleme küll sõbrad ja temaga on hea rääkida, aga vahel kumab ta jutust läbi, et ma “pole piisavalt mees”, mis mõjub niigi kehvale enesehinnangule halvasti. Eile käisin jaanitulel ühe tüdrukuga ja sisuliselt juhtus midagi analoogset, ehkki päris suudluseni me ei jõudnud. Nendest ebaõnnestumisest võiks lausa romaani kirjutada.
Kokkuvõtlikult: huvi on olemas, aga hakkama kohe üldse ei saa, see tekitab kibestumust ja frustratsiooni. Kindlasti pole ma madala libiidoga, lasin endal ka igaks-juhuks meessuguhormoonide taset mõõta ja paradoksaalselt oli testosteroon isegi üle normi. Kas minusugusega on üldse midagi peale hakata?