[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kuidas aga seletada meeletut käte väsimist, õlgade ja käte suurt pinget, tükitunnet kurgus, liigeste valu…[/tsitaat]Kuidas seletada? Väikse lapse ema “äratõstetud selg”, diski prolaps, tükitunne kurgus võib olla nii refluksi (kõige tavalisem variant, samuti seotud rasedusega), teatud kilpnäärmeprobleemide kui ärevushäire tunnus ja natuke veel muidki variante, liigeste valu võib olla jällegi sünnitusjärne füüsiline kurnatus, väike reumafoon, VÄGA palju erinevaid viiruseid mis lihtsalt madala immuunsuse tõttu sinu kehas möllama on pääsenud, borrelioos, kesteabmisveel…
Nagu üks eelkõnelejagi ütles, on esimene mõte kohe krooniline D3 vitamiini puudus – sellega seletuks kõik sinu hädad (mis ei tähenda muidugi et see päriselt ka su probleem on, diagnoosiks pead ikka arsti juurde minema).
sinu hirmu võimendab kindlasti see, et sa oled üsna värske ema. Väga paljudel naistel tekib selle vastutuse tõttu tugev surmahirm. See peaks üle minema mingil hetkel, aga kui ei lähe, siis tuleb asjaga tegeleda, sest pidev tugevas stressis ja hirmus elamine hakkab sinu organismi ja eriti immuunsüsteemi päriselt laastama. Selle kohta öeldakse rahvasuus “mõtles endale haigused külge”, aga rakubioloogiliselt vaatates nii ongi. Sellega, et lubad endal kroonilises stressis elada, teed oma tervisele palju paha.
Ise ennast SM-ks diagnoosida ainult selliste tähelepanekute alusel on ikka väga sügavas soos sumpamine. Ei noh, ega see pole välistatud, et lõpuks ongi SM, sest kes need siis on, kes seda põevad – samasugused inimesed kui me kõik. Aga sina oled küll liiga vara omale surilina ümber tõmbamas.
Kui su hädad ja nendest tulenev hirm ikka nii suured on, siis soovitan otsida mõni tasuline üldarst/diagnostik, kes sulle põhjalikud uuringud teeb. Ja kui sul SM-i ei leita, siis palun usu arsti!!! Ise võiks aga kohe teha ära D-vitamiini testi (seda saab laborites tasuliselt ise teha, maksab ca 8 eurot) ja kui see on madalavõitu, siis hakata võtma D3 vitamiini tilku (soovitavalt klaaspudelist) 2000 ühiku jagu päevas. Lisaks ei tohi unustada võtta K2 vitamiini, sest ilma selleta võib D-vitamiini kontsentreeritud võtmine sul kaltsiumi ladestumise protsessi segi ajada, st see ladestub sinna, kuhu pole vaja (veresoonte seinad, neerukivid jne) ja ei ladestu sinna, kuhu on vaja (luud jne). Väga oleks vaja teha seda arstiga koostöös, ja kui võtad seda vit. lisandina, siis kindlasti peaks iga 3 kuu tagant oma D3-vitamiinini taset üle kontrollima, sest selle pikaajalisem üleannustamine on praktiliselt sama kahjulik kui krooniline puudus.
Lisaks oleks sul vaja lõõgastusharjutusi (lihtne jooga nt, lihtne venitamine, vaata youtubest ka EFT (tapping), see aitab paljusid kuigi mitte kõiki). Su meel on praegu nii stressis, et suur osa su kehalistest probleemidest ongi sellest tingitud.
Lisaks soovitan korralikku meditsiinilist massaa¸i, alustada võiks med. kiropraktikust kes vaataks su surisevad käed-jalad üle, kas seal on midagi paika lükata. Sa ei kujuta ette kui palju juba üks oskuslikult tehtud kiropraktika seanss võib kehas pingeid vabastada ja sind hoopis teisiti liikuma panna. Näiteks kui ma ise tunnen, et hakkan vist taas infarkti saama (täitsa reaalselt tunnen!), siis lähen jälle oma kiropraktiku juurde, kes 20 min mu seljaga töötab – ja ennäe, mu “infarkt” kaob nagu nõiaväel! 😀
Sünnitus, lapsega tegelemine ja stressist tingitud enese pidevas krambis hoidmine (isegi kui sa seda ise ei taju) on ilmselt enamiku su hädade põhjus. Põiepidamatus on NIIIII tavaline sünnitusjärgne probleem, et vist pea pooled eesti emad peaksid SM-s olema, kui see sellest tuleks. 🙂 Seda saab õnneks harjutustega väga palju taastada, ja kui ei saa, siis pisikese operatsioonikesega. Räägi oma günekoloogiga, see on maailma kõige tavalisem teema neile ja aitamisvõimalusi on palju.
Otsi omale üks hea üldarst (ilmselt tuleb tasulist kasutada) ja hakka temaga oma asju harutama. Milleks kaotada oma elu sellises hirmus elades, kui 99,99% tõenäosusega on kõik su hädad parandatavad üpris konventsionaalsete ja leebete vahenditega. Ma ei püüa vähendada sinu kannatusi ja hirme – ma mõistan, et sa tõesti kannatad. Aga kannatada võiks siis, kui kõik on tehtud selleks, et mitte kannatada. Sa ei ole veel peaaegu midagi teinud peale internetis tuulamise – see on hea algus, sest sa oskad nüüd küsimusi esitada. Aga palun mõista, et mitte-meedikuna ei taipa sa, kuidas inimese organism tervikuna töötab, ja sul on vaja päris arsti, kes sind kui tervikut uurib. Leia omale selline ja tööta temaga koos.