Meie tööl on plaanis reede õhtul kuhugi välja istuma/sööma-jooma minna. Mingit registreerimist pole veel toimunud. Kolleeg, kes kohad reserveerib ütles mulle täna “eksole sina pille ei tule reedel”. Olen ma nüüd vist ülitundlik või mis, aga mulle jäi mitte väga seltskonda oodatu maitse suhu sellest kommentaarist. Ma pole kellelegi öelnud nagu mul poleks plaanis minna.
Meie tööl on plaanis reede õhtul kuhugi välja istuma/sööma-jooma minna. Mingit registreerimist pole veel toimunud. Kolleeg, kes kohad reserveerib ütles mulle täna “eksole sina pille ei tule reedel”. Olen ma nüüd vist ülitundlik või mis, aga mulle jäi mitte väga seltskonda oodatu maitse suhu sellest kommentaarist. Ma pole kellelegi öelnud nagu mul poleks plaanis minna.
See detail on päris pirakas ju!
Kui see on töökaaslaste ühine minek, siis kes selle seltskonna siis moodustab? Kui sa ise end seltskonnast välja arvad, siis on töökaaslase lause täita õigustatud. Siin on sul pigem mõtlemise koht, et miks sa end ise seltskonnast väljaarvad. Kui sina oled töökollektiivi liige ( kui oled ikka), siis sina oledki seltskond, kes määrab ära, kuhu ja millal minna.
On inimesi, kes kunagi välja ei tule ja nende puhul juba eeldatakse, et nagunii jälke ei tule
Oi ma reageeriks. Istuks kohe isukalt lauaservale talle ja küsiks, kas ta ka tõesti tuleb?! Siis vaataks siiraste ümmarguste silmadega otsa.
Kui see on töökaaslaste ühine minek, siis kes selle seltskonna siis moodustab? Kui sa ise end seltskonnast välja arvad, siis on töökaaslase lause täita õigustatud. Siin on sul pigem mõtlemise koht, et miks sa end ise seltskonnast väljaarvad. Kui sina oled töökollektiivi liige ( kui oled ikka), siis sina oledki seltskond, kes määrab ära, kuhu ja millal minna.
Mis möga sa ajad?
On inimesi, kes kunagi välja ei tule ja nende puhul juba eeldatakse, et nagunii jälke ei tule
On jah osad inimesed, kes tavaliselt töökohaga seotud üritustest osa ei võta. Ja siis need, kes peale tööd lasteaeda kiirustavad – nende puhul eeldatakse samuti, et ilmselt nad ei saa tulla.
Kui teemaalgatajal aga mingit teadaolevat põhjust ühisüritusest eemale jääda ei ole, siis talle öeldud “eksole sina pille ei tule reedel” on küll sellise tooniga, et ta pigem ei ole sinna oodatud. Mind oleks küll huvitanud, miks töökaaslane nii oletas.
meil oli tööl on naine, kellele alati oli midagi ees, kohe ei saanud vastata, tuli mitu korda küsimas käia jne. Lõpuks ikka tuli. Oli jälle ühise ürituse korraldamine ja siis tegin julmalt, kui hakkas jälle sogamine, et oi, ma ei teagi kas saan …. vastasin kiirelt, selge, siis sinuga siis ei arvesta. Oi milline nägu ja mossitamine siis järgnes. Aga järgmine kord suutis suht kiirelt jah öelda.
Aga mis siis edasi sai?
meil oli tööl on naine, kellele alati oli midagi ees, kohe ei saanud vastata, tuli mitu korda küsimas käia jne. Lõpuks ikka tuli. Oli jälle ühise ürituse korraldamine ja siis tegin julmalt, kui hakkas jälle sogamine, et oi, ma ei teagi kas saan …. vastasin kiirelt, selge, siis sinuga siis ei arvesta. Oi milline nägu ja mossitamine siis järgnes. Aga järgmine kord suutis suht kiirelt jah öelda.
Ma tean ka üht sellist. Tahab hästi tähtsaks end teha, et teda kõik ikka palumas käiksid.
Jättes kõrvale siin juba hulgaliselt pakutud “oleksid”, tundub konkreetselt niisugune lause küll väga imelik ja mitteaktsepteeritav.
Juhul kui kolleeg arvab, et ilmselt sa reedel pead kohe lahkuma (lasteaeda lapsele järele, ruttu koju vms), siis võiks kõlada tema lause umbes sellisena: “Sina, Pille, reedel vist jälle ei tule”.
Aga kui lauses on sees “eksole”, siis see kõlab juba, nagu oleks tegemist varjatud käsuga mitte tulla. Meie polnud seal ega kuulnud, kuidas täpselt sulle seda öeldi, võimalik, et muudad ka ise natukene lauset? Näiteks minu ämm ei käi mitte kunagi lapselaste sünnipäevadel, ehkki elab samas linnas. Teame seda hästi, ent sellegipoolest edastame alati kutse ka temale. Ning kui järgneb vaikus, siis natukese ootamise järel lisan: “Ma saan aru, et ega sa vist ei tule.” Kui on endiselt vaikus, siis on meile selge, et temaga lapse sünnipäevapeol ei arvesta.
Kui aga kolleegi poolt öeldud lause oli tõesti just niisugune, siis soovitan midagi ette võtta. Võiks nt puhkenurgas vm sobivas kohas ja hetkel muiates mainida läbi lillede sellist lauset ja siis vaadata reaktsioone. Väga võimalik, et kollektiiv tervikuna pole üldsegi sinu vastu meelestatud, vaid probleem peitubki ainult ühesainsas ussitajas. Kui sa üritad lihtsalt niisama alla neelata, ignoreerida, siis jääb see esiteks sind painama ja teiseks annab ussitajale signaali, et sinule võib öelda mida tahes. Sellega treenid välja kiusajat.
Miks nii tõsiselt kõike võtta? Äkki oli tegu sõbraliku lõõpimisega, mida näiteks tehakse seetõttu, et oled varem korduvalt minemata jätnud? Vastanud midagi stiilis, “seekord sinu kiuste tulen” ja oleks teema maas.
Kui oma töö seltskonnas öeldud asju hakkaks kirjeldama, siis see mure kahvatub. Aga tegu pole pahatahtliku käitumisega, vaid naljatamisega, mis teeb kõigi elu põnevamaks. Keegi ei solvu ja oleme hea meeskond edasi.
Ja siin ongi põhjus, miks ma ei suudaks kunagi töötada naiskollektiivis.
Üks ütleb ja teine arvab ja kolmas mõtleb ja neljas solvub. Ja “eksole” lisamine lausesse mängib sajandirolli..
Ma arvan, et see kolleeg vihkab sind, tahab su meest üle lüüa ja kadestab su figuuri.
Teemast veits välja aga ühe Käo jutule jãtkuks. Mu on sõbranna selline, kellelt küsida, et mis näiteks 5 nädala pärast teeb, et oleks selline plaan jne. Vastab ALATI ” ma üldse ei tea veel oma plaane, sinna aega ka”. No kui sul plaane pole, siis see olekski sinu plaan ju? Siis kui kuupäev käes ja ta pole muud toredat tegevust omale leidnud, siis ütleb, et kuule ma ikka tulen ka. No ja nii igajumala kord. Viimane kord planeerisime Rootsi kruiisi. 5 nädalat ette. Tema vastus oli jälle, et oh ma ei tea veel oma plaane. Selge. Teda ei võtnud. Paar päeva varem siis avaldas, et tal siiski vaba ja tuleb. Sorry, ei saa enam. Kõik. Kuigi oleks saanud küll, aga teistel siiber sellest juba.
Teemast veits välja aga ühe Käo jutule jãtkuks. Mu on sõbranna selline, kellelt küsida, et mis näiteks 5 nädala pärast teeb, et oleks selline plaan jne. Vastab ALATI ” ma üldse ei tea veel oma plaane, sinna aega ka”. No kui sul plaane pole, siis see olekski sinu plaan ju? Siis kui kuupäev käes ja ta pole muud toredat tegevust omale leidnud, siis ütleb, et kuule ma ikka tulen ka. No ja nii igajumala kord. Viimane kord planeerisime Rootsi kruiisi. 5 nädalat ette. Tema vastus oli jälle, et oh ma ei tea veel oma plaane. Selge. Teda ei võtnud. Paar päeva varem siis avaldas, et tal siiski vaba ja tuleb. Sorry, ei saa enam. Kõik. Kuigi oleks saanud küll, aga teistel siiber sellest juba.
Järelikult on su sõbrannal kõrgema prioriteediga plaanisättijaid, kelle pakkumisi ta enne sinu omi arvestab. No näiteks, mul selgus kord kahepäevase etteteatamisega, et pojal on õhtul mingi tähtis kontsert-konkurss, loomulikult jäi meil siis eelnevalt planeeritud metsas suusatamine ära.
Järelikult on su sõbrannal kõrgema prioriteediga plaanisättijaid, kelle pakkumisi ta enne sinu omi arvestab.
Ma usun, et see järeldus ei ole kirjutajale uudiseks. See ongi ju ilmselge ja teeb lihtsalt haiget, kui tõesti päris sõber niimoodi pidevalt ütleb. Ehk annab pidevalt teada, et minuga plaanide tegemine pole tema jaoks esmane. Mitte kunagi. Point on selles, et võiks siis teisiti end väljendada. Öelda kasvõi otse, et ei soovi/ei saa tulla, aga mitte seda, et “See võiks OK olla, aga ma ootan veel veidi, äkki keegi pakub midagi paremat välja, kui sinuga ajaveetmine”.
Kui midagi tähtsat lapsega seoses ette tuleb, keegi haigestub vm on loomulikult arusaadav, et võib vaja olla plaane muuta, aga see on juba teine teema.
Mis sa talle siis ütlesid vastu?
Järelikult on su sõbrannal kõrgema prioriteediga plaanisättijaid, kelle pakkumisi ta enne sinu omi arvestab.
Ma usun, et see järeldus ei ole kirjutajale uudiseks. See ongi ju ilmselge ja teeb lihtsalt haiget, kui tõesti päris sõber niimoodi pidevalt ütleb. Ehk annab pidevalt teada, et minuga plaanide tegemine pole tema jaoks esmane. Mitte kunagi. Point on selles, et võiks siis teisiti end väljendada. Öelda kasvõi otse, et ei soovi/ei saa tulla, aga mitte seda, et “See võiks OK olla, aga ma ootan veel veidi, äkki keegi pakub midagi paremat välja, kui sinuga ajaveetmine”.
Kui midagi tähtsat lapsega seoses ette tuleb, keegi haigestub vm on loomulikult arusaadav, et võib vaja olla plaane muuta, aga see on juba teine teema.
No selleks peab ikka eriliselt igavlev vanatüdruk olema, et solvuda, kui teisele plaanid omaenese lastega olulisemad on kui tema.
Ja tegelikult eelistaksin ma sõbrannaga kohvitamist lapse edasi-tagasi vedamisele, aga prioriteedid on siiski teised. Just helistas lapse klaveriõpetaja näiteks, et vaja laps kuu aja pärast oma kulu ja kirjadega Klaipedasse vedada – üldse ei tahaks tegelikult, tead, aga sellepärast jääb mul siis ilmselt igalaupäevane sõbrannadega kohvitamine ära.
No selleks peab ikka eriliselt igavlev vanatüdruk olema, et solvuda, kui teisele plaanid omaenese lastega olulisemad on kui tema.
Sa ei saanud üldse pihtagi. See kellele vastasid, ju kirjutaski selgelt, et lapsed on hoopis teine teema ja laste osas ta ei vaidle. Vaid küsimus oli hoopiski selles, kui sõbranna jätkuvalt, iga kord, annab vihjeid et selle inimesega ajaveetmine on tema prioriteetide seas igal juhul viimasel kohal. Võib-olla jääb nt ootama, et keegi teine tuttav teda kohvikusse või kinno kutsub.
Ka minul on lapsed ja päris kindlasti ei lähe ma sõbrannaga kohvitama, kui nt lapsega midagi juhtub. Aga sedasi ei saakski ma ju 20 aasta vältel mitte midagi planeerida, ei saaks mitte ühtki korda minna Rootsi kruiisile, Helsingisse, väljasõidule, mitte kuhugi ju. Istun 20 aastat kodus ja vastan kõikide sõprade pakkumistele järjekindlalt ning eranditult “ei”. On see lahendus?
No selleks peab ikka eriliselt igavlev vanatüdruk olema, et solvuda, kui teisele plaanid omaenese lastega olulisemad on kui tema.
Sa ei saanud üldse pihtagi. See kellele vastasid, ju kirjutaski selgelt, et lapsed on hoopis teine teema ja laste osas ta ei vaidle. Vaid küsimus oli hoopiski selles, kui sõbranna jätkuvalt, iga kord, annab vihjeid et selle inimesega ajaveetmine on tema prioriteetide seas igal juhul viimasel kohal. Võib-olla jääb nt ootama, et keegi teine tuttav teda kohvikusse või kinno kutsub.
Ka minul on lapsed ja päris kindlasti ei lähe ma sõbrannaga kohvitama, kui nt lapsega midagi juhtub. Aga sedasi ei saakski ma ju 20 aasta vältel mitte midagi planeerida, ei saaks mitte ühtki korda minna Rootsi kruiisile, Helsingisse, väljasõidule, mitte kuhugi ju. Istun 20 aastat kodus ja vastan kõikide sõprade pakkumistele järjekindlalt ning eranditult “ei”. On see lahendus?
Sain küll pihta – too kirjutaja on solvunud, et ta pole oma sõbrannal esimesel kohal. Hoopis see kirjutaja ja ka sina ei saanud pihta, et võib-olla see sõbranna ütlebki “ma ei tea veel omi plaane” just sellepärast, et tal on lapsed, kellega ta peab arvestama.
Sa ei saanud üldse pihtagi. See kellele vastasid, ju kirjutaski selgelt, et lapsed on hoopis teine teema ja laste osas ta ei vaidle. Vaid küsimus oli hoopiski selles, kui sõbranna jätkuvalt, iga kord, annab vihjeid et selle inimesega ajaveetmine on tema prioriteetide seas igal juhul viimasel kohal. Võib-olla jääb nt ootama, et keegi teine tuttav teda kohvikusse või kinno kutsub.
Sain küll aru – too kirjutaja on solvunud, et ta pole oma sõbrannal esimesel kohal, arvestamata võimalust, et võib-olla see sõbranna ütlebki “ma ei tea veel omi plaane” just sellepärast, et tal on lapsed, kellega ta peab arvestama.
Hämmastav… Ei, mina mõtlesin just nii, nagu selgitas eelmine vastaja. Ma ei oska seda enam paremini sõnastada kui tema. Loed ehk uuesti meie mõlema postitusi korra 🙂
Hämmastav… Ei, mina mõtlesin just nii, nagu selgitas eelmine vastaja. Ma ei oska seda enam paremini sõnastada kui tema. Loed ehk uuesti meie mõlema postitusi korra ????
Seega sa tead täpselt, et asi pole lastes, kui sõbranna omi plaane ei tea?
Seega sa tead täpselt, et asi pole lastes, kui sõbranna omi plaane ei tea?
Kui asi pole lastes, siis pole ju vaja solvuda/mossitada, kui üritust planeerinud seltskond ei hakka ekstra tõmblema, et viimasel minutil liitujale piletid ja muud jutud olemas oleks.
Üks vaidleb siin selliselt, et tekib tunne nagu ta ise ongi see sõbranna, kes kunagi oma plaane ei tea ja alati otsad lahtiseks jätab, sest äkki tuleb parem pakkumine kuskilt. Jah, minu tutvusringkonnas on ka selline. Iga kord kui midagi korraldasime, siis tema jättis oma osalemise alati kuni viimase hetkeni lahtiseks. Teistel on ka lapsed ja muu elu, aga ikka saab kenasti korraldatud kõik ja keegi ei solvu kui viimasel hetkel laps haigestub. Seda ühte me lihtsalt enam kuhugi ei kutsu. heal juhul teatame päev ette et homme on selline asi ja kui tahad siis tule ka. Las higistab siis ühe öö ja mõtleb kas tuleb.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
