Esileht Ilu ja tervis Sclerosis Multiplex

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 48 )

Teema: Sclerosis Multiplex

Postitas:

Kurdan muret…. Olen nüüd 100% kindel, et pōen SM. Kõik tunnused on olemas, puudub veel vaid arstide kinnitus. Nii kurb on olla, olen noor, väikese lapse ema… Nutan, nutan, nutan….

Kui varem vaid kahtlustadin, siis nüüd tuleb ainult sümptome juurde…. Nõrgad käed/jalad, pidamatus, surin kätes/jalgades ja veel kamaluga peale….

Ei suuda kuidagi olla selle teadmisega, ei suuda….

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 01.11 23:36; 02.11 00:00; 02.11 16:19; 02.11 20:53; 15.05 09:40; 23.05 17:37; 23.05 18:22;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Surin jäsemetes- krooniline stressiseisund, pidamatus- peale sünnitust väga tavaline, nõrkus jäsemetes- krooniline stressiseisund. Mul ka. Sm kontrollitud. Ei ole seda.
Mis veel kamaluga peale on?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 01.11 23:51; 02.11 00:12; 02.11 16:25; 02.11 21:43;
To report this post you need to login first.
Postitas:

No suurimaks hirmuks on pidamatus. Mul on peale sünnitust tôesti olnud nii, et ei saa hüpata vôi kõvasti naerda, kohe tilgad püksis. Aga nüüd on läinud hullemaks, kui paaril korral on lausa osa püksi tulnud, kinni väga raske pidada.

Esimest korda tajusin neid sümptome (välja arvatud nii tugev pidamatus) pool aastat peale lapse sündi. Siis mônks ajaks leevenesid ja nüüd 2 aastat hilem on tagai ja tugevamalt, kui eelmine kord. Näiteks väsib käsi pesu kuivama pannes, lapsega mängides.

Toona käisin ka kahe neuroloogi juures, kes ei viitsinud süvenedagi, vaid peale vaaadates ütlesid, et närvidest…. Nüüd enam ei usu seda, liiga palju kokkusattumusi.

Olen ärevik, kaldun hüpohondriale, kuid neid sümptome ei môtle ju ise välja. Kontrollin kogu aeg oma tundmusi….

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 01.11 23:36; 02.11 00:00; 02.11 16:19; 02.11 20:53; 15.05 09:40; 23.05 17:37; 23.05 18:22;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ja kuidas veel mõtleb ise välja, usu mind, mul 20a hüpohondrik-äreviku staazhi 🙂
Minulgi sümptomid tulevad ja lähevad.
Käed vãsivad nõusid pestes, jalad ja käed ühtainsat eset triikides, akent pestes, põrandat pestes jne jne.
Ma läksin samuti nuttes smi uuringuid paluma peale 4a kannatusi 🙂

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 01.11 23:51; 02.11 00:12; 02.11 16:25; 02.11 21:43;
To report this post you need to login first.

Hüpohondikuna peaksid ometi teadma, et ilma arsti diagnoosita on sul keelatud endale haigusi mõelda.
Ja isegi SM on tänapäeval taltsutatav. Mul on noor sugulane, sööb tablette ja saab ravi ning elab kenasti, on ilus, atraktiivne naine.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Hakka toortoitlaseks. Kõik haigused ja mured kaovad.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kirjelduse järgi puhas ärevushäire ja treenimata sünnitanud noor naine.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 02.11 10:29; 08.06 00:00;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kirjelduse järgi puhas ärevushäire ja treenimata sünnitanud noor naine.[/tsitaat]

Just. Igasugused surinad, värinad, väsimused jms on just täpselt hüpohondrikule iseloomulikud.
Ainus, mida ehk 100% endale ise mõelda ei saa, on pidamatus. Samas, kui peale sünnitust oli probleem, siis on üsna loogiline, et uuesti tekib pidamatus siis, kui laps on paariaastane ja emme tõstab või kannab oma paarikümnekilost last.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 02.11 15:21; 19.06 18:31;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kuidas aga seletada meeletut käte väsimist, õlgade ja käte suurt pinget, tükitunnet kurgus, liigeste valu…

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 01.11 23:36; 02.11 00:00; 02.11 16:19; 02.11 20:53; 15.05 09:40; 23.05 17:37; 23.05 18:22;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kuidas aga seletada meeletut käte väsimist, õlgade ja käte suurt pinget, tükitunnet kurgus, liigeste valu…[/tsitaat]Kuidas seletada? Tüüpilised ärevuse tunnused. Mul vähemalt ja väga paljudel teistel ka.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 01.11 23:51; 02.11 00:12; 02.11 16:25; 02.11 21:43;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kuidas aga seletada meeletut käte väsimist, õlgade ja käte suurt pinget, tükitunnet kurgus, liigeste valu…[/tsitaat]Kuidas seletada? Väikse lapse ema “äratõstetud selg”, diski prolaps, tükitunne kurgus võib olla nii refluksi (kõige tavalisem variant, samuti seotud rasedusega), teatud kilpnäärmeprobleemide kui ärevushäire tunnus ja natuke veel muidki variante, liigeste valu võib olla jällegi sünnitusjärne füüsiline kurnatus, väike reumafoon, VÄGA palju erinevaid viiruseid mis lihtsalt madala immuunsuse tõttu sinu kehas möllama on pääsenud, borrelioos, kesteabmisveel…

Nagu üks eelkõnelejagi ütles, on esimene mõte kohe krooniline D3 vitamiini puudus – sellega seletuks kõik sinu hädad (mis ei tähenda muidugi et see päriselt ka su probleem on, diagnoosiks pead ikka arsti juurde minema).

sinu hirmu võimendab kindlasti see, et sa oled üsna värske ema. Väga paljudel naistel tekib selle vastutuse tõttu tugev surmahirm. See peaks üle minema mingil hetkel, aga kui ei lähe, siis tuleb asjaga tegeleda, sest pidev tugevas stressis ja hirmus elamine hakkab sinu organismi ja eriti immuunsüsteemi päriselt laastama. Selle kohta öeldakse rahvasuus “mõtles endale haigused külge”, aga rakubioloogiliselt vaatates nii ongi. Sellega, et lubad endal kroonilises stressis elada, teed oma tervisele palju paha.

Ise ennast SM-ks diagnoosida ainult selliste tähelepanekute alusel on ikka väga sügavas soos sumpamine. Ei noh, ega see pole välistatud, et lõpuks ongi SM, sest kes need siis on, kes seda põevad – samasugused inimesed kui me kõik. Aga sina oled küll liiga vara omale surilina ümber tõmbamas.

Kui su hädad ja nendest tulenev hirm ikka nii suured on, siis soovitan otsida mõni tasuline üldarst/diagnostik, kes sulle põhjalikud uuringud teeb. Ja kui sul SM-i ei leita, siis palun usu arsti!!! Ise võiks aga kohe teha ära D-vitamiini testi (seda saab laborites tasuliselt ise teha, maksab ca 8 eurot) ja kui see on madalavõitu, siis hakata võtma D3 vitamiini tilku (soovitavalt klaaspudelist) 2000 ühiku jagu päevas. Lisaks ei tohi unustada võtta K2 vitamiini, sest ilma selleta võib D-vitamiini kontsentreeritud võtmine sul kaltsiumi ladestumise protsessi segi ajada, st see ladestub sinna, kuhu pole vaja (veresoonte seinad, neerukivid jne) ja ei ladestu sinna, kuhu on vaja (luud jne). Väga oleks vaja teha seda arstiga koostöös, ja kui võtad seda vit. lisandina, siis kindlasti peaks iga 3 kuu tagant oma D3-vitamiinini taset üle kontrollima, sest selle pikaajalisem üleannustamine on praktiliselt sama kahjulik kui krooniline puudus.

Lisaks oleks sul vaja lõõgastusharjutusi (lihtne jooga nt, lihtne venitamine, vaata youtubest ka EFT (tapping), see aitab paljusid kuigi mitte kõiki). Su meel on praegu nii stressis, et suur osa su kehalistest probleemidest ongi sellest tingitud.

Lisaks soovitan korralikku meditsiinilist massaa¸i, alustada võiks med. kiropraktikust kes vaataks su surisevad käed-jalad üle, kas seal on midagi paika lükata. Sa ei kujuta ette kui palju juba üks oskuslikult tehtud kiropraktika seanss võib kehas pingeid vabastada ja sind hoopis teisiti liikuma panna. Näiteks kui ma ise tunnen, et hakkan vist taas infarkti saama (täitsa reaalselt tunnen!), siis lähen jälle oma kiropraktiku juurde, kes 20 min mu seljaga töötab – ja ennäe, mu “infarkt” kaob nagu nõiaväel! 😀

Sünnitus, lapsega tegelemine ja stressist tingitud enese pidevas krambis hoidmine (isegi kui sa seda ise ei taju) on ilmselt enamiku su hädade põhjus. Põiepidamatus on NIIIII tavaline sünnitusjärgne probleem, et vist pea pooled eesti emad peaksid SM-s olema, kui see sellest tuleks. 🙂 Seda saab õnneks harjutustega väga palju taastada, ja kui ei saa, siis pisikese operatsioonikesega. Räägi oma günekoloogiga, see on maailma kõige tavalisem teema neile ja aitamisvõimalusi on palju.

Otsi omale üks hea üldarst (ilmselt tuleb tasulist kasutada) ja hakka temaga oma asju harutama. Milleks kaotada oma elu sellises hirmus elades, kui 99,99% tõenäosusega on kõik su hädad parandatavad üpris konventsionaalsete ja leebete vahenditega. Ma ei püüa vähendada sinu kannatusi ja hirme – ma mõistan, et sa tõesti kannatad. Aga kannatada võiks siis, kui kõik on tehtud selleks, et mitte kannatada. Sa ei ole veel peaaegu midagi teinud peale internetis tuulamise – see on hea algus, sest sa oskad nüüd küsimusi esitada. Aga palun mõista, et mitte-meedikuna ei taipa sa, kuidas inimese organism tervikuna töötab, ja sul on vaja päris arsti, kes sind kui tervikut uurib. Leia omale selline ja tööta temaga koos.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul samamoodi peale lapse sündi (juba 10 aastat) on aeg-ajalt pidamatusega probleeme – köhides, aevastades ja isegi niisama on juhtunud, et põit ei suuda kontrollida.
Mul tekitavad ärevust kõik sünnimärgid, pidev köha, seljavalud, kõhuvalud, peavalud, vererõhk jne. On samamoodi näpud surisenud, silm tõmmelnud, süda jätab lööke vahele või peksab liiga kõvastil, liigesed on aeg-ajalt valutanud jne.
Aga vot SM-i peale pole tulnud. Ajukasvajat olen küll kahtlustanud.

See kõik hakkas pihta juba raseduse ajal, tekkisid esimesed paanikahood ning sundmõtted ja kui laps ära sündis, olin hüpohondrik valmis. Lennukiga sõitmist hakkasin ka paaniliselt kartma, isegi lennukis on tekkinud selliseid paanikahoogusid, et olen pidanud stjuardessilt abi paluma.

Kuna ma annan endale aru, et see kõik tuleb lapse sündimisega kaasnevast vastutustundest, siis enam endale diagnoosipanemisega öid ja päevi internetis ei veeda.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Selle pidamatuse vastu aitab väike op ka, kui see on selline, et harjutustest ei piisa. Räägi günekoloogile, et suunaks sind edasi…vist uroloogile? ja kurda talle oma pidamatuse mure ära. Lehest lugesin, et arstid on hädas just sellega, et põieprobleemiga sünnitanud naised ei tule arstile ja kannatavad probleemi käes teadmatusest.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma ju annan tegelikult endale aru, et paljud tundmused on ärevusest. Olen 2a tagasi käinud neouroloogil, kes katsus siit ja sealt ning teatas, et närvidest.

Kuid siis juhtub midagi, näiteks täna on terve päeva üks varvas tuim või selline imelik olnud ja kohe on paanika majas.

Kontrollin iga hetke oma keha ja aistinguid, peaks ikka hea psühholoogi endale muretsema…

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 01.11 23:36; 02.11 00:00; 02.11 16:19; 02.11 20:53; 15.05 09:40; 23.05 17:37; 23.05 18:22;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma ju annan tegelikult endale aru, et paljud tundmused on ärevusest. Olen 2a tagasi käinud neouroloogil, kes katsus siit ja sealt ning teatas, et närvidest.

Kuid siis juhtub midagi, näiteks täna on terve päeva üks varvas tuim või selline imelik olnud ja kohe on paanika majas.

Kontrollin iga hetke oma keha ja aistinguid, peaks ikka hea psühholoogi endale muretsema…[/tsitaat]Mul oli 10 kuud peale viimast last varvas 2ndl tuim. Lambist. Algul oli imelik, siis harjusin ja siis kadus ära.
Siis paar aastat tagasi hakkas äkki selline tundehäire peal käima, nagu oleks lõug tuim või raske liigutada näolihaseid. Tegelikult kõik liigub. See tuleb ja läheb. Esimesed korrad tegi ärevaks, siis saatsin seenele.
Täna oli kurgulaes selline tunne, nagu pidevalt keegi vajutaks sõrmega seestpoolt. Kummaline ja esmakordne. Aga kadus jälle.
Igasugu idiootlikke tundmusi tekitab ãrevus.
Ärevus tekitab eriti pingeid õlavöötmes ja see teeb kãed nõrgaks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 01.11 23:51; 02.11 00:12; 02.11 16:25; 02.11 21:43;
To report this post you need to login first.
Postitas:

See on ärevushäire, minul olid kõik samad asjad, jooksin mööda arste ja üritasin neile SM pähe määrida. Ükski arst ei kinnitanud. Lõpuks sain antideppressandid peale ja kõik jamad kadusid. Kahjuks on ilma AD -ta ka nüüd 10.a Peale sünnitust samad jamad. Vist ei lähegi kunagi ära. Pidamatus ka kergel kujul. Soovitan sellega ITK -sse dr. Lee Tammemäe poole.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sama siin – käte ja jalgade surin ja “ära suremine”, ka une pealt. Tasakaaluhäired, kõndimisel jäid jalad maa külge kinni ja koperasin sageli iseenda jalgade otsa. Parema jala keskmine varvas surises vahetpidamata, vahest oli lihtsalt tuim. Mõnikord tegi sama asja mingi sõrm. Valud olid üle kere, kord siin, kord seal.
Tehti MRT, midagi ei leitud, SM-ga peaks olema kolded näha.
Huvitaval kombel peale arsti kinnitust, et ma olen täiesti terve, kadusid kõik sümptomid ära.
Nii et lõpeta nutmine, sinuga on kõik korras.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma ju annan tegelikult endale aru, et paljud tundmused on ärevusest. Olen 2a tagasi käinud neouroloogil, kes katsus siit ja sealt ning teatas, et närvidest.

Kuid siis juhtub midagi, näiteks täna on terve päeva üks varvas tuim või selline imelik olnud ja kohe on paanika majas.

Kontrollin iga hetke oma keha ja aistinguid, peaks ikka hea psühholoogi endale muretsema…[/tsitaat] Ärevikud, ka mina, leiavad igas imelikus tundes põhjust hirmu tunda. Tugeva psüühikaga inimene ei paneks neid asju tähelegi. Minul algasid ka mõni aeg tagasi uuesti igasugu häired. Noorena olin hädas oma ärevusega ja rikusin oma 20-30 eluaastad sellega. 10 a oli rahu majas ja nüüd on kõik tagasi. Olen mõne võrra targem, aga ega see ärevus ka loll ei ole. Ta ei saada mulle vanu tuttavaid hädasid, ikka uusi ja hirmutavaid. Käed ja jalad on mulgi nõrgad, kõige vastikum on vibreerimise tunne ja käte värin. Ja oi kuidas veel väsivad õlad ja käed. Kui olen rahulik on kätes jõud tagasi. Aga see rahulik olemine on hetkel vaid ad ja rahustite abil. Mul olid juba õlad täitsa ok, aga siis tuli üks mureallikas ellu ja kohe on õlad pinges ja käed valutavad, Alustasin ad-ga kuu tagasi. Nende ärevusest tingitud asjadega on nii, et hirm toidab neid. Kohe kui hakkad tähelepanu pöörama, nad ei taandugi. Mina olen viimasel ajal nii teinud, et kui mingi jäire tuleb, siis mõtlen, et ah see just tuli, inimestel ikka on igasugu asju, küll läheb üle, annan talle aega ja paar päeva tähelepanu ei pööra. Et ega ühe päevaga ei lähegi üle ja samas kui see alles ilmnes, siis ma pean aega andma taandumiseks. Kui asi natukene järgi annab, siis proovin unustada. Ja üks hetk kui mingi muu häda tuleb, siis meenub et oih eelmine asi kadus, küll kaob see ka. Aga ilma ad seda ei saavuta, vähemalt mina. Siis kui mul mõni kuu tagasi hädad hakkasid, siis hakkasin neid kartma ja sellest tuli nii palju jama ja täielik must auk. Elu muutus talumatuks. Sain aru küll, et rahusti mõjul kadusid igasugu surinad ja valud, aga alateadvuses hirm ei lasknud lahti. Kahtlustasin ka sama haigust mis teemaalgataja. Ja igasugu muid ka. Lõpuks mõtlesin, et las siis olla, kukun siis kukun, ma ei viitsi ega jaksa muretseda. Perearst ladus mulle ka samad diagnoosid muiates, et noh mis sa sealt netist omale leidsid, kindlasti need ja need…jah oli küll nii :). Mul on mingi uus asi ka. Öeldakse et liigu ja tee sporti. Mul on jalgade ja käte häiretega ikka mingi kahtlus sees. Kui jooksen või ujun, siis tekib veidi paanikahoog, et äkki ikkagi on midagi ja mu jalad kohe ei kanna enam mind ja ma kukun. Pööran tähelepanu kui jalad joostes väsivad. Siis jälle mõtlen, et kukun siis kukun. Siiani pole alt midagi ära kadunud. Kätega sama, saan teha nendega kõike, lihtsalt see vastik tunne. Nii kui xanax sees, on käed jalad tugevad. Ei taha seda aga väga süüa. Lihaspinge on jube vastik ja see on stressi ja töö sundasendite tulemus mul. Rohkem inka stressi, kroonilise ärevuse jne. Kohati ma avastan et hoian end üle kere pinges. Ei lama lõõgastunult vaid olen nagu puutükk. Jalad ja käed on vaata et õhus vahel. Hoian neid nii pinges lihtsalt.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minul on ka nüüd paar sammu SM diagnoosini. Ei teagi mis edasi saab … elukvaliteet langeb kolinal. Elan nagu vatis, mälu pole, kontsentreeruda ei suuda .. Ilmselt ei ole minust varsti enam oma praeguse töö tegijat. Päris tõsiselt tunnen muret, et kui ma ei suuda enam kellast kellani tööl käia, siis kas määratakse puue ja töövõimetus vähemalt, et nälga ei sure?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas keegi teab rääkida, millised on reaalselt selle haiguse alguse sümptomid, on kellegil kokkupuudet?

Olen ise ka mures, mõni aeg tagasi olid tugevad pearinglused paaril korral, nüüd on sedasi, et parem jalg ja käsi on hakanud ära surema. Hommikul ärkasin ükspäev surnud käe ja jalaga, kukkusin pikali, kui jalale toetasin. Õnneks läks ruttu üle. Praegu öösel veel on mõlemad käed ära surnud, kui olen selili maganud käed kõhul. Paremas jalas, mis ära surra armastab jooksevad sipelgad, vahepal on külma, vahepeal kuumatunne, jalg on selline tuim kuidagi.
Pisted-torked ka mujal üle keha, vahepeal lähevad käed nõrgaks.

Sümptomeid lugedes poleks nagu kahtlustki 🙁 Stressis olen olnud viimased kolm kuud ja nüüd veel eriti, aga vaevalt jala suremise suudan stressist välja mõelda.
Neuroloogile kuu aega oodata.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

<em class=”d4pbbc-italic”><span class=”d4pbbc-font-size” style=”font-size: 10px”>Kägu kirjutas:</span>

Kuidas aga seletada meeletut käte väsimist, õlgade ja käte suurt pinget, tükitunnet kurgus, liigeste valu…

Kuidas seletada? Väikse lapse ema “äratõstetud selg”, diski prolaps, tükitunne kurgus võib olla nii refluksi (kõige tavalisem variant, samuti seotud rasedusega), teatud kilpnäärmeprobleemide kui ärevushäire tunnus ja natuke veel muidki variante, liigeste valu võib olla jällegi sünnitusjärne füüsiline kurnatus, väike reumafoon, VÄGA palju erinevaid viiruseid mis lihtsalt madala immuunsuse tõttu sinu kehas möllama on pääsenud, borrelioos, kesteabmisveel…

Nagu üks eelkõnelejagi ütles, on esimene mõte kohe krooniline D3 vitamiini puudus – sellega seletuks kõik sinu hädad (mis ei tähenda muidugi et see päriselt ka su probleem on, diagnoosiks pead ikka arsti juurde minema).

sinu hirmu võimendab kindlasti see, et sa oled üsna värske ema. Väga paljudel naistel tekib selle vastutuse tõttu tugev surmahirm. See peaks üle minema mingil hetkel, aga kui ei lähe, siis tuleb asjaga tegeleda, sest pidev tugevas stressis ja hirmus elamine hakkab sinu organismi ja eriti immuunsüsteemi päriselt laastama. Selle kohta öeldakse rahvasuus “mõtles endale haigused külge”, aga rakubioloogiliselt vaatates nii ongi. Sellega, et lubad endal kroonilises stressis elada, teed oma tervisele palju paha.

Ise ennast SM-ks diagnoosida ainult selliste tähelepanekute alusel on ikka väga sügavas soos sumpamine. Ei noh, ega see pole välistatud, et lõpuks ongi SM, sest kes need siis on, kes seda põevad – samasugused inimesed kui me kõik. Aga sina oled küll liiga vara omale surilina ümber tõmbamas.

Kui su hädad ja nendest tulenev hirm ikka nii suured on, siis soovitan otsida mõni tasuline üldarst/diagnostik, kes sulle põhjalikud uuringud teeb. Ja kui sul SM-i ei leita, siis palun usu arsti!!! Ise võiks aga kohe teha ära D-vitamiini testi (seda saab laborites tasuliselt ise teha, maksab ca 8 eurot) ja kui see on madalavõitu, siis hakata võtma D3 vitamiini tilku (soovitavalt klaaspudelist) 2000 ühiku jagu päevas. Lisaks ei tohi unustada võtta K2 vitamiini, sest ilma selleta võib D-vitamiini kontsentreeritud võtmine sul kaltsiumi ladestumise protsessi segi ajada, st see ladestub sinna, kuhu pole vaja (veresoonte seinad, neerukivid jne) ja ei ladestu sinna, kuhu on vaja (luud jne). Väga oleks vaja teha seda arstiga koostöös, ja kui võtad seda vit. lisandina, siis kindlasti peaks iga 3 kuu tagant oma D3-vitamiinini taset üle kontrollima, sest selle pikaajalisem üleannustamine on praktiliselt sama kahjulik kui krooniline puudus.

Lisaks oleks sul vaja lõõgastusharjutusi (lihtne jooga nt, lihtne venitamine, vaata youtubest ka EFT (tapping), see aitab paljusid kuigi mitte kõiki). Su meel on praegu nii stressis, et suur osa su kehalistest probleemidest ongi sellest tingitud.

Lisaks soovitan korralikku meditsiinilist massaa¸i, alustada võiks med. kiropraktikust kes vaataks su surisevad käed-jalad üle, kas seal on midagi paika lükata. Sa ei kujuta ette kui palju juba üks oskuslikult tehtud kiropraktika seanss võib kehas pingeid vabastada ja sind hoopis teisiti liikuma panna. Näiteks kui ma ise tunnen, et hakkan vist taas infarkti saama (täitsa reaalselt tunnen!), siis lähen jälle oma kiropraktiku juurde, kes 20 min mu seljaga töötab – ja ennäe, mu “infarkt” kaob nagu nõiaväel! ????

Sünnitus, lapsega tegelemine ja stressist tingitud enese pidevas krambis hoidmine (isegi kui sa seda ise ei taju) on ilmselt enamiku su hädade põhjus. Põiepidamatus on NIIIII tavaline sünnitusjärgne probleem, et vist pea pooled eesti emad peaksid SM-s olema, kui see sellest tuleks. :) Seda saab õnneks harjutustega väga palju taastada, ja kui ei saa, siis pisikese operatsioonikesega. Räägi oma günekoloogiga, see on maailma kõige tavalisem teema neile ja aitamisvõimalusi on palju.

Otsi omale üks hea üldarst (ilmselt tuleb tasulist kasutada) ja hakka temaga oma asju harutama. Milleks kaotada oma elu sellises hirmus elades, kui 99,99% tõenäosusega on kõik su hädad parandatavad üpris konventsionaalsete ja leebete vahenditega. Ma ei püüa vähendada sinu kannatusi ja hirme – ma mõistan, et sa tõesti kannatad. Aga kannatada võiks siis, kui kõik on tehtud selleks, et mitte kannatada. Sa ei ole veel peaaegu midagi teinud peale internetis tuulamise – see on hea algus, sest sa oskad nüüd küsimusi esitada. Aga palun mõista, et mitte-meedikuna ei taipa sa, kuidas inimese organism tervikuna töötab, ja sul on vaja päris arsti, kes sind kui tervikut uurib. Leia omale selline ja tööta temaga koos.

Aamen!

Arst.

P.S. Kuna SM puhul on üks esmaseid uuringuid peaaju MRT, siis tuleb tasulise arsti korral arvestada ainuüksi selleks uuringuks 300-400 eurot.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 02.11 10:29; 08.06 00:00;
To report this post you need to login first.
Postitas:

SM on üks levinumaid hüpohondrike kaebusi:) Olen ka ise üle elanud kummalised liigesevalud, lihaste tõmblused ja “suremised”, nägemishäired jne. Algas siis kui olin u pool aastat väikeste lastega üksi olnud, jäin puhkusele ja siis lõigi välja. Ju ei pidanud üksikema pingetele vastu.
Hüpohondria ja ärevus on ka pärilikud:) Minu vanaemal oli sadamiljon haigust ja suur kott tablette alati kaasas. Lõpuks ta suri päris kõrges eas insulti. Aga valmistuma hakkas 40 a varem ja iga väiksema ebakõla peale neelas tabletti ja lubas ära surra. Üks minu lastest on samuti ilmselgelt hüpohondria kalduvustega. Jälgib iga väikest muutust ja valukest, kirjeldab neid põhjalikult jne. Algul ka arvasin, et miskit hullu lahti, aga nüüd olen ära harjunud. Kuna ma võtan tema hädakesi rahulikult, siis on neid ka vähemaks jäänud. Teine laps täpselt vastupidi – käib ilmselge haigustunnusega rahulikult ringi ja ei tee väljagi. Nii et teisest küljest on sest ülitundlikkusest ka kasu, saab kiiresti haigusele jaole kui vaja.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.06 15:08; 20.06 15:47;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Neid on tõesti palju ja statistiliselt see arv aina kasvab. Põhjus on totumises, üleüldises keskkonnas, eluviisides. Meie maailm on lihtsalt niisuguseks muutunud, et inimesed on haigemad. Ka noored, ka väiksed lapsed.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui ärevushäiret ei usu siis tee lihtne test: leia batuut kus igapäevaselt 10-15 minutit hüpata. Peale 3. last oli ka mul pidamatusega väga halvad lood. Kiirelt hakkas asi paranema, kui ostsime batuudi ja hakkasin seal lapsega hüppama. Juba nädal hiljem oli pool probleemist kadunud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul ei olnud pärast sünnitust mitte ühtegi töötavat põielihast alles. Treenimise järel sain lihased tagasi aga pidamatusest päris lahti ei ole saanud. Aitas mure kurtmine naistearstile ja nüüd ootab mind: http://www.kliinikum.ee/naistekliinik/naitehaigused/protseduurid/35-uriinipidamatuse-ravi-noelsuspensiooni-meetodil . Räägi naistearstiga ja nagu minu arst ütles- naised on ikka uskumatult kannatlikud 🙂

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on SM juba 11 aastat.Peale sünnitust oli samuti põie pidamatus,nüüd 2 aastat möödas ja kõik enam-vähem ok!Arvan ,et see oli ikka sünnitusest tingitud..üleöö ju tekkis peale sünnitust..Minule on nii öeldud ,et kui on surinad juba pikemat aega ..kolm ndl umbes ,siis loetakse see ägenemiseks.KUi korra suriseb ja siis järgmine päev jälle mitte ,siis ei öelda selle kohta midagi ..isegi vahest söön lihtsalt magneesiumi ja läheb üle.Ega see kerge ei ole aga tuleb üle olla ja edasi elada!Ja minuarust vitamiinide söömine aitab ka!Ja kel kahtlust tuleb ikka arstile minna!Ise käisin vist umbes 5 aastat ühelt arstil teisele kuni keegi lõpuks saatis MRT-sse..Aga loodame ,et ikka kõik läheb hästi!!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen teemaalgataja, leidsin üles oma vana teema 🙁 Uskumatu, see oli juba 3a tagasi… Olen omadega samas kohas, vahepeal teise lapsegi saanud, nüüd uue beebiga kodus kerkivad kõik need vanad asjad jälle pinnale.
Olen käinud psühholoogil, kes soovitas mitte mõelda sellistele asjadele, ei tööta 🙁

Huvitav, kui praeguseks on sümptomid ikka alles ja umbes samasugused, kas siis viitab see pigem, et on kardetud haigus või hoopis sellele, et pigem mitte?

Kuidas teistel läinud on?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 01.11 23:36; 02.11 00:00; 02.11 16:19; 02.11 20:53; 15.05 09:40; 23.05 17:37; 23.05 18:22;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen teemaalgataja, leidsin üles oma vana teema ???? Uskumatu, see oli juba 3a tagasi… Olen omadega samas kohas, vahepeal teise lapsegi saanud, nüüd uue beebiga kodus kerkivad kõik need vanad asjad jälle pinnale.
Olen käinud psühholoogil, kes soovitas mitte mõelda sellistele asjadele, ei tööta ????

Huvitav, kui praeguseks on sümptomid ikka alles ja umbes samasugused, kas siis viitab see pigem, et on kardetud haigus või hoopis sellele, et pigem mitte?

Kuidas teistel läinud on?

See viitab sellele, et sul on ikka veel ärevushäire. Mu teada on sellele mingi teraapia raviks olemas küll, aga endal peab ka ikka tahtmine olema sellest vabaneda.
No ütleme, et sul on SM. Mis siis? Päris tõsiselt, mis siis saab? Arvad, et arst kirjutab sulle maagilise tableti ja saad terveks? Või tahad mingit operatsiooni? Tahad, et arst kaastundlikult sind vaataks ja kätt hoiaks? Või tahad töövõimetust saada? Või mida sa tahad?
Keha on keerukas ja võib paljugi veidrat tajuda. Aga see ei tähenda, et midagi valesti oleks. Kui hullemaks pole läinud, siis järelikult pole ju nii hull, keha ikka toimib ja miks siis muretseda? Sarnaseid tundmusi on väga paljudel olnud. Mul ka, kuigi ma pole isegi ärevik. Mõne aine puudus, stress, magamatus, närvitsemine, väsimus, mõni kahjutu viiruseke, mõne (pisi)lihase ülekoormus (1 vale liigutus on teinekord piisav) jne võivad kõik taolisi tundmusi anda ja ükski neist ei anna põhjust muretsemiseks.

Naistearstil käisid oma pidamatuseprobleemiga? Või treenisid neid lihaseid ja läks paremaks? Pidamatus on sul tõesti ilmselt objektiivne asi, mitte ainult närvidest, aga sellega annab tegeleda.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui sa nii haige oled, siis milleks teine laps?
Ärevushäire loomulikult.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen käinud psühholoogil, kes soovitas mitte mõelda sellistele asjadele, ei tööta

Huvitav, kui praeguseks on sümptomid ikka alles ja umbes samasugused, kas siis viitab see pigem, et on kardetud haigus või hoopis sellele, et pigem mitte?

Sul ei ole vaja mitte psühholoogi, vaid psühhiaatrit.

Kui sümptomid avaldusid jälle peale lapse sündi, siis ilmselgelt on tegemist sünnitusjärgse ärevushäirega ja ilmselt võimendus ka hüpohondria.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 48 )


Esileht Ilu ja tervis Sclerosis Multiplex

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.